Kõik väikeloomad löövad sabad sõlme.

Terekest teile sealpool ekraanivalgust.

Sel korral tuleb blogipostitus lihtsalt suuremalt jaolt pildipostitus ajanappuse tõttu, kuid alustan siis jälle ja taaskord sisututvustusega:
*YFU Flandria jõulukaart
*ilm ja kliimamuutused
*Poetan pisara Willemi auto pärast
Kohe esimesel nädalal pärats vaheaega oli meil reede vaba 1. maailmasõja mälestuspäeva nime all, kasutasime ära vaba päeva koos veetes ja
1. Antwerpeni loomaaias käies.
2. Ka räägin sellest, mis koolielus toimub
*At.Rui paberist 3D majakeste tegemine ja traadist painutamine nt.
*kehaline kasvatus ja hüppenööriga hüppamine, mida ma ei oska (!)
*illustratsiooni tunnist, T-särgitrükist ja parfüümikampaaniast
* Graafilise disaini tunnist- mu typographical design'ist ja uuest ülesandest joonistada Belgia ajakirjale Humo kaanekujundus.
*Vbk Hiina tindiga mässamisest
3. Uuesti Mode Museumis käimisest
4. Klassipiltidest ja muust

See on minu joonistatud jõulukaart Yfu Vlaanderen'ile ehk siis Belgia Flaamiosa YFU'le. Sain meili, kus direktor palus mul joonistada jõulukaart, et sel aastal tähtsatele tegelastele saata. Nii ma siis selle tegingi. Kui koolis sellest rääkisin, ütles mu Illustratie õp, et pean kindlasti raha selle eest küsima, et tasuta lõunaid siin pole....aga Yfu pole mingi organisatsioon, kus kõik käib raha nimel- suurem osa liikmetest teevad seda lihgtsalt tunde pärast olles vabahtlikud. Ma olen päris kindel, et kui ma hakkan selle eest raha küsima, saadetakse mind sõnadega eestisse tagasi. Halloo, ma ei tee seda raha pärast. :)

See on mu klass 5 arto. Jah, meid ongi nii vähe. Ja sel päeval olid kõik kenasti kohal. Vasakus äääres on mu klassijuhataja, kellega mul pole mitte ühtegi tundi koos. Juhtub.

Hommikud on külmad (mitte iga päev) ja terve nädala pidid autojuhid oma kallikeste silmakesi jääst puhastama. See hommik oligi viimane, kui Willemiga hommikul tema autoga kooli sain minna. Sest eelmisel reedel oli neil Katrieniga väikene õnnetus ja tagaratas oli kaheksasse ja ei võimaldanud enam võita loogiliselt võttes ja ilmselt oli ka muud viga, sest nad sõitsud suure kiiruse ja libeda teega vastu posti vist. Ma täpselt ei tea. Ja siis nädal aega sõitis Will Seat'i rendiautoga ja ma sain ühel hommikul ka autoga kooli. Esimene kord ja see oli hea. Kahju, et seda tihemini ei juhtu, sest ma vihkan busse juba vaikselt. Esmaspäeval passisin bussipeatuses 35 minutit ja olin läbikülmunud udu ja külma tõttu ja jäin kooli esimest korda hiljaks ja see oli 15 minutit. Õnneks on transpordi tõttu hilinemine põhjus selles koolis. :)

Hurraaa. Sel hommikul muideks oli külm, isegi väga külm., mis oli veidi ekstreemsus võrreldes tavapäraste temperatuuridega. Näiteks neljapäeva õhtul kella 7 paiku sain t-särgiga õues käia ja külm polnud. Jahe oli küll, aga mitte külm.



Härmatis on ka siin. Ma vihkan udu, mis meil siin hommikuti on. Paks ja läbipaistmatu, niiske, rõske ja kohati kõhedusttekitav. Sam rääkis mulle, kuidas mingi režissöör tegi filmi udust. Ja see on mingi suhteliselt creepy, sest ta kartis päris tükk aega pärast filmi vaatamist uduga pimedas välja minna.



1. LOOMAAIAS:
Otsustasime siis vabal reedesel päeval 11.11.2011 minna Antwerpeni loomaaeda. Ilm oli selleks suhteliselt mitte kõige sobilikum. Õues oli 6 kraadi ja nina tahtis küljest kukkuda, sest see oli rõske külm ja lisaks veel jäine tuul, kuid siiski oli lõbus. Mängisime ema ja Katrieniga lehesõda keset loomaaeda ja lollitasime nagu väiksed lapsed. :)

Kõige numpsum loom terves loomaaias. Ma vaatasin vist 15 minutit, kuidas ta oma oksakest üritas süüa, aga ta oli lihtsalt liiiga nunnu. Ütlesin Katrien'ile, et võtame ta koduloomaks. Ta võib minu voodis magada. Nad polnud nõus. :(

Rohkem kaisulooma moodi ei anna lihtsalt enam olla. Tahaks talle pai teha ja ta õhtul kaissu võtta kui toas on külm ja vapsud külmetavad teki all. :)

Elefantsid. See beebielevant sündis kuskil 2 aastat tagasi ja inimesed on endiselt ülivaimustuses temast, sest ta on nii väikene. Üldjoontes polnud tegelikkuses midagi üllatavat selles loomaaiaas. TAllinnna loomaaias on loomi rohkem, kuid siiski õhkkond oli teisem. Positiivne :)

Kui me olime külma tuule käes juba piisavalt kaua vintsklenud, otsustasime minna kohvikusse kuuma šokolaadi jooma. Ma kurtsin, et masin ei anna vahukoort ja siis ema lasi mu kakaole megakuhja vahukoort peale, mis oli see võltsvahukoor, mitte see, mida sa kodus valmistad ja paned natuke vanillisuhkrut sisse. See oli hirmmagus ja muutis mu kakao ka väga magusaks, aga siiski- üles soojendas küll.
Muide juhin tähelepanu sellele, et seal kohvikus oli peegellaud ja laes paberlinnud nagu ka peegeldusest aru võib saada.

Ainus karumõmmi terves loomaaias.
Sellega meenub mulle Yfu Eesti vahetusõpilaste kommuun Facebookis, kus meil oli arutlus tobedate Eesti kohta käivate küsimuste kohta. Ja mingid faktid, mis yulid lagedale erinevate maade saitidelt.
Nt:
* Eestlased söövad hästi palju karu liha.
* Eesti on suurem kui Rootsi.
*Peipsi on jõgi.
*Kas teil Eestis on ka jõulupuud? (Seda küsiti Belgias Anult ja mõne päeva pärast ka mult. Kui ma seda lugesin, pidasin ma küll seda küsijat veits napakaks, aga kui seda mult endalt küsiti, siis ei suutnud ma oma kõrvakesi uskuda... Lihtsalt hämmastav kui tobedaid küsimusi võidakse küsida.)
ja nüüd kõige absurdsem asi, mida ma elu sees olen kuulnud Eesti kohta:
* Enne abiellumist peab noorpaar veetma öö puu sees. (TTA- kes sellise geeniusliku lause peale tuleb???)


Kaks nukrat tijgrit lonkisid edasi tagasi vette, veest välja, janii edasi. Neil oli suhtelisel väike aed, kus lõbutseda. Juhin tähelepanu sellele, et tijgeril on keel väljas :)

Käisime merilõvide šõud vaatamas. Kaks merilõvi tegid trikke. Üks on teisest, nagu näha, üle 2 korra suurem, aga suutis ka nalja teha :)

Kaelkirjakud. Muide siinkohal küsimus, miks kaelkirjakud kiviseina lakuvad? Ma nägin seda, aga asi jäi mulle mõistatuseks... (?)

Flamingod kössitasid külmas vees ja võitlesid vapralt tuule vastu.

Reedehommikune massaaž. Miks ka mitte :)

Jah, mid püüti kinni Loomaaia väravas selle elevandi ja fotograafi poolt ja nad tegid pilti. Ma naersin lihtsalt ja ma ei suutnud naeru peatada. Sest ema ja Katrien jooksid minema, ainult mind suudeti kätte püüda. Hiljem saab neid pilte loomaaia väravas osta. Ma ostsin, nagu näha.

Elevantsid ja fotograafid.

Loomaaia sissekäik. Muideks pilet on õpilastele, pensionäridele ja lastele alates 5. eluaastast €17 ja täiskasvanutele €21. Päris kallis lõbu. Kuigi ma ei tea, mis eesti loomaaia külastus maksab. Pole sada aastat sinna sattunud.

Muideks, kõigil tüdrukutel, kes tahavad moodsad välja näha, on need kotid. Mulle need ei meeldi, sets see on lihtsalt mingi €300 maksev presentriidest kott nahksangade ja selle lapatsiga. Kõigil on siin need kotid.
Ühte ainust ilusat kotti olen näinud- see oli valge ja tumepruuni nahaga. See oli ilus, aga kõige koledamad on punased, oranžid, helesinised ja ma ei tea veel mis värvi.

Nii näeb välja meie koolipäev, kui õpetajat pole koolis või ta on haige. Me passime sööklas ja teeme mitte midagi. Antud juhul oli meil 4 tundi vaba. Mul oli hommikul 2 hollandi keelt ja seejärel 4 studie tundi ja see oli kõik, mul ei järgnenud enam mitte midagi ja seega sain minna koju pärats lõunapausi kella poole 2 ajal. Huraaaa! Ja lonkisin 3 tundi Meir'il ehk šopingstreetil ringi. Igal pool on juba sinterklaasi ja jõulukaunistused üleval. Ilus on :)

Axelle üritas endast tehtud fotosid ära kustutada.

Croquetten: Koosnevad (lamba)lihats, puljongist ja millestki veel ( ei mäleta enam). Paneeritakse ja fritüüritakse seejärel. Palju paremad on kodutehtud kui fritüürist ostetud, sest siis vähemalt teab, millest need koosnevad.

Meil on mingi spets masin nende vorstikeste väljalitsumiseks. Kummaline. Kui esimest korda nägin, naersin tükk aega. :)

Kunstinitiatie, kus pidime 5st pildist loo kokku panema.

Wavos pidime jalgratta detaili joonistama ja ma valisin selleks ema uue ratta. Kas ei tee kadedaks? Mind küll teeks, kui ma kellelgi sellist ratast eestis näeksin. Tahaksin endale ka sellist.

Kehalises peame hiina ratast hüppama- üks käsi hoiab sõbra hüppenööri otsa ja käed käivad üles- alla erinevatel aegadel ja sõber hüppab ühel ajal, ja sina teisel ajal. JA kokkuvõttes näeb see välja nii nagu kaks veidike puudega inimest üritavad lolli mängida vms.
ja veel peame ühe hüppekorraga kaks hüppenöörikeerdu tegema. Ma ei saa sellele pihta. Õpetaja andis mulle oma isikliku hüppenööri harjutamiseks, sest ta nägi kui pettunud ma olin, kui ma sellega hakkama ei saanud. Ma tahan seda teha, sest ma vihkan tunnet, et ma ei saa mingi asjaga hakkama. Ma pean saama ja ma saan ka... Lähen kasvõi läbi tule, vee ja kiviseina... :)


Illustratie T-särgile karbikene.
Ja nagu näga selle pildi tagataustal, alustasime me parfüümikampaaniat. Valisin DKNY Be delicious lõhna. Peame tegema värvidega suure plakati. Värvid valime lõhna järgi. Õpetajale totaalselt meeldib mu parfüüm. Iga tund ta nuusutab seda ja ei suuda käest panna lihtsalt. Jah, mulle ka meeldib :)

At.Rui traadist painutatud majakene. Jah, see ei näe kuigi kena välja, aga joonistus oli täpselt selline ebamäärane.

Nüüd järgmine tund hakkame majakest tegema punasest metallist. ja sulatame otsad kokku. Ma ei tea, kas selle nimi võibn olla joodmine eesti keeles??? Vb? Igatahes teeme midagi sulametalliga.

Mu paberist 3D majakene. Kuna mul sirklit polnud, pidin kaarja veranda jaoks kasutama piimapudeli korki. hehe. Tuleb olla leidlik :)

Kõigile meeldis muideks see maja. Mulle endale ka. :)

Hiina tint ja tänased tööd. Pidime kirjutama parema käega paberile tindiga ART ja vasakuga selle sõna tagurpidi. Muide, hommikul kui kooli jõudsin ja koti avasin, nägin ma katastroofi. Mu koolikott ujus Hiina tindi sees. See pudel on 15x8x4 suur ja selle kork on ebakindel. Ja kõik asjad olid koos sellega. Kohutaaaaav. Kuid õnneks oli see väljapestav.

Mode museum. Mu lemmikruum sellel näitusel. Siin koos Katrieniga.

Koos Katrieniga.

Koos emaga.

Siin on mu hollandi keele klass 4BAVd. Qwintin puudub kahjuks. :(

Mu inglise keele klass 5ABKa, mis mulle tegelikkuses üldse ei meeldi, aga mida sa teed.

Mu esthetika ja Modelli klass 5TBKa
Sam'i klass 6ARTO.
Kõik klassifotod meie kooli sina peal. Ükspäev otsisin ühte nunnut poissi sealt ja leidsin ka. See on muide ülihea võimalus avastada, kes millises klassis käib. Ja mulle meeldiv see üliväga.

Mu kunstiajaloo ja religiooniklass ja mu oma klass. Tegelikkuses olemegi me natukene nagu üks klass, sest meil on üks ja sama klassijuhataja ja teistel vist on muud tunnid ka koos nendega. Olen üliõnnelik, et saime mõlemad pildid. See pilt pole küll kõige parem, sest inimestel on silmad kinni, aga ikkagi :D

Ühel päeval läksin bussiga koju j akohtusin Sam'iga seal ja ta kurtis mulle oma elukest ja istusime bussis kõrvuti ja järsku olid tal pisarad silmas. Ma ei saanud midagi aru. ta ütles, et ma temaga koos nutma ei hakkaks. Lubasin, et ei hakka. Kui bussist lahkusin, kallsitasin teda ja ütlesin, et ole tugev. Kummaline....


Nüüd homme õigemini täna algab YFU follow-up and re-entry weekend. Peaksin magama minema. Ja 8ndal algab kaks nädalat kestev eksami periood. Seega tsauka hetkel.

Tsauki. Meil lubatakse muideks talveks -25 kraadi, mida ma ei usu. Hetkel on mõnus sügisilm 12 kraadiga. Tot volgende keer!
Byebye! <3

Vakantie!

Lühike postitus mu nädalasest herstvakantie’st.
See algas lõbusalt koos Nathaniga veedetud laupäevaga. Hetkel on ta kusagil Hiina avarustes oma sünnipäeva pidamas.

1. Chiro „spek en ei”- baaridaami töö sobib mulle. Ma ei ole välismaalase moodi.
2. Päev nederlands’i õppides ja mõned sarnasused eesti keele ja nederlands’i vahel
3. Halloweeni teemaline turg
4. All Sints Day ehk hingedepäev Belgias
5. Gent’is kunstinäitusi kaemas
6. Loverboys ja Chiro Baar ja fritüüritud karrivorstid ning nunnud poisid
_______

Eelmisel pühapäeval toimus kudumisklubi mingi käsitööfestivali puhul õues. õnneks oli ilm selleks sobilik.
______

* Muideks, Ma sain lõpuks kätte oma Belgia ID-kaardi, mis on küll ainult aastase kehtivusega, aga ikkagi. Ma ei ole immigrant! :)



1.
Chiro Spek en ei:
Pühapäeval oli meil Chiro’s „Spek en ei” päev ehk „Peekon ja muna”. See oli üks neist mitte nii tavapärastest päevadest Chiro’s, sest me (Aspi’d) kui kõige vanem rühm pidime laudu ja toole tassima ja kõike õhtuks ette valmistama. Spek en ei kujutas endast ette restoraniõhtut, et oma tegevusteks raha koguda. Hinnad muide olid toitudel päris krõbedad. Nt. 4 eurot omleti eest, mis koosnes vaid kahest munast ja kõige kallim omlett oli 7 eurot, koosnedes peekonist ja köögiviljadest. Joogid olid 1,5- 2,5 euro vahel ja koogitükikese said tellida 3 euro eest. Chiro’kad said hiljem poole hinna eest süüa. Kõik himustasid neid kooke- sai valida õunakoogi, sokolaadikoogi, riisikoogi ja toorjuustukoogi vahel ja need olid tõeliselt isuäratavad ja ahvatlevad.
Muideks mulle meeldib väga see, et ma ei paista välismaalane välja. Mulle meeldib see, et inimesed ei oska arvatagi, et ma nederlandsi ei räägi veel ja 110 protsentot aru ei saa. Saan vahetevahel lolli nägu teha ja öelda, et ma ei saanud aru kuna mu dutch pole nii hea. hehe
Me pidime niisiis mööblit tassima ühest hoonest teise (Vahemaa umbes 500 meetrit) ja neid oli palju ja nad olid rasked. Ma vedasin laudu koos Andy’ga. Ta küsis kas võtame ühe laua või kaks. Ma vastasin, et loomulikult kaks, aga see oli ilmselgelt veidikene palju mu jaoks. Tema jaoks mitte, sest ta on poiss, mingi 2 meetrit pikk ja jõudu on tal ka palju rohkem kui minul. Kuid jah, ma andsin endast parima ja lõppkokkuvõttes võin vist öelda, et ma tegin seal nii mõnestki rohkem tööd. Jan (see tibilik poiss) ajas mind närvi, sest ta oli nagu täielik titt... kui teised poisid ja mõned tüdrukud isegi võtsid terve toolihunniku, siis ta hakkas virisema, et aita mind, ma ei jõua. Ja ta on väga väga laisk, isegi Willem ütles seda, et ta on asjalik poiss, aga siiski suht mõttetu mees, sest tal pole pärasttunde hobisid, lihtsalt veedab oma aega mitte millegagi. Aga no mida sa teed.
algus oli sellel üritusel, kui aus olla, veits igav. Kõik lihtsalt olid ja mul tekkis tunne, et nad on niiiii lapsikud ja ma olen tegelt ka väljas... aga siis oli jälle kõik okei järgmisel hetkel.
Kogu õhtu olin baaris teenindamas algul koos Willemiga, hiljem koos Andy’ga. See oli lõbus.
Belgias, kui soovid „pintje”-t tellida, piisab vaid väikese sõrme ülestõstmisest, sest see on ametlik ja kõigile teada märk su õlusoovist. Esialgu Willem ütles mulle, et” Een pintje, alstublieft”. Hiljem lihtsalt „Hille”, ja näitas mulle väikest sõrme.
Rääkisin päris paljude inimestega õhtu jooksul ja sain tuttavaks liidritega. Jah, kuigi ma tean juba esimesest nädalast umbes kolmveerand liidritest, on seal siiski mõned inimesed, kellega pole ma tuttav. Kuid tunnen ennast juba selles peres. Veidike rohkem liidrite peres kui Aspi’des või üldse chirokates. Aga see võtab aega ja seda mul on terve aasta jooksul iga pühapäev.

Kaetud lauad

Njamminjammi.
_______________

2.
Nederlands:
Esmaspäev möödus väga töiselt, sest panin kogu oma jõu keeleõppele. Ja avastasin enese rõõmuks, et hollandi keele grammatika on veidi sarnane eesti keele omale. Lausete moodustamine on igal juhul sarnasem eesti- kui inglise keelele, sest neil pole abitegusõnu. Kella ütlevad nad ka sarnaselt. Näide sellest siis:
Inglased jaotavad kella kaheks poolikuks, kus esimene pool räägib eelmisest tunnist ja teine järgmisest. Nad ütlevad kwarter past two; half past two and kwarter to three, three o’clock.
Aga hollandi keeles jaotatakse kell neljaks veerandiks ja nad ütlevad kella nii: kwart over twee, halfdrie, kwart voor drie; drie uur. Ja nad kasutavad ka sellist väljendit nagu kümne pärast pool 3 jne. Aga ikkagi on keel keeruline. :)
Isa ostis mulle ükspäev raamatu „Dutch for dummies”, mis on palju ülevaatlikum kui mu esimene õpperaamat.

3.
Halloweenmarkt:
Õhtul oli meie Schoteni keskuses Halloweenmarkt ehk öine Halloweeniteemaline turg. Müügiputkad olid ehitud pabrikõrvitsa kettide, kummituste ja muu sellisega. Müüjad olid riietunud nõidadeks ja koletisteks. Lapsed jooksid kostüümides ringi ja igal pool põlesid kõrvitsalaternates küünlad. Muidu midagi erilisemat pole sel päeval, sest see on pärit Ameerikast ja mitte nii armastatud. Rohkem suhtutakse sellesse põlastusega nagu ka kõigisse teistesse Ameerika asjadesse. (Mõni perekond isegi ei pea jõule niimoodi nagu tavaks, nemad tähtsustavad Sinterklaasi, sest see on originaalis jõulupüha vms.)Igatahes... See turukeskplats oli rahvast paksult täis, kohati pidid lihtsalt ootama ummikus ja suuremalt jaolt oli see samasugune nagu laupäevahommikune turg- okei, juustu ja leiba ei müüdud, aga muu oli küll kohal. Aga selle eesmärgiks oli rohkem kohtuda inimestega, juua midagi ja süüa ja juttu ajada. Meie jaoks see midagi erilist polnud- ostsime vaid granaatõunu ja apelsinimaitselisi mandariine. Mingi ristsugutis neist kahest puuviljast. Ja ei mingeid kõrvitsaid.
______

Halloweenmarkt'i šokolett

Elektroonilised sigaretid

Belgia speciale waffel'id

Puuviljamüüjad.
__________

4.
All Sints Day ehk hingede päev Belgia moodi:
Teisipäev ehk 1.Novmber ehk All Saints Day, mis on vaba päev Rooma Katoliku usuga maades ehk siis ka Belgias. Tegelikkuses oli kõigil vaheaeg või siis vabad päevad töölt kuni neljapäevani. Neljapäeval pidid inimesed taas tööle minema.
See on püha päev. Tegelikkuses nagu hingedepäev Eestis, aga siin minnakse tavaliselt vanavanemate juurde lõunale vms. Ja hiljem surnuaeda lilli viima.
Nii tegime ka meie. Läksime ema ja Katrien’i, tädi ja tema mehega vanaisa juurde ja sõime lõunat koos. Vanaisa on 82-aastane ja tal on lümfivähk. Tegelikkuses on see olnud tal juba palju aastaid- kusagil terve Willemi eluea ja Willem on 21 hetkel. Ma pole vanaisa kuigi palju näinud- kuskil 5 korda vist, aga nüüd tunnen, et ta võtab mind ka kui pereliiget, sest esimestel kordadel kui ma sinna läksin, siis ta andis mulle tervituseks kätt, aga nüüd teeb põsemusitervitust nagu teistelegi pereliikmetele. Mul on selle üle ainult hea meel.
Käisime ka surnuaial lilli viimas. Küünalde süütamine haual pole nii väga populaarne nagu ma aru olen saanud. Rohkem viiakse suur kasvav krüsanteemipott (või mõni muu lillepott) hauale. Kogu kalmistu oli lilledest kirev. Surnuaed pole 24/7 avatud vaid pannakse talve perioodil (oktoober kuni märts) kuskil 5e ajal kinni ja avatakse 9 paiku.

5.
Gent’i kunstinäitusi kaemas:
Kolmapäeval käisime ema ja Katrien’iga Gent’is kunstimuuseumis ja linnaekskursioonil. Kunstinäituse nimi oli „Gevaarlijk jong. Kind in gevaar, kind als gevaar.” Näitus oli prühhiaatriahaigla ühes osas. Kohati veidi jubedust ja õõva tekitav. Ma pole eriti sellise kunsti fänn, kus kleit on valmistatud lapse mingil eluajal äralõigatud küüntest, veristest marlitükikestest, naharibakestest, juustest jms. See oli veits rõve. Sorry, kunstnik, kes sa oled sellega nii palju vaeva näinud, aga mind see ei ahvatlenud ja ma ei suutnud seda kunstieksponaadina aktsepteerida. Aga seal oli ka päris huvitavaid fotosid ja ilusaid klassikalises stiilis maale. Kokkuvõttes oli hea näitus.
Imeilus ilm oli ja kuskil 19 kraadi, päike paistis ja tuuleke puhus. Terve nädal on olnud selline ilm, mis muideks pole üldse tavaline siin, sest harilikult peaks olema kuskil 8 kraadi ja vihm, aga sel aastal on teisiti nagu näha. Ja see on kindlasti selle pärast, et mina siin olen :) hehe
Kõndisime kanali ääres ja nautisime vanalinna. Õigemini ongi kogu Gent põhimõtteliselt nagu vanalinn. Ma ei tundnud ennast seal koduselt, miski oli valesti. Seal polnud kuidagi üldse õhku... tänavad on pimedad ja kitsad ja suuremalt jaolt munakividest. Aga Katrien’ile meeldib seal rohkem kui Antwerpenis. Päeva lõpetasime raamatupoes Sinterklaas’i kingituseks raamatuid välja valimas. Ja seal läks kaua aega- kusagil 40 minutit vms. Ja see polnud tavaline raamatupood vaid kunstipood. Kõik erinevate valdkondade alased raamatud. Kuid sageli on seal ka selliseid raamatuid, mida korra vaatad ja siis paned käest, sest seal pole midagi teistkordselt vaadata või piisas juba ühest korrast. Alati on selliseid... Kui emaga koos rongiga kodu poole sõitsime, olime mõlemad väsinud ja lihtsalt vaatasime aknast välja pimedusse.
__________

Kanali äärtesse on toodud odavad muruniidukid. Elusad ja vabalt lahtiselt olevad lambad.

Siin on see psühhiaatriahaigla hoone, kus vaatasime seda laste näitust.

Sissejuhatus näitusesse...

Osake sellest rõvedast kleidist. Need on päris putukatiivad, mis on kleidi külge kas õmmeldud või liimitud.

Selle autoriks on Susan Anderson. Mu lemmik osa näituselt. Soovitan siit vaadata ta pilte ja teda google'dada.
http://5magazine.wordpress.com/2010/04/11/susan-anderson/

Ta pildistab lapsi, kuid muudab nad täiskasvanuteks ka siis loomulikul moel meigiga või photoshopis. Kõige ülemine on 9-aastane, järgmine 7-aastane, 6-aastane ja kõige alumine tüdruk on 4-aastane, kuid nad ei paista nii noored.

Kitsejuustusalat. Sorry, et toidupildi blogisse panin, ma tean, et see on isuäratav.
___________

6.
Loverboys ja Chiro Baariõhtu:
Reedel päevitasin õues ja lugesin „Loverboys”-i raamatut, mis on väga hea. Ma arvan, et kahjuks seda eestis ei ole eestikeelsena ja ma ei tea isegi kas seda inglise keelse tõlkena leidub, aga see on hea. Ma ei viitsi enam kõiki sõnu tõlkida, lihtsalt üks, kaks sõna lausest, siis saan juba mõttele pihta. Mis tähendab, et asi läheb paremaks :D Joepie! Jah, meil oli 20 kraadi ja päike lõõskas ja tundus nagu aprillikuu oleks käes. Linnud laulsid ja päikesekiired paitasid mu nahka. Sõime emaga koos lõunat terrassil ja ajasime juttu. Muideks ma palusin neil hollandi keeles rääkima hakata. Kui nad mulle midagi lühidalt ütlevad või küsivad, siis teevad seda hollandi keeles, aga kui mingit pikemat juttu rääkima hakkavad, siis ikka inglise keeles. Mis on paha veits, aga kohe kui ise nüüd ka rääkimist alustama hakkan, siis lähevad nad ka flaamikeelele üle. Grammatikast tean nüüd palju rohkem juba ja asi paraneb.

Õhtul läksin Chiro’sse. See oli mitte tavapärne õhtupoolik taaskord, sest esiteks oli see reede õhtul, mitte pühapäeva pärastlõunal ja teiseks oli plaanis baar avada. Me pidime sinna kella 5 paiku ilmuma uniformis ehk siis Chiro-vormis.Katrien andis mulle oma vana Chiro seeliku ja Willemi käest sain T-särgi. Ma olin veidi nördinud esialgu, et pean vormi kandma, sest ma ei tundnud ennast mugavalt. Hoopis tobedalt tundsin, aga kui sinna jõudsin, siis oli okei, sest nagunii kõik kannavad neid riideid ja kui aus olla, siis keegi ei hooli seal, millised su riided välja näevad. Kõik kirjutavad oma riietele ja need on põrandal püherdamisest mustad ja tolmused, seega on suvakas.
Me pidime baari valmis panema- diivanid sisse vedama teisest ruumist ja küünlad süütama ja sada muud asja tegema. Baar avati 9 ajal. Enne seda sõime Chiro tavapärast õhtusööki- friikaid ja täna oli ka fritüüritud curryworsten’id ja kipnuggets’id ketšupi ja majoneesiga. Dries valmistas endale curryworst speciale’t, mis kujutas endast fritüüritud vorsti, pikuti peaaegu pooleks lõigatud ja see ava täidetud purustatud soolapähklite, ketšupi ja majoneesiga. Tavaliselt tähendab curryworst speciale sibula, ketšupi ja majoneesiga vorsti, aga sibula puudumisel leidis ta asenduse. Mulle ei maitsenud, aga talle meeldis. Varsti pärast 9t hakkas rahvast saabuma. Kõik joogid olid €1 (cola/-light, fanta, sprite, Icetea, witte wijn, pintje), niisamuti ja curryworst kastmega ja bitterballen’i ports kastmega €1. Ja seal oli midagi sellist, mida ma nägin esimest korda (ma ei tea, kas seda tehakse Eestis, kuigi ma ei usu eriti). Meeter õlut (1 meter-> 11 pintjes). Nimi tulenes sellest, et oli meetri pikkune rest, kus olid augud sees- 11 auku, kuhu panid õllepudelid, siis avasid need ja andsid tellijale. Ehk sa said tellida 11 õlut 10 õlle hinna eest. Ja see kaup läks hästi. See oli ka hea koht, kus testida õllepudelite avamise kiirust. Ma tegin seda kiiresti ja üks Chiro liidritest, kes tellis meetri, tegi nalja, et peaks tegema võistluse, kes avab meetri kõige kiiremini. Aga me ei teinud seda.
Belgias on ka õlu kõrvale mäng, kus sa taod naelu puupaku sisse ja võitja on see, kes saab kõige väiksema löökide arvuga (või siis ühe löögiga) 15-cm paksu naela paku sisse. Naelu müüsime 10 senti tükk.
Mul oli tõeliselt lõbus ja tundsin ennast juba chirokana. Kiusasin liidreid ja nad vastu j ategime lollusi ja naersime ja lõbutsesime.
Ma olingi suuremalt jaolt baarileti taga ja võtsin tellimusi vastu. Kõik oli korras nii kaua, kui keegi ütles midagi, mida ma polnud oodanud. Nt ühed poisid tahtsid oma joped meile hoida anda, ma ei saanud aru sellest ja palusin Andy abi. Ja pmts oligi nii, et kui ma millstki aru ei saanud, siis lihtsalt vaatasin kellegi poole ja ta vastas, aga muidu sain pmts aru kõigest.
Dries tellis curryworst speciale’t, aga keegi vastas talle, et ta ei hakka seda tegema, aga ma tegin ja ta oli ülivägatänulik selle üle.
baar pidi algselt kinni pandama kell 3 öösel, aga läks kolmveerand 4ni välja. Ma istusin köögiruumis lõpupoole ja ajasin oma koolikaaslaste Lotte ja Yessin’iga juttu. Ma pole tükk aega nii palju naerda saanud kui ma nendega rääkimise ajal sain.
Baari külastas väga palju erinevaid noori inimesi ja koos Ruben’iga oli mingi nunnu kutt, kellega rääkisime pikemalt. Tegelikkuses alustas ta minuga juttu dutch’is, aga Ruben vastas selle peale, et Engels. Siis rääkisime engelsis. Ta meenutas mulle kedagi, aga ma ei suutnudki lõpuks selgusele jõuda, keda. Aga ta oli väga tore... :)
Kui baar suletud oli, siis oli ka kõik õlu otsas- 22 kasti tühje õllepudeleid. Igas kastis 24 pudelit. Lisaks veel 7 tühja veinipudelit. Äri oli hästi läinud...
Ma jõudsin koju kella poole 5 ajal. Teised jäid ööseks sinna ja hommikul alustasid koristamisega. Ma oleks ka võinud appi minna, aga ma ei viitsinud. Olin liiga väsinud selleks, sest läksin magama 5 paiku ja hommikul majas liikumine ajas mu juba üles poole 10 ajal.

Fritüürid, pähklid ja Stella Artrois'i õlu.

21 kasti tühjade pudelitega

Peaaegu kõik pudelikorgid, mille olime lahti korkinud.

Täna lõunal istusin õues, jõin jasmiiniteed, nautisin päikest ja ausalt öeldes võitlesin metsiku väsimuse ja unega.
_____

Midagi erilist vaheaeg ei toonud, aga siiski, mul oli lõbus, sain puhata ja luuslanki lüüa.
Ja homme hakkan oma kodutöid lõpuks tegema kooli jaoks.
Tadaaa!