Monday 19 December 2011

Varesejäljed akna taga värskel lumel

Terekest!
Enne kui alustan oma tegmistest rääkimisega, tahaksin teiega jagada väga maitsvat retsepti, mille ma leidsin ühest toidublogist. Nimelt, kodutehtud kohukesed
http://aniitram.blogspot.com/2010/03/kohukesekesed.html

SISUTUTVUSTUS:
1. Sinterklaasfeest Leuvenis
2. Isapoolse vanaisaga kohtumine
3. Viimased tavalised koolipäevad sel aastal
4. Midagi traagilist- host-vanaisa surm
5. Beebibuum ja viimased studied sel aastal, sel puhul erilised
6. Sain Eestist paki!
7. Viimane flaami keele tund ja pool päeva kooli
8. Ja eksamid algavad
9. Äpardustega piparkoogitaigna ja piparkookide valmistamine + retsept
10. Ehtsad kristlikud matused kirikus
11. Ülioodatud sündmus: EESTI TOITUDEGA ÕHTU Anu juures
12. Religioonieksamiks õppimine koos testamendi juttudega
13. Viimased eksamid: Filmesthetika, religioon, inglise keel ja Kunstinitiatie
14. Sneeuw ehk LUMIIIIIII!
_____________________

1.
3.detsembri hommikul vara Leuveni poole isaga teele. Jäime pisut hiljaks, aga see ei lugenud midagi, sest Yfu üritused on alati vedi ebatäpsed.

Muide, ma arutlesin selle reisi kestel, et Schotenist Leuvenisse on umbes 50 kilomeetrit. Ja me sõidame seda pisut üle tunni aja, kasutadeks selleks kiirteed ja 100-120 kilomeetri suurust tunnikiirust. Kuidas on see võimalik???

Igatahes, kui kõik kohal olid, jagati meid kolme gruppi ja anti kätte ülesanded- pidime otsima kohti linnas ja yfu vabatahtlikud üles leidma. Minu grupp: Joaquin, Belén, Anu, Pauline, Marcelo, Yuwa. Kui mäng peaaegu läbi oli, hakkas sadama. Mu jalg valutas kohutavalt, krõksus kummaliselt, kui sellele astusin ja kõik hoolitsesid mu eest. Aitäh, teile kallikesed!

Kõndisime Sinterklaasfeesti toimumise majja- kohvikusse nimega De Curve.
Seal ootasid meid juba täheküpsiste ja vahukommi- Sint Nicholastega kaetud lauad. Saime warme choco’t juua ja vaatasime filmi Sinterklaasist, kuidas ta 6.detsembri öösel kingitusi laiali jagab ja katustel turnib oma hobusega. Kui film läbi sai, laulsime Sint-Nicholasele Sinterklaasi- laulu ja siis ta saabuski. Sint-Nicholast mängis Wouter ja Zwarte Piet’i Inge- Yfu vabatahtlikud.
Meid kutsuti nimepidi ette ja loeti ette meie edusammud ja patud suurest paksust raamatust ette. Istusime Sinterklaasi põlve peal. Kingiks saime Sinterklaasi speculoosiküpsiseid, sinterklaasikujulise šokolaadikujukese ja pakikese muu maitsvaga.
Sõime pannkooke suhkruga. Jah, lihtsalt paned portsu suhkrut pannkoogi peale ja siis keerad selle rulli ja kugistad alla. See on mulle ikka veel vastumeelne. Ennem juba söön pannkooki niisama kui suhkruga. Okei, fariinisuhkur on veel, mis ta on, aga valget suhkrut lademetes sisse endale ajada pole just kuigi meeldiv või mis?!


Ilmad on külmaks läinud. Ilma mütsita enam välja ei lähe.

Sinterklaasi linnamäng, kus pidime moodustama püramiidi, kuid kuna maa oli märg ja sadas pisut, siis kasutasime fantaasiat.

Meie Kingitused Sinterklaaslt
Kuum šokolaad...mmm
Hillu oma paturegistrit üle kuulamas
Sint-Nicholas en Zwarte Piet.

2.
Kella 5ks läksime isapoolse vanaisa Els’i juurde. Kõik teised läksid baari midagi koos jooma ja lõbusat aega veetma- mina ainult ei saanud minna.
See oli esimene kord kui ma selle vanaisaga kohtusin. Ta elab üksi- vanaema suri mõned aastad tagasi. Ta on ülisuur klassikalise muusika fänn ja tal on üle 300 erineva heliplaadi kodus. Suuremalt jaolt vinüülid. Nüüd on ta lõpetanud nende juurdeostmise, kuid neid on ka väga palju. Ta küsis mult, kuidas mulle see muusika meeldib. Ma tahtsin juba inglise keeles vastama hakata, kui tuli järsku meelde, et ta ei oska inglise keelt. Siis otsisin oma sõnad tagataskust välja ja rääkisime veidi klassikalise muusika alast juttu. Muide, ülimõnka oli õhtusöök Mozarti saatel. Mitte, et ma mingi andunud fänn oleksin, aga see oli ilus. :)

Meil käis ka Sinterklaas külas ja tõi kõigile kingid, sel aastal raamatud.
Ema sai kirsikivide padja- ekstrasuure, mida ta nüüd igal õhtul üles soendab mikrokas ja siis magama läheb.


3.
Viimane tevaline koolipäeva esmaspäeva hommik (5.dets) algas engelsiga ja sellega, et panime kirja, mida peame me teadma eksamil ja ülejäänud muu tunni kuulasime laule ja vaatasime nende sõnu Youtubest. Kuid õpetaja nõustus vaid kuulama laule, millel on ka sisu, sest poisid soovisid Hanna Montanat ja Justin Bieberit ja tüdrukud LMFAO „Sexy and I know it.“ Aga tund oli sisukas.
Lõunapausi ajal selgus mingi kummalise tee läbi, et meil on hommikul taaskord 5 tundi vaba, aga kooli peame ikka ronima põhmõtteliselt õigeks ajaks. Kuid point oli selles, et ma kehalisse oma jalakesega minna ei saanud ja see tähendas seda, et mul polnud mitte ühtegi tundi. Kuna keegi ei osanud mu küsimusele, „Mida ma siis homme teen??“ , vastata, kobistasin ennast mevrouw Van Dyke’i kabinetti. Küsisin, mis ma homme teen siis. Ta ei teadnud mitte midagi nendest 5st vabast tunnist. Mul oli küsimärk sel hetkel. Ta helistas mõlemale õpetajale. (Wavo õpetajal suri isa eelmisel nädalal ja ta ei pidanud tööle tulema. Ja graafilise disaini õpetaja naisel sündis poeg.- Ta poleks ka pidanud tulema, kuid siiski ütles, et ta on kohal). Ühesõnaga, pidin minema kooli 2ks vabaks tunniks ja seejärel Graafilisse disaini. Ja siis koju. Aitäh info eest!
Ülejäänu koolipäev tiksus ühes taktis erilise huvitavuseta lõpuni.


4.
Kui koolist vaba, oli plaan väike šopingutuur teha Méir’il.
Ostsin kingitusi ja muud kraami ja jooksin bussile... ja mis ma avastasin... Hurraaa, buss oli taas hilja. Kui bussilt maha astusin ja kodu poole kõndisin, nägin ema just saabumas ja teed ületamas.Jooksin ukseni, et ei peaks oma võtit välja otsima kotipõhjast.
Willem tuli just trepist alla ja ütles: Uuuu, sa oled šoppamas käinud. Hehe
Ma naersin ja ütlesin, et oli vaja kingitusi ja muud kraami osta.“
Ja esimene asi, mis ema mulle ütles, oli: „Vanaisa on surnud! Ta suri täna lõunal kui me lõunatasime koos. Lihtsalt ühel hetkel ta vajus toolileenile.“
Ma lihtsalt vaatasin suu ammuli, ma ei osanud midgi öelda ega tunda. Willem oli ka seal. Kurb oli olla. Õhtul oli õhtusöök kuuele: Jan ja Klaar (ema õde ja ta mees) tulid ka meie juurde sööma ja hiljem vanaisa vaatama.
Kurb olin. Kuid mind hämmastas see, et keegi ei nutnud. Kõik olid veidi nukrad, aga keegi ei nutnud. Ema isegi tegi nalja matuste üle. Jah, muidugi, viimased 2 kuud ja eriti see nädalavahetus enne ta surma olid talle rasked- Ta veetis palju aega oma isa juures ja käis arstidel temaga....Kuid ikkagi



5.
6.12- Dag van Sinterklaas
Llana oli esimene, kes saabus. Kurtsin talle vanaisa surma ja ta rääkis ja näitas mulle pilti oma vennapojast Larsist. .
Kõik õpilased said sinterklaasi küpsiste pakikese sinterklaasi päeva puhul. Essa studie oli koos AtGr’i õp’ga. Ta näitas pilte oma pojast (eelmine teisip. Sündis), nimeks on Rik.
Läksime kohvikusse selle asemel, et sööklas passida. See oli ülinunnu kohvik. Tellisin kohvi ja sain selle pisikesel kandikul. Koor oli pisikeses kannukeses ja pisike potsik oli koos vahukoore ja vana Tallinna likööri maitsega likööriga. Ta tegi meile kõigile välja lapse sünni puhul vist. Tänud, õpetaja!

Teise studie vaatasime Nikky macbookist tantsufilmi. „Center Stage: Turn it up“(2008).Tüdruk, kes tahtis baleriiniks saada, aga ei saanud kooli sisse, sai ühes baaris tööd ja oskas streeti tantsida ja hakkas sebima baleriinipoisiga. Kahjuks saime ainult 50 mintsa vaadata.
At.Gr’is scännisin oma pildi (Humo kaanekujunduse kohta. Teemaks Prostitutsioon) arvutisse ja õp aitas mind selle töötlemisega. Mulle ei meeldinud kohati see, mida ta tegi, aga tulemus oli hea, kuigi näha, et Photoshopitud :)
Kuna ma L.O’sse ei läinud- näitasin lihtsalt paberi ette õpetajale, siis hoidis At.Gr’i õpetaja mind veits kauem kinni- lubas küll ainult 5 mintsa, aga läks terve tund. Uups! Muide, täna sadas lõunapausi ajal kõigepealt vihma, mis läks üle raheks (hagel) ja At.Gr’i ajal sadas rahet, mis läks üle lume ja vihma seguks (ei tea, kas oli just lörts). Hurraaa!!


6.
Sain täna Eestist paki kätte! See oli 8,6 kg. Seal olid kõik hea ja parem sees- Pärnu leib, Eesti juust, suitsujuust, kange sinep, rukki-, kama- ja neljaviljahelbe pallikesed, kingitused kõigile pereliikmetele ja palju komme, piparkoogid ja kaerahelbeküpsised, šokse ja muud ja mulle villased sokid! Isa ütles selle peale naljaga: Su vanemad vist arvavad, et sa oled siin näljas, et nad sulle kõike saadavad?“
Ja ma olen vähemalt õnnelik!
Panin väikese pakikese Magali jaoks kokku, sest olin lubanud talle sünnipäevaks tuua eesti šoksi, siis panin sinna kalevi sussišokolaadi, šokolaadimedali, piparkooke ja Mesikäpa komme ja kiivi- (tegelt unustasin ta sünkari ära, anna andeks!!). See on 4.dal detsil. Kuid kalli tegin talle ikka ja soovisin õnne sünkariks.

Täna, esmaspäeval sain teise paki ka, milles oli 3 leiba ja küpsised.
Muide, rukkileiba siit (seda õiget) saada pole ja kõigile meeldib see väga! Niisamuti Sinep- siinne sinep pole hea minu meelest. Sorry, kuid nad segavad muud asja sisse sinna ja see pole hea. Kuid neile väga meeldib see. Niisamuti olid kõik vaimustuses piparkookidest. Kaerahelbeküpsised läksid kaubaks vaid esimesel päeval- hetkel on need minu jagu ja need hommikusöögi pallikesed on täiesti minu jagu, sest keegi ei suuda seda heina süüa. Mulle väga meeldivad. Kuid inimesed on erinevad. Ljudi raznõje!

Ma sain Eestist paki, nänänänänännnnäääää! :)hehe
Mu villased sokid :)
Ja kõik muu hea ja parim!
_________________

7.
Viimase kolmapäevase koolipäeva hommik algas nedersiga, pidin klassiruumi kirjeldama. Õues oli mitte just nunnu ilm- enamus aega padusadu ja siis korraks äkki tuli välja päike! Ja kui teine tund läbi hakkas saama, siis Qwintin vaatas aknast välja (klassis oli haudvaikus ja kõik tegelesid oma ülesannetega) ja ütles: Kijken, regenboog! Ehk: „Vaadake, vikerkaar!“ Ilus oli.
At.Rui’s olin vaid kuni pausini ehk siis vaid 2 tundi- siis oli koduminek, sest homme on essa eksam. Läksin ka kohe koju. Siis 610sele bussile ja jala koju centrumist. Kodus ootas mind ees terve suguvõsa: Will, vanemad, Klaar ja Jan- nad panid kokku matuse tekste jms. (mitte just väga meeldiv üllatus, sest olin plaaninud õppida seal)- Ma otsustasin oma tuppa minna õppima- nii oli parem. Nad süütasid kaminas tule.
Emal oli veits kõrini sellest matuse plaanimisest ja millised tekstid ideaalselt sobiksid matusele. Ja ta tuli minu tuppa juttu ajama. Tundsin end koduselt.
Õhtul jamasin oma pakiga, mille Eestisse saadan.
Õppisin terve õhtu oma kunstiajaloo eksamiks, sest tahtsin selle teha peaaegu ainult flaami keeles. Ja mul oli motivatsiooni õppida, sest see oli esimene eksam ja mulle meeldib see õpetaja ja tund ka.
Kuna mu jalake valutas, siis tegi ema isaga diili, et nad viivad mu hommikul kooli, hehe. Hurraa!


8.
8.dets: De eerste examen in Kunstgeschiedenis. Jäime veits hiljaks liiklusse tõttu- tormasin klassi
Pidin kõik asjad klassi etteotsa jätma- ainult 2 pastakat, veepudeli ja sõnaraamatu võtsin endaga kaasa. Ja eksam võis alata. Muide, ma ei teadnud isegi, kas sõnaraamat oli mul lubatud, aga ikkagi võtsin selle.
Sain oma 5VBK Kunsgeschiedenis exameni kätte. Seal oli igal pool punased kirjad- ära kirjuta sellele paberile, ära tööta sellel paberil, kirjuta eraldi paberile. Naljakas oli, sest seda oli igal poool ja igasuguses erinevas kirjas ja erinevas suuruses.
Eksam koosnes 6st ülesandest. . Ma arvan, et see läks mul hästi. Tegin selle mõlemas keeles koos. Mõne seletuse täiesti neders’is.
1. seleta mõisted nt. erinevad kontrastid ja erinevad tehnikad jms, 2. blot-system’i kohta ja miks Cozens’it kutsuti vlekkenmeester’iks. Ja kes sai sellest inspiratsiooni. 3. võrrelda Turner’i ja Friedrich’i stiili, töid ja tehnikat jms. 4. Goya töö kohta- tabel meie konspektist, mida me ei täitnud. Panin umbes seal asju tabeli lahtritesse. Vähemalt midagigi. Ma ei teadnud mõndade tabeli lahtri sisude tähendust ja otsisin tõlget oma sõnaraamatust. Kuid kuna ma ei teadnud, kas see oli lubatud, siis tegin seda salamisi ja nii, et õpetaja ei näinud. Ta õnneks luges ajalehte ja ei pööranud erilist tähelepanu meile.
Kui töö valmis sai, istusin niisama ja siis õpetaja tuli mu juurde, küsis, kas olen valmis. Jaatasin ja ta lubas mul ära minna. Ka mõnel teisel oli valmis, kuid nad ei saanud ära minna (veider)

Vanemad olid läinud Hollandisse seaside’ile kohe pärast mu kooliviimist. Seega oli kodus vaid Willem. Ma võtsin oma pakikese kaasa, ütlesin Willemile, et lähen postkontorisse ja avasin garaažiukse. Ja ajasin ratast välja kuni korraga avastasin, et vanemad olid kodus. Vaatasin neile otsa ja naersin. Igatahes, ma panin oma pakikese rattakorvi ja kärutasin postkontorisse. See naine seal oli nii tore ja abivalmis. Muideks, nad ei teibi seal pakikesi- tegin seda siis ise.

9.
Kodus alustasin kohe piparkookide valmistamisega.
Võtsin oma retsepti välja:
4dl suhkrut;
2dl vett
200g võid
1tl ingveripulbrit
2spl kaneeli
vürtsid (must pipar, kardemon, vürts, nelk, muskaatpähkel)
1 apelsini koor
0,5 apelsini mahl
1tl küpsetuspulbrit
600g jahu

Panin vürtse oma äranägemise järgi ja jahvatasin neid uhmriga, välja arvatud kaneel ja ingver.
Muide, ma ei lugenud valmistamise teksti läbi (nagu tavaliselt) ja kasutasin külma vett kuuma asemel. Mu ärasulatatud suhkur tõmbus kenaks karamelli-klombiks ja kivistus potipõhja. Ups.
Ma juba mõtlesin, et pean otsats alustama, kuid otsustasin enne katsetada keetmist. Keetsin seda siis pliidil kuni suhkur sulas kenaks siirupiks. Hurraaa!
Lisasin vürtse ja jahu ja muu kraami. Lõhnas hästi, kuid tundus veits liiga magus.. elab üle! Pakkisin selle taigna kenasti toidukilesse ja torkasin frigosse. Emale meeldis see lõhn ja maitse oli ka hea.

Esiteks suhkur potti
Suhkru sulatamine pliidil
Siin on juba vesi sees ja vist isegi vürtsid ja klompe pole enam
jahu sisse sinna suhkrusegusse
Ja peaaegu Vóila!
Siin ootab külmikusse minekut juba

Õhtul otsisin Uue- ja Vana Testamendi lugusid kolmelt erinevalt saidilt ja kolmes erinevas keeles religiooni eksami jaoks, sest meil pole piiblit kodus.
Willem ostis omale uue ülikonna, lipsu ja pluusi matuste jaoks. Ta nägi väga teistmoodi välja, kuid kena.
Kui ta lihtsalt pintsakut selga proovis valge t-särgi peale ja kandis teksasid, siis ema ütles selle peale, et suur kuldkett veel puudub ja räppar valmis. Kui ma teda ülikonnas nägin, tundus veits reaalsem see, et ta advokaadiks õpib.
Ema ütles hiljem, et kui vaid vanaisa teaks, et lapselaps ostis tema matusteks uue ülikonna. Nukker...


Reedel, kui ma oma toas õppisin, kiikas Willem mu tuppa sisse ja küsis, mida ma teen.
Vastasin, et õpin Godsdiensti examen’iks. Ta vaatas mu De 10 geboden’i (10 käsku) lehte ja ütles, et isegi tema ei tea neid asju perfektselt flaami keeles, kuid mina pean neid õppima.
Ta soovis mulle edu õppimisel ja religiooniga hulluks minemisel.
Täpsemalt ütles ta mu toast lahkudes: I leave you to go crazy with all of this. Hakkasin naerma.
Sain enamvähem oma onze vader’i (meieisapalve) pähe. Ja vaatasin ka muud matrejali, kuid siiski, see oli esimese päeva kohta päris palju!

Õhtul valmistasin piparkooke. Ema otsis mulle vormid välja ja kõik muu kraami. Kahjuks tegin neid täiesti üksinda. Kat oli oma toas, ema rääkis oma õega ja isa vaatas telekat. Will oli väljas.
See taigen oli nii kõva, sest loogiline ka kui see võiga on, kuid tundsin, et see polnud piisavalt vürtsine.. kahjuks. Alustasin siis nende vormimist ja rullimist.
Kuna neil taignarulli kodus pole, kasutasin mingit likööripudelit, ajas taignarulli ülesandeid ilusti korda.
Kui esimene pannitäis ahju läks, siis pidi see teooriakohaselt 5 mintsa sees olema, aga läks vist 15 mintsa, sest ahi polnud piisavalt kuum.
Teine pannitäis piparkakkujaid läks veits kõrbema, mis on kummaline, sest see ahi neil küpsetab alt. Mul pole iial läinud küpsised kärssama ainult alt, kui kodus läksid kärssama, siis läksid nad kõige täiega ja ei kõlvanud kuigipalju süüa, siin oli pealmine kiht hele ja alumine must. Ups, aga kärssamise maitset polnud tunda. Sain sellest 1kg kogusest vaid 4 pannitäit, mis ka kokku kuivasid ahjus. Kurb veits. Head olid! Kõigile meeldisid eriti tüdruku- ja poisikujulised piparkoogid.

Ja piparkoogitegu saigi alata
Mannetjes en vrouwtjes
piprakakkujad
ja veel piparkooke

Päeval oli jalg kõik täiesti korras, ei valutanud ega midagi ja kui Lucases kunstiasju ostmas käisime, siis ei pannud ma oma elastiksidet ümber jala ja kõndisin kodus niisama ringi ja kui diivanile istusin, lõi kohutava valu sisse, et aiiaaii!!! Ja taas tõin jääkoti külmast välja. Mitte üldsegi tore...:(


10.
Laupäev, 10.12.2011.
Matused kell 10.40
Me sisenesime oma perekonnaga- meie 5kesi ja Klaar ja Jan. Lauake kirstu jaoks pandi valmis, kaeti valge linaga, selle ette pingike valge linaga vanaisa foto jaoks. Kirst toodi sisse frakkides meeste poolt ja selle peale 3 pärga. Ilus kirst oli koos krutsifiksiga.
Seisime oma perekonnaga ritta kirstu juurde (ma ei pidanud, kui ei tahtnud, kuid tundsin, et pean seda tegema, sest ma teadsin ka vanaisa ikkagi).
Jan oli kirikuõpetajaks, ta tundus palju vanem niimoodi, kuid ma polnud teda ka kunagi niimoodi näinud.
Inimesed hakkasid järgemööda meieni tulema, tegid kirstu ees risti märgi ja kätlesid meid.
Kui kõik olid kätelnud, võtsid frakkides mehed kirstu õlgadele ja hakkasid kõndima kiriku etteotsa. Me järgnesime aeglases matusekõnnis.
Ema ei nutnud, ega polnud nutnud. Ainult Klaar nuttis kätlemise ajal.
Ma polnud Willemit kunagi sellisena näinud- nii väikse ja õnnetuna. Tema ilmselt oligi temaga kõige lähedasem- peaaegu igal kolmapäeval käis temaga lõunatamas. Isegi mina käisin ühel korral kaasas. Ma olin teda näinud umbes 5 korda ja ma tundsin, et ta aktsepteeris mind juba pereliikmena.
Katrien ei näinud õnnetu. Ta ilmselt võttis seda lihtsalt kui kohustust seal olla. Kuid ta polnud ka nii lähedane vanaisaga. Pärast matust sosistas ta mulle: Ma olen näljane! Halloo, siin polnud tegemist sinuga hetkel...!
Enne meieisa palve lugemist toksas ema mind ja näitas näpuga Onze vader’i peale. Muigasime, sest olin seda just õppinud eile.
Kui kõik toimingud läbi olid, kõndisime kirstu järel kirikust välja.
Kiriku ees räägiti inimestega. Vanakesed tulid mu juurde ja ajasid juttu ja nad arvasid, et olen Katrien. Ja siis mingil ajal läksime traditsioonilisele kohvilauale. Willem ütles, et need vanakesed arvasid, et ma olen Willemi õde ja Katrien on Willemi tüdruk. Ilmselt juuksevärvi tõttu. Me Williga oleme mõlemad blondid- Katrieni juuksed on musta värvi.


Jan palvust lugemas
Pilt vanaisast tema kirstul.
(Sorry, et ma matuse pilte üles panin)
Pildid tuha mahamatmise päeval

Auto

11.
Kodus õppisin veidi ja kella 6e ajal algas reis Leuvenisse EESTI ÕHTULE koos Eesti toitudega.
Me jõudsime üsna täpselt, kuid teised jäid kõik hiljaks.
Lorraine saabus koos Eleonora, Marcelo ja Pauliné’iga, kuid need 3 viimast läksid ära. Nad tulid šokolaadireisilt (Yfu reis šokolaadivabrikusse).
Kui Kotrina ka tuppa tuli, kallistasin teda ja ta küsis mu jalakese kohta ja kuidas shokoreis oli. Vastasin, et ei käinud seal.
Ta: Miks?
Ma: Esialgu oli põhjuseks eesti õhtu, sest arvasin, et ei jõua õigeaegselt tagasi. Teine põhjus nüüd oli mu jalavigastus ja kolmas ja kõige olulisem ja kõige viimane põhjus oli see, et meil olid matused.
Ta: Midaaa?? Kelle?
Meid oli kokku 11 tk: Mina, mu vanemad, Kotryna, Anu, nende ema, isa, Lenni, (eelmise aasta vahetusõpilase) Tiina vanemad, Lorraine.
Anu oli kasakate poes käinud koos Katiega ja nad leidsid vene Kvas’i sealt ja samalt riiulilt mingi pudeli, mis sarnanes kaljale, kuid oli õlu ja mitte hea maitsega. Kuid Kvas oli väga hea see-eest.
Katie seda halba õlut maitseks valamas
õlu vene keeles on ikkagi õlu, mitte kali :)
пивопиво
Anu ja Kotryna


Alustasime rosoljega ja peenleival kartulisalatiga. Rosolje oli jumalik,ma polnud seda nii kaua saanud, niisamuti ka kartulisalatit
Rosolje pokaalis ja kartulisalat leival (valgus on küünaldest selline)

Järgnesid pelmeenid. Kui ma neid nägin ja nende jumalikku lõhna tundsin, siis hakkas suu vett jooksma. Kas viimane kord võis olla mamma juures, kui ma neid sõin, sest kodus polnud me neid juba ammu teinud. Ja just õigel moel- keedetud ja hapukoorega. Vene hapukoor, mis maitses nagu meie oma.Protsentuaalselt oli ka sama 20%-ne. Need olid niiiiiii head!

Pelmeenid!


Pearoog oli hapukapsad õuntega, verivorstid (Belgia omad- ilma), mingi punane moos, ei olnud pohlamoos. Anu valmistatud ahjukartulid ja siis veel marineeritud seened. Mmmmm.... Nii nämma!

Lõhnab nagu Eesti jõululaud.

Kui põhiroog söödud, oli kavas filmi vaatamine. Film, mis tutvustas Eestit. Väääga pikk, lohisev ja kohati igav. Kokku kestis see peaaegu 3 tundi. Me vaatasime poole ära umbes ja siis kerisime Tartumaa peale. Jõgevamaad polnud ja Saaremaa kui üks väga oluline osa Eestist jäeti välja.
See oli vana- 2005 aasta film ja me saime seal päris palju naerda. Muidugi ka riietuse üle ja selle üle kui lühikesi seelikuid naised kandsid- aga mood oli selline. Ema ütles mulle selle peale, kui ma lühikest seelikut naersin: „Sa ei pea nii madalale vaatama!“
Ja vetevulina kohta ütles ema, et see on nagu kalkunihääl ja me purskasime naerma. Hehe. :)

Pärast filmivaatamist saabus magustoit.
Selleks olid minu piparkoogid ja Anu tehtud Glögi. Valmistatud õunamahlast, mida sain esimest korda muideks. Olen alati teinud glögi punasest- harilikult punase-mustasõstra mahlast, kuid see oli hea. Glögisse pandi sisse mandlilaaste ja rosinaid.
Ja põhimagustoiduks oli Häbelik taluneiu, mida ma muide sõin esimest korda elus. See koosnes riivleiva, vahukoore ja punase moosi kihtidest. Serveerituna klaaspokaali seest.

Ja magustoit
See Häbelik taluneiu või seda kutsutakse vist ka Taani talutüdruk


Õhtu lõppes poole 1 ajal. Kallistasime, musitasime kõiki ja jätsime jällenägemiseni hüvasti. Seejärel algas kodutee. Muide, kodutee Leuvenist tagasi tundub alati lühem. Ja kuidas on võimalik, et 50 kilomeetrit sõidetakse üle tunni aja. See on ulme!

Oli ülitore ja -maitsev õhtu, aitäh Anu!
Igatahes, ilusaid maitsvaid unenägusid teile lapsed.


12.
Ema aitas mul ära teha flaamikeelse Jeesuse sünniloo kokkuvõtte ja Noa ja veeuputuseloo kokkuvõtte religiooni eksamiks. Pean need jutustama õpetajale eksamil- või õigemini vaid ühe valima, kuid ikkagi. Niisama lõbu pärast lisan mõlemad kokkuvõtted ka siia:

GEBOORTE VAN JEZUS:
De moeder van Jezus was Maria die verloofd was met Jozef. Jozef was een timmerman.
Voor de geboorte kreeg Maria bezoek van een engel: de engel zei dat de baby van de Heilige Geest was en dat hij Jezus zou heten. Jezus is in Bethlehem geboren omdat Jozef en Maria naar de geboorte stad van Jozef moesten voor een volkstelling. Wanneer Maria en Jozef aankomen in Bethlehem was er geen plaats meer in de herberg. Zij sliepen in de stal same met de dieren en daar is Jezus geboren. Maria liet Jezus slapen in een kribbe.
De eerste bezoekers waren schaapsherders en daarna kwamen ook de drie koningen. Zij hadden de ster gevolgd naar de stal. De drie koningen brachten goud, mirre en wierook mee.

NOACH EN DE ZONDVLOED:
God wilde de mensen van de aarde wegvagen, ook de dieren en de vogels in de lucht, omdat hij er spijt had dat hij zij had gemaakt. Alleen Noach vond genade in de ogen van God.
God vertelde Noach een schip bouwen en zijn gezin mee te nemen. En ook zeven paar van alle reine dieren en vogels, telkens een mannetje en een wijfje. Maar van alle onreine dieren alleen één paar.
Toen begon het te regenen gedurende veertig dagen en de zondvloed duurde honderd vijftig dagen.
En toen dacht God aan Noach en besliste om de zondvloed te beeindigen. Hij liet de wind blazen en na honderd vijftig dagen was er minder water.
Noach zond de vogels uit om te kijken of de aarde al genoeg opgedroogd was. Toen de aarde droog was, bouwde Noach een altaar voor God.
God beloofde om nooit meer de aarde te vernietigen omwille van de mens. En dit verbond tussen de mens en God heeft als symbool de regenboog.
_____________
Teisipäeval, 13ndal oli vanaisa tuha maha matmine. Ma ei pidanud minema, aga tahsin siiski perega koos olla. See oli kõik nii ametlik. Matuseauto tuli kohale. Siis me kõndisime selle järel hauaplatsini, kus urn võeti autost välja, kõndisime selle järel päris platsini. Urn pandi lauakesele. Jan luges palve ja siis võeti urn puidust kastikeses välja ja asetati hauaauku. Siis oli kõik läbi ja me läksime meie juurde.

13.
Kolmapäeval, 14-ndal oligi mu Esthetika ja religiooni eksam.
Buss jäi hiljaks hommikul ja ma juba kartsin, et ma ei jõua õigeaegselt, seega valisin poole tee pealt teise sõiduvahendi- trammi ja siis uue ja jõudsin õigeaegselt. Mu eksam pidi olema 8.45, kuid õpetaja unustas ära mu eksami ja kuna kell helises tundi, jooksin teise klassi filmiesthetika eksamit tegema. Ma polnud põhjalikult õppinud selleks, sest mulle ei meeldi õpetaja ja tund on ka nagu ta on. Kuid midagi ikka teadsin. Muidugi jah, viimased 2 lehte jäid täiesti tühjaks, sest seal olid küsimused filmimasinate kohta ajaloost- kes leiutas, mis nime kandis, miks leiutas, mis olid ta eripärad.
Kui hiljem religioonieksamit ootasin ja VBK klassikaaslastega rääkisin, siis selgus, et neil olid ka need leheküljed tühjad. No siis pole probleemi ju! Hehe

Religiooni õpetaja oli öelnud viimasel tunnil mulle, et eksam pea olema vaid flaami keeles- no ma siis õppisingi kenasti ainult flaami keeles. See oli suuline eksam. Ja kui ma klassi läksin, siis ta oletas, et ma teen selle inglise keeles, kuid suutsin teda heas mõttes üllatada kui asusin rääkima flaami keeles. Sakramente ei mäletanud kõiki, kuid meieisapalve vuristasin kenasti ette. Ja lugudest jutustasin Jeesuse sünniloo. Õpetaja oli vaimustuses. Ja mul oli nii hea meel!

Reedel oli inglise keele eksam. Lihtsaim keele poolest, kuid spetsiaalsõnavara pidime päris palju teada. Tundus, et läks hästi. Eks me näe neljapäeval, kui me oma tunnistused kätte saame. Hehhe:) Kõik olid ülinärvis selle eksami eel, mul polnud mingeid emotsioone ja vaatasin lihtsalt kuidas Magali ühest koridori otsast närvitsedes teise tormas. Kuid tal on see tavaline, sest ta tegi seda ka Prantsuse keele eksami eel, kuigi ta räägib igapäevaselt prantsuse keelt kodus. (ta pere on üks francodest- ma ei tea francode ajalugu, kuid nad eelistavad elada Valloonia osas, kuid siiski kõnelda prantsuse keelt, kuigi nende flaami keel on väga hea).

Nädalavahetus tiksus kõik valsitaktis kunstinitiatie eksami lainel. Ja täna, esmaspäeval oligi mu viimane eksam Kunstinitiaties. Õppisin ka seda ainult flaami keeles ja tegin selle ka samas keeles. Õigemini küsimustele ja mõistetele vastamise. Oma arvamuse „Wat is kunst/Mis on kunst?“ kohta kirjutasin ikkagi inglise keeles, sest nii oli lihtsam ja arusaadavam kõigile. Arvan, et see läks hästi.

Ja nüüd on tunda juba vaheaja hõngu.
Ahjaa, meil sadas reedel igal pool Belgias lumekest- kõikjal, välja arvatud Antwerpenis. Olin kurb veidi, kuid sain oma lumeelamused kätte eile õhtul kui oli juba pime ja isa aknast välja vaatas ja sadas laia lund, mis kahjuks küll ära sulas. Meil on tagaaias veidi veel tänagi järel, kuid see on vaid kirme.

Lumilumilumi mu akna taga

Nüüd on vaid neljapäeval kooli vaja minna Jõulupeoks (kuid tundub kahtlane, mida me teeme koolis kella 9st kuni 14.30ni- jõulupidu kestab 9st 12ni koos jõululaulu ja jõulusupiga, ja siis on pool tundi koristamist ja tund aega klassijuhatajale...) Eks me näeme, mis saab. Laen oma kaamera ilusti täis ja teen piltide jaoks ruumi ja jäädvustan hetke :)
Ja siis ongi jõulud!

Palju piparkooke teile ja mandariine ja Glögi. Ja tahaks mamma tehtud rosoljet praegu. Hehe :)
Kuid kauneid jõule teile kõigile. Loodan, et jõuan veel ühe postituse sel aastal teha.

Friday 2 December 2011

Kui miski muu ei aita, võta jääkott sügavkülmast välja!

Hallo wereld!
Nädalake on taaskord möödas ja minu jaoks mitte nii lõbusalt ja füüsilise valuta möödunud, aga sellest saate te altpoolt lugeda.

Muide, meil on koolis juba jõulupuu- õigemini Sinterklaasi puu Sint Nicholase auks.

________________________-
Alustan oma blogi sealt, kus eelmisel korral lõpetasin. Ehk siis nädalavahetusest.
1. YFU keskaastaseminar
*Keeletest
*Kahetunnine üli-crazy grupi mäng 32 ülesandega (nt 10 minutit puu üle naerda, sorteerida riis ja sokolaaditükikesed...jne.)
*Maskiball
*Kohtumine nunnu šokolaadipoisi Sam’iga
*Hommikusöök voodisse, vabatahtlike WC-fotoschoot
2. Kool- sel nädalal eriti huvitav
*copymasina ja mu digikaga mängimine
*kehalise tunni pahkluu nikastamine
*Koolist vigastuse paberi küsimine
* At.Rui’s solderening’i tegemine. (ma ei tea kuidas see asi eesti keeles on)

3. Oma jalaga arsti juurde minek
4.Transpordi streik Antwerpenis
5. MU SELLE SEMESTRI TUNNISTUS!
____________________

1. YFU nädalavahetus:
Okei, alustan siis algusest ja „Räägin kõik algusest peale ausalt ära..“
Mu laupäev algas poole 8 ajal, et ennast valmis seada ja siis Pong (Tai poiss, kes elab mu väga läheduses) peale võtta ja seejärel Beerselisse vurada autoga. Uksel kohtusin Kotrynaga (Leedust), kes hakkas minuga kohe flaamikeeles rääkima. Saime ühte tuppa. Deem. Ta ei meeldi mulle. (Sorry, kui sa, Anu, seda loed) sest ta tundub selline, kes tahab kõiki ja kõike kontrollida ja maailma liigutada. Tema nt otsustab, mis keelt nad räägivad jms. Ma läheksin hulluks seal elades. Mulle oli augusti nädal juba piisav. Mulle tundub veidikene, et ta nõuab kõigi tähelepanu ja see viis, kuidas ta mõtleb, on liiga kummaline. Ta leiutab oma relatiivsusteooriaid ja ajab juhtmeid kokku. Aga see selleks...


See hoone, kus toimus meie YFU keskaastaseminar


Kohtusin esimest korda Equadori tüdruku Beléniga. Ta saabus kuu aega hiljem kui meie, sest tal olid probleemid isaga. Tal on süda haige ja peab iga päev arsti juures käima ja selle pärast ei saanud ta meiega samal ajal tulla. Talle olid kõik inimesed uued ja nimed tundmatud. Kuid ta tundus mulle kõige toredam tüdruk üldse. Niisamuti nagu Austraalia tüdruk Ignatia.
Muideks, ta õppis siin olles rattaga sõitma. Sest Equadoris on peaaegu võimatu leida kedagi jalgrattaga sõitmas. Kõik kasutavad taksosid, sest need on seal nii odavad. Ja kui ta siia tuli, siis pidid nad kusagile sõpradega minema ja buss jäi hiljaks ja ta tegi ettepaneku takso võtta ja kaaslased küsisid talt, kas ta on hulluks läinud, sest see on siin ülikallis.
Mul on vöga hea meek, et ma teda kohtasin. :)

Meie lõbus grupp lõbusaid inimesi


*Peaaegu kohe saabudes pidime tegema keeletesti. See algas kuulamistestiga, mille Melanie meile ette luges ja mille me pidime paberile kirjutama. Seejärel oli väikene sõnade tundmine, küsimuste moodustamine, lühikese ja pika vokaali äratundmine, 10 lauset endast ja koolist kirjutama ja lisaks oli veel lugemisharjutus ja lausete moodustamine. Selleks oli planeeritud terve tund, kuid ma sain valmis 20 minutiga. Ja ülejäänu aja mängisime palli õues ja lollitasime niisama.

Keeletesti esimene osa

Keeletesti klass


Igas keeles midagi head. Leia eesti keel



*Pärast lõunasööki kogunsime saali ja meile anti kätte ülesanne. Täita 32 totrat ülesannet 2 tunniga. Kui me sellega toime tuleme, siis lubasid vabatahtlikud meie heaks midagi teha. Saate lugeda pildilt, mida täpselt tegema pidime, aga asi, millega ma alustasin, oli see, et hakkasime riisi ja sokolaaditükikeste segust mõlemaid komponente eraldama. Aega võttis tunnikese ja valmis ta oligi. Muidugi mitte üksinda tehes.
Katsetasin ka 10 A4 paberi täielikku augustamist auguraudadega, aga see polnud päris mulle. Mind päästis sellest tööst Becci, kes kutsus mind puu üle naerma. Ülesandeks oli 5 minutit lihtsalt puuga tõtt vahtida ja naerda. See oli naljakas- vabatahtlikud olid naerust kõveras kui nad pilte tegid ja aega võtsid. Me saime kenasti hakkama kahe tunniga ja pidime siis välja pakkuma 5 valikuvõimalust, mida vabatahtlikud saaksid teha meie heaks. Algselt oleks nad pidanud valima vaid ühe, aga nad otsustasid kaks teha. Nimelt:
1) meile hommikusöögi voodisse tuua
2)teha naljakaid pilte Wc -potil seistes ja erinevaid poose võttes

Puu üle naermine koos Sina, Becci, Pauline'i, Carla'ga



Meie üheks ülesandeks oli keegi mumifitseerida. Selleks osutus meie pisim õpilane jaapanlanna Yui.

Riisi ja šokolaadi eraldamine on täies hoos

Belén usinasti töötamas

Töö edenes

Meie esimene ports ülesandeid

Meie viimane ports ülesannetest

200 paberlaevukest

Viimane nägemine IGNATIA'GA. (vasakpoolne)

Seebi ärapesemine

Marcelo paberit augustamas

Sören (supermani särgiga yfu vabatahtlik) meie üle naermas

Meie arutelu pereeku ja halbade heade asjade üle



Õhtul oli meil maskiball. Pidime kaasa võtma oma kõige crazymad riided. Ma mõtlesin, et mida võtta, sest mul pole crazysid riideid ja mu vend ütles selle peale, et mu neoonroosad retuužid on juba piisavalt flashy Belgia jaoks. Seega võtsin need kaasa ja Willemi kapist Twilighti saaga Eclipse t-särgi. Ärge arvake, et mu vend Twilighti fänn on- ei ole, ta lihtsalt töötab kinos ja saab igasugu träni ja saasta sealt. Tal on üks riiul reklaamsärke täis, mida ta iialgi ei kanna. Ja veel võtsin kaasa oma kuldniitidega justostetud retuuzid ja kevadvärvides seeliku. Kõige flashymad asjad, mis mul olid. Laenasin seeliku ja roosad redud Anule ja ise kandsin ülejäänut koos lilla-musta-kollase vestiga. See oli ülilahe ja naljakas ja lõbus jamiskõik veel.t
Õhtul liitus meie lõbusa seltskonnaga šokolaadipoiss Sam. Ta riietus printsessiks. Ta on täiega nunnukas ja hea huumorimeelega. Ja ta tantsib täiega hästi. Ja kui ta mu keeletesti luges, siis küsis ta küsimusi mu kooli kohta ja selgus, et me käime samas koolis. Ainult selle vahega, et t on kolledžis, ma gümnaasiumis. Aga ma pole teda kunagi näinud või sisi ühe korra, sest ta tundus mulle kuidagi tuttav, aga ma ei pööranud siis talle tähelepanu, sest teadsin, et ta on kolledžist. Juba teine juhuslik kohtumine omakooli teise Sam’iga.

Florence, mina ja Anu

Ma armastan ta kleiti

Tony lendava kostüümiga

Nalja peab saama

Say cheese!

Momoko

We love Belgium

Hehe, mul on pikad juuksed nüüd, või vähemalt tahaksin

Tantsud, mida kõik belglased teavad

Keskel on Sam


Magama jõudsin ma kuskil 2 või pooel 3 paiku.
Hommikul ajas Sarah meid üles sellega, et ütles, et meil on ka päris hommikusöök all ootamas. Ma mõtlesin, et mida hekki- meil pidi hommikusöök voodisse toodama. Nägin, et Kotryna sõi midagi.. ja siis nägin alles enda padja kõrval Nutellaga saiakest ja pakimahla. M apeaaegu magasin neil otsas ja ma ei näinud neid, aga ma ei pidanud seda õigeks hommikusöögiks ja kobisin allakorrusele. Süües kuulsin, et see hommikusöök voodisse toodi meile kell 4 öösel. Ma ei kuulnud küll midagi, aga aitäh, et nad meie pärast üles tõusid nii vara. :)
Hiljem nägime ka pilte wc-fotoshootist. Mis oli naljakas ja veidi piinlik, sest kui Christian’i kord oli oma fotoshooti teha, seisis ta naiste wc’s avatud kaanega wc-potil ja poseeris ja siis avas üks vanem naine ukse ja me purskasime naerma. Ta ütles selle peale: sorry, ma teen kiiresti. Kuid nad jätkasid fotoshooti meestewc’s- Aga ikkagi. Nalja peab saama.


Vetsupildid Mathiasest

vetsupildid Sarah'st


Tegime ka väikeseid tõsielulisi sketše, kuidas toimida, kui mingi probleem on. Ma pidin koos Momoko’ga etendama juhtumi. I fell in love with my hostbrother/ hostsister.“ Ma olin armunud poiss selles loos :D:D
Koju jõudes enam midagi erilist ei viitsinud teha, seega lihtsalt lasin õhtut mööda.


Osa meie hommikusöögist :)


Ahjaa... ja nüüd ka halbu uudiseid: 3 tk on juba kodumaale naasnud-
Björn Saksamaale... Kuid ta oli pisut autistlik ja väga häbelik. Aga au talle, et ta otsustas proovida.
Dulce Mehhikosse, sest tal olid tõsised probleemid oma host-perega
Dimitri Belgia lõunaossa Vallooniasse- tal vist oli vaid 3-kuuline vahetusprogramm
ja nüüd lahkub Ignatia Austraaliasse. Kolm nädalat tavapäraselt varem. Tema lahkumine oli ootamatu. Nimelt juhtus tal kodumaal midagi üli traagilist ja ta otsustas silmapilkselt sinna sõita. Homme ta lahkub. :’(
Ja ma ei saanudki tmaga koos välja minna.... Sorry Iggy!

__________________________

2. Koolielu, mis on sel nädalal olnud erinev:

*Teisipäeviti on hommikul mu 1. Tund vaba ja kui kooli jõudsime, selgus tõsiasi, et õpetaja on haige ja meil on 3 vaba tundi. Istusime sööklas ja laisklesime- mitte midagi polnud teha. Igav oli. Siis otsustasid mu klassikaaslsed mu digikaameraga mängima hakata. Tegid naljapilte ja muid lollusi. See oli naljakas :)
*Ja kui sellest är tüdineti, siis Jeremy, Evelien, Llana ja Axelle läksid raamatukokku koopiamasinaga mängima ja nägusid kopeerima sellega. Ma jäin sööklasse. Hetke pärast jooksis Axelle tagasi ja ütles, et see poiss on seal- see šokolaadipoiss. Ma läksin temaga kaasa ja tõsi ta oli- Sam oligi seal. Ajasime juttu ja pärast kui ta tundi läks, siis mu klassikaaslased küsisid, kas ma ta telefoni-nr küsisin. Vastasin eitavalt, ja Evelien selle peale, et sa pead kindlasti :d hehe
Tegime nägude koopiaid, mis loogiliselt pole lubatud, aga see oli naljakas. :)

Meie studie klassipilt

Llana ja Axelle

Axelle ja mina

Evelien, Jeremy ja Axelle

_______________
Järgmine tund sel päeval pidi olema arvutigraafika, aga õpetaja puudus koolist, sest ta sai isaks ja meil oli veel 2 vaba tundi. Deeeem.. see oli nii igav!
Ja koju ka ei saanud minna, sest 2 viimast olid kehalise tunnid. Alustasime hüppenööridega. Sain 5 minutit hüpata kuni terav valu mu pahkluust läbi käis ja mu jalust niitis. Ma vähkresin põrandal ja kiunusin. Õpetaja jooksis minu juurde ja küsis mis juhtus. Vastasin, et nikastasin pahkluud. Õpetaja käskis ruttu Maxil minna kooli ja jääd tuua. Valus oli.

Kui Max minu juurde jõudis, siis andis mulle selle kotikese ja ütles, et see on midagi keemilist, kas ma oskan seda kasutada... ei osanud. Kuid õpetaja tuli mu juurde, võttis selle pakikese, murdis keskel oleva mingi asjakese puruks ja hetkega muutusis mingid kristallikesed jäämassiks. Istusin ülejäänu tunni lihtsalt põrandal, jääkott jala peal ja passisin niisama. Tore päev küll. Ma läksin kooli mitte millegi pärast. Jama!
Ainus asi, mida ma tegin, oli see, et otsisin käteseisu skeemidelt paberilt üles vead ja ütlesin need õpetajale.
Seejärel küsis ta mult, kas olen võimeline koju minema või vajan kiirabi eskorti koju. Ütlesin, et suudan ise koju minna. Kuid ta soovitas mul minna sekretariaati ja küsida paber oma vigastuse kohta, sest sel juhul ei pea ma arstikulusid ise maksma. Kool maksab tagasi selle. Kuid ütlesin, et arvatavasti see pole midagi erilist ja ma ei vaja seda, kuid siiski... Ta soovitas selle võtta igaks juhuks.

Kolmapäeval valutas pisut, kuid ei pidanud seda millekski, sest neljapäeva hommikupoolikul oli kõik superkorras ja lõunapausi ajal õpetaja tuli minu juurde ja küsis, kuidas on. Vastasin, et väga hästi ja enam ei valuta ja kõik on arvatavasti korras. Kuid sööklast välja minnes tundsin ebatavalist valu, mida ma polnud kunagi enne pahkluus tundnud. Ja siis mõtlesin, et parem oleks see paber hankida. Läksin siis sekretariaati paberit kätte saama. Kuid asi venis ja mind kutsuti hoopis kunstinitiatie ajal välja. See oli mingi megapikk ankeet – kuidas jihtus, mis juhtus, millal juhtus, mis kell täpselt juhtus, miks juhtus, kas keegi põhjustas selle jms. Ma alustasin rääkimist inglise keeles, aga see naine ütles, et on lihtsam, kui ma flaamikeeles räägin. Mul polnud muud võimalust. Tegingi seda ja ta kiitis mu keelt. Hehe. Sain oma paberi kätte, millega nüüd arsti juurde sain minna.
Täna, reedel läksin uuesti sekretariaati, et end tund aega varem koju küsida selle arstivisiidi tõttu.

Mu kehaline kasvatus- leia pildilt vead:

Abilistega käte peal seis ja üle selja jalgadele minek

Mu klass ja õpetaja kehalise tunnis

Jääkotikene


3.
Ja 17.45 oli meil aeg arsti juurde
. Läksime koos Katrieniga. Arst küsis, mis juhtus jms... ja selgus tõsiasi, et mu jalg vajab palju puhkust ja jääkotti ja ravigeeli. Ja kui ma koorman jalga liiga palju, on suur tõenäosus mõraks luus. Ma kardan seda- ma pole vaimustuses sellest väga just... aga see valutab väga. Lilla pole, aga lihtsalt valutab igas asendis ja hoolimata sellest, kas ma liigutan seda või mitte.
Mu isa tegi ettepaneku, et ma saan homme ratastooliga minna Sinterklaasfeestile. Pole just väga ahvatlev pakkumine või mis... :)



Mu jalg tugisidemega
_____________

*At. Rui’s tegime täna Jeremy ja Axelle’ga solderen’ingut. Ma ei tea, kuidas seda nimetada eesti keeles. Vb piltide pealt saate aru. Igatahes sulatasime metalliga traadijupikesi kokku majaks. See haises.
ja see löga, mida me pidime sinna panema, see oli mürgine ja õpetaja käskis meil ilmtingimata käed hoolikalt ära pesta enne kui sööma läheme. Jeremy unustas selle ja ma päästsin ta elu sellega. Hehe


Solderen'ingi materjalid

Ja mu katkine mõõte kolmnurk




4. Streik transpordifirmadel:

Keegi ei teadnud, kuidas kooli pääseme, aga kooli pidime me kuidagi jõudma. Põhjus oli selles, et Brüsselis oli streik ja selle tõttu olid paljud trammid, bussid maas. Ma ei teadud reedehommikul, (tänahommikul) kas ma kooli saan bussiga ikka minna. Kuid pidin proovima minema. Just jõudsin bussijaama kui buss saabus. Kui sisenesin, ei suutnud ma oma silmakesi uskuda- bussis oli 2 inimest. Tavaliselt on see ääreni rahvast täis ja pooled seisavad püsti. Kummaline oli. Keegi bussi peale ka ei tulnud enne Antwerpenisse sisse jõudmist. Ilmselt inimesed arvasid, et see nagunii ei tule ja leidsid teise võimaluse. Minul polnud kooliminekuga küll probleeme- ainult nr 8 tramm ei sõitnud, seega lonkasin kooli jalgsi 800 meetrit.
Kuid tagasitulek oli märksa keerulisem- nr 8 tramm ei sõitnud mu kooli juurest ja mitte ühtegi bussi ega trammi ei tulnud Nationale bank’ peatusesse. Olin juba lootust kaotamas kuni otsustasin jalgsi minna. Jalg küll valutas, aga see oli seda väärt, sest muidu ma vist passiksin siiani seal. Ja Rooseveltplaatsile jõudes avastasin, et mitte ühtegi bussi polnud seal, kus tavaliselt on busside uputus. Olin juba valmis trammiga minema, kuni saabus buss 620, mis läheb Schoteni keskusesse. Mul oli suva, sest see oli mu ainukene kindel ja võimalik valik koju jõuda. Ja kui marktplaatsil Schotenis maha läksin, siis nägin isa ja Katrien’i autoga. Nad korjasid mu peale ja sain väikse vaevaga koju. Valu muutus suuremaks ja suuremaks....

__________

Okei... ma lõpetan nüüd siin. Homme on Sinterklaasfeest Leuvenis. Saab põnev ja lõbus olema. Järgmise korrani!


Sinterklaasfeest!
__________

Ahjaa... midagi, mida igapäevaselt ei näe... Isabel mu koolist tegi oma alahuule siseküljele tätoveeringu, mis ütleb MEOW! Hallooo, see on veits mõttetu. Küsisin siis, miks just see sõna ja ta vastas, et ta on modell ja ta teeb koguaeg Moew ja meow ja see on sõna, mida ta iga päav kõige tihemini kasutab. Hetkel on see kole, sest see tint voolab välja ja on muutnud ta huule mustaks. Kuid see pidavat olema enamvähem normaalne ja kaduma kuu ajaga. Aga ikkagi.



Isabeli Meow.


Isabel oma sinakasmusta huulega
___________


Ahjaa, sain oma tunnistuse kätte täna. See oli parem kui eelmine semester. hehe :D
Nüüd neljapäaval hakkavad eksamid. MA teen kunstiajaloo-, kunstinitiatie-, esthetika-, suulise religiooni-, inglise keele eksamid. Teistel on 8 eksamit. Loodan, et lähevad hästi. :)

5. Mu tunnistus:

Siin on pildid mu tunnistusest:
Taaskord kokkuvõttepunktid teooriaainetes ja praktikaainetes ja üldse kokku on klassi kõrgeimad.
Ja Atelier Ruimtelijke Beeldende Vormingus (At.Rui's) on suht raske saada punkte üle 80. Aga nagu näha, on see võimalik. Ja see oli põhiliselt mu pabermajakestele tänu.

siin vasakul pool on õpetajate kommentaarid.

Okei aitäh, et te mulle eksamiteks pöialt hoiate ja tot volgende keer ehk näeme peatselt.
Tadaaa!