Monday 31 December 2012

Heey! Gelukkig Nieuwjaar iedereen!


Het is laatste dag van 2012 en ik was denken om ene en ook het laatste blogpost te schrijven. Ik hoop dat iemand hebt nog beetje tijd voor en herinnering van mij.

Ik wil eerst zeggen dat mijn jaar was als het was samen met mijn Belgische familie, mijn klasgenoten, mijn schoolmaatjes, mijn goede en beste vrienden, En mijn estse vrienden en mijn estse familie en mijn estse klas. Ik hou iedereen! 

Dus, wat was goed in dit jaar? Dat ga ik nu voor jullie vertellen.
(ik gebruik foto's wat jullie misschien al hebben gezien, maar dat was mijn jaar...)

1.
Mijn 2012ste jaar begon in Belgie in Schoten samen met mijn Belgische zus en haar klasgenoten van secundeer onerwijs. En waarom was het nog heel speciaal? Omdat daar op 31ste December 2011 ontmoette ik Zjef, jongen die werd mijn goeie vriend. J
Oudejaars avond was ook eerste keer als ik proefde Molten chocolate cake. Dat was zooo heerlijk en ik wil dat zeker nog een keer eten... misschien op mijn verjaardag.. dat zal ik nog wel zien. :P



Hier is Zjef

2.
En Januari 2012 begon ik eindelijk Nederlands te praten. Dat was zalig gevoelens, en het begin was hard en moeilijk en niet perfect en ik maakte heel veel foutjes, maar dat is de process waar ik moet leren om beter te worden.

3. 
Ik had paar staking dagen in Belgie als jullie dat herinner... En ik ben zeker dat die waren niet de einigen... J En wat was ook leuk- winter zonder anderhalf meter sneeuw.
4.
Ik ging ook eerste keer in mijn leven in Parijs en dat was beter dan ik dacht. Ik wist al eeuwen dat Parijs is een speciale stad en er is iets mysterieus, maar ik was twijfelen is het alleen maar cliche en iets wat verliefde mensen praten over, maar dat was daar- het sfeer was romantisch, mysterieus, prachtig en wonderbaar!!! :P
(Maar dat betekent niet dat ik Frankrijk meer hou dan Belgё)

Mijn honeybee Loretta.

 Parijs! En Eiffel toren! :) 



5.
Ik ontmoette de broer van Zjef. Yokke stuurde mij uitnodiging van zijn heel leuke verjaardagfeest. En waarom was het speciale? Het was 24ste februari (de Estse Independence Day- en daar in Estland was meer dan min 20 graden en veel te veel sneeuw) en in Belgie had ik eerste barbeque feestje en ik zat buiten en droeg alleen mini rokje en truitje. Zalig, hé?
6.
En een ramp dat iedereen nog goed herinnert... Sorry heel heel sorry dat ik oude en al al genezde wonden opnieu kan open maken... Ik wil dat niet doen, maar dat blijft nog altijd in onze harten...
7.
Ik vierde mijn 18ste verjaardag!!! Whoehoe! En als iedereen dat nog herinnert had ik ook verrassingsfeestje!


Mijn taartje! Dank u lieverdjes!



8.
Ik ging ook eerste keer naar Holland. Ik had nog nooit in Amsterdam geweest maar ik had kans om daar te gaan en samen met ene jongen die uitwisselingsstudent was in Holland.




Sander en ik in Amsterdam


9.
Ik speelde in film. Ik wil zeggen dat ik speelde rol in Nederlandse klas filmproject: „Alternatieve TV-journaal“. Samen met leuke jongens. En ik had heel heel veel lol daar. :P



 Didier en Jonas

10.
En wat was heel triestig... Ik moest Belgie acter laten. En mijn leven in Belgie mijn familie, mijn school, mijn klas, mijn huisstad, mijn tradities en alles daar laten en terug naar Estland rijden met bus.

11.
Voor aan Estland te komen had ik en alle andere honderden uitwisselingsstudenten een YES-camp in Duitsland.

12.
Mijn estse familie had ook één uitwisselingsstudent in zijn huis- een Duitse meisje die heet Maarie. Ik had haar nooit gezien, zij kwam naar Estland na ik weg ging. Maar wij ontmoette eerste keer in het begin van Juli in Duitsland in deze YES-camp. En ik voelde dat zij als mijn zus is. :P leuk, hé?
  
 Mijn laatste familiefoto


 bye-bye!


 YES-camp Morning exercises


 Lieve uitwisselingsstudenten


13.
Ik kwam terug en besliste iets samen doen met mijn vrienden en ook nieuwe mensen te ontmoeten en ik besliste naar zomercamp van Jeugd Broederschap gaan. Het was twee dagen vol van workshops, intereste dingen en ’s avonds was disco met DJ Fire (hij is jonge DJ, en mijn heel goede vriend) :P
Wij sliepen in tenten en het einige nacht was vrij kort voor mij, omdat mijn slaap-uren bracht ik door praten met de DJ-jongen en springen op de trampoline en kijken van de sterren en zitten bij de vijver en kijken hoe golven naar de strand kwamen... Heel romantisch, hé, maar niks gebeurde...
Soms denk ik waarom, en wat als... maar dan op andere momenten denk ik dat ik ben open voor nieuwe mensen en alles kan nog gebeuren.. hehe


 Let's partyyy people!! :)


14.
En mijn zomer was al als begonnen en volgende zomercamp wervachtte mij al. J
En deze keer de kamp van Estse Jeugd Vereniging, ik wist niks van dat, maar ik betreur niks van dat, geen moment van die dagen. :P

En daar... daar ontmoette ik ene heel speciale en lieve jongen. Wij praatten heel nacht lang... en dat betekent echt heel nacht. Van elf uur ’s avonds tot neigen uur ’s ochtends. En voor dat avond ken ik hem niet, maar nu ontmoeten regelmatig. Hij studeert om dokter te worden en hij hebt heel goeie humor. :P hehe
En wat is nog grappig van hem... hij hebt bijna dezelfde telefoon nummer als nummer van ene taxibedrijf. En hij krijgt heel vaak telefoontjes van mensen die taxi bestellen.. hehe :P


 onze groep, mijn lieve vrienden

 Alle mensen in de camp
 water-gewechten (foto is gemaakt van Rasmus)


15.
Ik maakte een kleine reis terug naar Belgiё en samen met mijn estse zussen. Het was vreemd opnieuw terug te zijn en alles nog een keer te zien en mijn lieve vrienden opnieuw te knuffelen en heerlijke belgische eten nog proeven. Ik hou voedsel van Belgische keuken en ook chocolade! Njommm... ik mis dat, kij hard. En ook mijn lieve lieve Belgische familie en mijn vrienden... :’(


Heey Belgie! 


 Say smile!



16.
Eerste schooldag in nieuwe klas maar op deze keer in Estland. Ik moet zeggen dat ik heb superlieve en leuke klas. Maar meer groter dan mijn belgische. Ik heb 33 studenten in mijn klas. Wij zijn al nu heel dicht met iedereen. :P
 


Eerste schooldag voor mijn school. Mooi hé?

17.
Ik laatte één tattoeage te zetten op de binnenkant van mijn rechtse voet. Het is mijn eerste en ik denk ook het speciaalste. Ik ga de foto niet hier opladen, omdat dat is nog vrij personaal, maar de informatie was speciale. :P

18.
En het jaar eindt tuurlijk met schoolvakantie en kerstmis en ook met Oudjaars avond. Ik weet nog niet wat zal de Nieuwjaars vroege ochtend brengen omdat ik ga feesten en vuurwerk te kijken, maar ik weet dat niuwjaar brengt altijd iets nieuw, maar het jaar 2012 blijft nog altijd in mijn hart. En blijft altijd mijn hart te warmen. :P 


Ik wens aan iedereen heel heel goed Nieuwjaar en stuur heel veel kusjes en knuffels aan iedereen die mij kent. En houdt en draagt in mijn hart als ik draag jullie, mijn lieve familie en vrienden!!!
Xxx

En tot ziens in nieuw jaar in jaar 2013. 




Friday 26 October 2012

Vol 2- Leven in Estland

Hey!
That's been long time since I wrote here.
And...
I decided to continue writing into this blog, but I'll do it in Dutch. And I'm already quite sure that it won't happen that often as I want to, but I still want to try! :)

Dus... Dat zal nu in Nederlands zijn!

Ik woon nu terug in Estland als jullie dat weet. Of meeste mensen dat weet!

Waar ga ik beginnen...
Eerst...
Wij hebben vakantie in Estland en dat is als echte echte ontspanning week wat begon een dag vroeger dan voor andere mensen, omdat ik ging naar Estse EYP Forum Session. Wat is Europa Jeugdparlement Session. Hat duurde 5 dagen en er was mensen uit Estland (meestal), Belgie, Holland, Spanje, Letland, Suitsland, Verenigd Koninkrijk, Finland, Frankrijk, Oekraine.
Dus- heel heel interessante vennootschap.
In totaal bijna 120 of beetje meer deelnemers.
Wij waren in 8 kleinere groepen (in elk groep ongeweer 10 mensen) plus journalisten, en chair-personen en organisatoren.
Mijn groep moest bespreken over theme "Development".
De eerste dag was voor "teambuilding" om onze groep beter leren te kennen. Dat was superleuk. Wij speelde als computer-spel in het echte leven. Dus, wij deden verschillende dingen en wij konden punten krijgen. Dat was super super super tof! De mensen die zijn ooit in YFU geweest weten dat beetje. (spelletjes als wij daar hebben gedaan en nog meer en meer).
En het laatste dag van de Sessie was als De Algemene Vergadering van Parlament.

Dus, om alles samen te vatten... het was echte amazing amazing 5 dagen!
ik plaats hier ook sommige foto's om overzicht te geven.

Wij moesten door een spin-net gaan. En ik moest naar een van de bovenste door gaan.

Dat is mijn groep. Wij waren heel heel bezig werken.

Een happening-groep foto

Ninja-spel

Slenderman samen met agressief meisje

En nu gewone mij samen met Liisa Lotta
__________

En... ik doe nu op dit jaar mijn rijbewijs en ik had mijn rijles en er was nieuws in radio. Wat zei dat het gaat sneeuwen. Ik zei aan mijn leerktacht dat het zal er nooit gebeuren, want het is alleen maar october- dus het is onmogelijk!
Maar mijn leerkracht zei dat nee.. dat is mogelijk want er hebt al gesneeuwd in sommige plaatsen in Estland...
En 's avonds...
dat al gebeurde...
En er kwam het sneeuw...
En niet alleen maar nat-sneeuw-ijzel... Maar echte dikke sneeuw. Ongeweer 4 cm.
Dat is zo crazyy!
Waarooommm???
En het is ook heel heel koud buiten. Dus ik wil niet buiten gaan want het is als zitten in de diepvries.
Ik mis keihard het Belgische weer wat is warm, denk ik... (is het??)

dus, ik plaats hier sommige foto's voor jullie.

 Foto voor sneeuw op de grond. Hier samen met mijn kleine zusje.

Mijn cutie-cutie kat. die heet Kliu. Als jullie dat zien- wij beiden hebben nogal koud.

 Kersbomen van mijn buren.

 Dat is mijn achererf

In mijn kleine dorp-

En het laats- Hille en sneeuw!


En ik hoop dat er zijn nog mensen die willen mijn blog lezen.
(en sorry van mijn schrijf-foutjes! Omdat ik leerde Nederlands met ene jaar als uitwisselingsstudent..)

Ik wens u zon en geen sneeuw.
Hille
xxx

Sunday 2 September 2012

Viimne päev ja bussiga Eestisse läbi YES’i.


1.       Viimane päev Belgias, 28.juuni!
2.       YES-laagrise minek Saksamaal
3.       YES-laagrist ja tagasitulekust bussiga Saksamaalt
4.       Mu esimesed päevad Eestis
Vot nii palju ja veel enamgi sain ma sellelt aastalt kogemusi ja kõike lahedat... :)



Viimane päev... Ja nii ongi... Aasta on läbi saanud... :(
Mu viimne päev Belgias oli mul siis 28.juuni. Mis oli ühtlasi ka mu viimane koolipäev. Tõsi see oli.
Belgias kestabki kool septembrist juuni lõpuni. Nii et Eestis olnud VÕP’idel on sellevõrra veits chillim, et nad saavad ka niisama- aega veeta, ringi sõita ja riiki näha...
Ja  29ndal oli ainult see päev, kus saavad vanemad minna kooli soovi korral kas hindeid vaidlustama või siis klassijuhataja/ õpet jatega rääkima eksamitest janii. Nii et see päev mind otseselt ei puudutanud. Kuid olin kuulnud, et enamikes koolides oli see just viimane päev ja see omakorda tähendas, et nad ei saanud sellest päevast osa saada.
Pidin kella 11ks kooli minema. Ja seal tiksuma kuni kella 13’ni.
Ja Belgia koolis on viimane koolipäev ka väga paberitöö rohke... Erinevalt Eesti omast.
 Nimelt, nad peavad detailselt ära täitma oma koolipäeviku (kuhu peab terve aasta kirjutama, mis tunnis tehti, mis kodus on vaja teha... lisaks sellele peab olema igal leheküljel vanema ja õpetaja allkiri; Hilinemistele peab olema küsitud ka vanemate allkirjad jne...). Aga kuna ma enda päevikut ära andma ei pidanud, siis mul polnud sel ajal midagi teha...
Selle aja veetsin ma mööda kooli ringi tatsates ja oma viimaseid kunstitöid kokku otsides ja inimestega hüvasti jättes ja pisaraid poetades...
Mul oli kahju kõigega ja kõigiga hüvasti jätta... õpetajad ja isegi direktriss kallistasid mind ja ütlesid, kui kahju neil on, et ma ära pean minema..
Üks õpetaja oleks muideks isegi ükskõik mida teinud, rääkinud inimestega, ajanud pabereid, et ma saaksin vaid lõpetada kooli Belgias Sint Lucas Antwerpen kunstsecundair’is. Kuid kahjuks polnud see kuidagi võimalik. Mul oli aeg...
Ja mul polnud pmts aegagi, et Oma Kooliga, Oma Linnaga, Oma Inimestega hüvastigi jätta... Sest ma pidin juba kell 5 kodust Brüsseli poole lahkuma. Bussi istuma ja hüvasti jätma oma eluga Belgias...
Kuid mul polnud veel oma kohvergi kokku pakitud, ma ei olnud seda varem suutnud teha. Lihtsalt oleks liiga imelik olla olnud tühjas toas. Toas, kus olid harilikult olnud mu asjad, mu riided. See oli mu kodu olnud. Ja ma ei oleks tahtnud end tunda kolivana.


Mu klass veel viimasel päeval






Mu perefoto enne mu äraminekut



Mu 1 headest sõpradest, Kacper
Mu Nederlands'i klassi poisid Didier ja Quinten


Mu vennale maalitud maal. Vihjena ütlen, et Napoleon'il pol eoma nägu ees vaid mu venna oma

YES’i bussile oli lubatud olnud 2 kohvrit ja lisaks veel käsipagas kaasa võtta, aga mul ei tulnud nii päris just välja. Mul oli 1 kohver, 1 hiiglaslik Marokolaste presentkott, mu kunstitöödega pappmapp, mu kunstitööde rull, mu raamatutega täidetud kott ja lisaks veel hiiglaslik käsipagas. Ja koju jäi veel umbes kohvritäis kraami, mida kaasa ei saanudki võtta.
Sõit Brüsselisse kulges kuidagi kiirelt, pisarateta. Mulle lihtsalt polnud veel kohale jõudnud, et nüüd ongi minek. Ma ei uskunud, et nüüd peagi on kõik. Ma pean jätma oma pere maha ja hüppama tundmatusse vette. Pean alustama uut elu, kuid mingil määral siiski vanas keskkonnas. Ma pean alustama justkui uut vahetusaastat.
Me üürgasime nutta kogu bussitäie vahetusõpilastega. Kuid bussist välja ei saanud enam minna...


Pool mu kaasavõetavast pagasist
Viimane pilk Atoomium'ile
Katrien'iga
Perepilt koos tädi ja onuga







...
Bussisõit kulges esmalt läbi Hollandi, kust korjasime peale Hollandis vahetusaastal veetnud eurooplased. Ja seejärel vurasime ööpimeduses Saksamaale, kus pidi toimuma YES-laager. Meie reis kestis 15 tundi kusagil, sest Saksamaal  bussist välja astudes oli kell 8 paiku hommikul. Lämmatav palavus oli. Väsimus oli ja ainukene soov oli duši alla minna.
Järgmised VÕP’id saabusid alles kella 12 paiku. Me olime olnud kõige kõige esimesed.
...
Ma ei oska suurt midagi YES’ist siin kirjutada. Kuid saan öelda küll, et ei pettunud selles. Promojaid oli rohkem kui te arvata oskate. Kõik rääkisid, kui võimas see üritus on ja et see paneb just õige punkti vahetusaastale. Ma veits ei uskunud seda, aga nüüd usun ja võin seda kinnitada.
Päevaselt olid erinevad workshopid ja õhtuti käis ööelu YES- cafés.
Lisaks oli jalkahuvilistel võimalik jälgida UEFA Europe finaalmängu Hispaania ja Kreeka vahel. Kahju oli sellest, et Saksamaa finaalis ei mänginud, sest see vaadatavus oleks ikka megapalju suurem olnud, kuna 1/3 korraldusmeeskonnast olid ju sakslased.
Muide... YES’i juures oli minu jaoks veel üks lisaväärtus.
Nimelt, ma sain esmakordse võimaluse kohtuda oma niiöelda eesti vahetusõega. Tüdrukuga nimega Maarie, kes veetis aasta mu Eesti kodus mu pere keskel. Ma sain esmakordselt teda näha. Ja see esimene kalli oli kummaline ja emotsionaalne, kuigi me olime justkui võõrad, mitte kunagi üksteist näinud... Kuid siiski.
Õhtud veetsin Belgia poistega, kellest 1 oli käinud Eestis ja teised 2 Soomes. Kuid kuna meil otseselt muud ühist keelt polnud võtta, siis rääkisime flaami keeles.


Loretta, mu honeybee




Today... I'm a Bunny! <3 font="font">


Marie
Kohtumine Maarie'ga




Mu pagas on mu ees...


Thomas (Soomes käinud Belgia poiss), Loretta, Anu
Anu, Loretta, mina
200 toidupaki tegemine karistuseks... hehe. You just have to have fun! :)


Meow!




Kotryna'ga


Thomas'ega


Veel saiu toidupakkide jaoks :P


Tiina ja Jolijn'iga
Meie Euroopa VÕP'id veel viimast korda koos
Viimane kord Maariega fototada Saksamaal
...
3. juuli öösel kella 2 ajal pidid minema ära Austria vahetusõpilased. Ja see tähendas omakorda ka seda, et meie VÕP’ide grupp hakkas vaikselt lahti lagunema. Hakkas ükshaaval niite meie ühisest lõngakerast pikaks venitama.
Ja mulle tähendas see veel erilist lööki. Ma pidin hüvasti jätma oma honeybee’ga. Oma kalli Loretta’ga. Seda tüdrukut ei asenda mitte keegi... ta jääb alatiseks mu hinge sügavale...
...
Meie istusime oma Eesti seltskonnaga oma bussi kella 9, et panna bussile hääled sisse ja seada siht Eesti poole. 36 tundi bussis ühe sama seltskonnaga. Ja bussiseltskonnas ka veel leedukaid. Me rivaalitsesime veidikene, kes millist muusikat tahab kuulata jne... Ja leedukad panid hiljaõhtul mingit leedukeelset muusikat nii kõvasti, et oma mõtteid ka ei kuulnud ja siis me muidugi panime enda eesti muusikat samakõvasti vastu. Kuid niimoodi ei saa just asjast asja saada...
Reis läbi Saksamaa, Poola, Leedu (seal hüppasid leedukad bussist välja- Belgia omadest Urté ja Kortyna) ja meie teekond viis ennast Lätti. Seal olime juba terve hommiku mitte midagi söönud ja meile pidi tulema üllatus... Ja see oligi seal
Lätis kusagil mere ääres sõitsime parklasse ja mida me nägime...
Meid olid tervitama tulnud YFU’kad ja nende selja taga laius Eesti toitudega lauakene. Sellel kartulisalatit, Kirde saia, Musta leiba, juustu, Merevaigu juustu, vorstikesi, komme, kohukesi, šokolaadi jne... jnee...
ja oli kui kiirelt see ka kadus... Ikkagi aasta aega lima olnud.


Sandra ja Eva Poola WC's jalgu kuivatamas :P




Ja jalgu pesemas :D




Lätis meie tervituseks!
Lätis
Eesti süüa! :)


Ja pärast seda Läti peatust ei läinudki enam kaua, kui Eesti piir ületatud ja Ikla piiripunkti peatus. Saime esimest korda üle aasta Eesti poodi külastada. Ja võin ausalt öelda, et ma ei olnud aasta aega niiiiii odavaid hindu näinud. Mulle tundus uskumatu, et üks jäätis saab maksta 60 senti ja et kuidas saavad olla asjade ja toitude hinnad alla €1. See oli niii ulmeline. Ma oleks selle poe vist odavate hindade tõttu tühjaks ostnud.
Ka Eestis oli meil 2 peatust. Mina läksin maha Pärnus.
Kuid kuna Tallinnas pidi TV3 minema vastsaabujaid vastu võtma, siis mõeldi, et oleks aus, kui meie, Pärnus mahaminejad, saaksime ka mingisuguse feelingu osaliseks ja tegimegi ettepanekuna sellise asja, et tallinnas äraminejad lähevad kõigepealt Pärnus esimesena bussist välja ja teevad meile bussi ukse juurde koridori ja meie jookseme sealt seejärel välja, kus juba meie vanemad ja pered meid ootama peaksid ees...
Kuid me saime veits tünga... pered ootsid teisel pool kaubanduskeskust. Ja me VÕP’idega lihtsalt passisime tühjal platsil ja tundsime end imelikult ja justkui äravisatuna veidikene, aga kuna 36 tundi bussis ei olnud meile just kellelegi väga väljapuhkamisaega andnud, siis ei laskunud me end väga heidutada ja viskasime nalja selle üle, et nüüd hakkame ise jalgsi kodupoole minema, et vanematel polnud aega meile järgi tulla. Oeps! :)
Kuid kaua aega enam ei möödunudki, kui kõikide pered kohale jõudsid ja kallisid jagama hakkasid.
Ma lohistasin oma pagasid autosse ja jätsin Tallinnasse minejatega hüvast, saatsin nad bussi ära... Ja enne kui me kõik laiali läksime, tuli üks poistest bussist välja ja hüüdis: „Hille, sul on ju veel asjad bussis!“ Mul polnud seda meeleski olnud, et mul oli veel 2 käsipagasit ja mu sülearvuti bussis ootamas. Ma oleksin südamerahuga need sinna jätnud ja alles poolel teel ilmselt avastanud... hehe.
see on see 36 tundi bussis.
Muideks, mu hääl oli nagu kajakal. Mingeid piiksusid sain välja tuua ja naerma ei tahtnud ma parem üldse hakata, sest see oleks vist igasugused inimesed ära hirmutanud ja ma otsustasin hoopis, et üritan nii vähe kui pean oma häält kasutama, sets 36 tundi bussis oli mu häälest teinud vaid poolsuremis lähedal koriseva vanamehe hääle. Ja kui hiljem Selverisse läksime, siis inimesed heitsid mulle kummalisi pilke, kui mu häält kuulsid.
But, that’s not myyyy problem! You talkin’ to me? To ME? :)


Mu eesti perepilt


YS'i Eestlased (Eesti korraldas sel aastal koos Austriaga YES'i)






Lätis










...
Mu esimesed päevad Eestis... Ma ei teagi, mida sellest kirjutada.
Üüd on neid päevi juba 2 kuu võrra saaanud. Ja homme on kooliminek. Kuid sedakorda Eesti koolis ja eestikeelses ja 11ndas (mitte 6ndas, kuhu ma Belgias peaksin praegu minema ja kooli lõpetama hakkama... :( kahju)
Kuid esimesel kodusoleku päeval pisteti meie külakeses keset metsa olev aastaid juba tühjalt seisev endine tapamaja hooen põlema. Me olime esimesed tunnistajad sellele oma õdedega.
Mu suvi oli tihe, ma eelistasin seda tihedalt veeta, et mitte mõelda sellele, mida ma tegelikkuses igatsen oma Teisest kodust. Oma Teisest perekonnast. Ja oma Teisest Riigist.
Ja muideks, ma kohtusin sel suvel nende väheste päevade jooksul, kui ma siin Eestis olen olnud, kohtusin eriliste inimestega. Ja tegin erilisi tegusid.
...
Ja BTW, käisin just oma kodus Belgias külas koos oma õdedega. Ja ikka megahea tunne oli, kui saad olla selles samas ringkonnas, samade inimestega, samas keelekeskkonnas ja ennast hästi tunda. :)
Ma panen vist sellega punkti oma vahetusaastale. Ja pean ütlema, et ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu oma elus. Samuti ka kogemusi, tutvusi ja keeleõpet, mida see aasta läbu YFU-organisatsiooni mulle andis. :)

Ik zal praten, hoe awesome mijn jaar was... ik zal praten hoe toffe mensen heb ik ontmoeten, en hoe veel toffe dingen heb ik gedaan... Ik zal jullie missen, ik zal mijn land missen... ik zal mijn familie missen... En eigenlijk doe ik dat al nu...
Ik kom wel terug...
<3 hille="hille">
xxx