Kui miski muu ei aita, võta jääkott sügavkülmast välja!

Hallo wereld!
Nädalake on taaskord möödas ja minu jaoks mitte nii lõbusalt ja füüsilise valuta möödunud, aga sellest saate te altpoolt lugeda.

Muide, meil on koolis juba jõulupuu- õigemini Sinterklaasi puu Sint Nicholase auks.

________________________-
Alustan oma blogi sealt, kus eelmisel korral lõpetasin. Ehk siis nädalavahetusest.
1. YFU keskaastaseminar
*Keeletest
*Kahetunnine üli-crazy grupi mäng 32 ülesandega (nt 10 minutit puu üle naerda, sorteerida riis ja sokolaaditükikesed...jne.)
*Maskiball
*Kohtumine nunnu šokolaadipoisi Sam’iga
*Hommikusöök voodisse, vabatahtlike WC-fotoschoot
2. Kool- sel nädalal eriti huvitav
*copymasina ja mu digikaga mängimine
*kehalise tunni pahkluu nikastamine
*Koolist vigastuse paberi küsimine
* At.Rui’s solderening’i tegemine. (ma ei tea kuidas see asi eesti keeles on)

3. Oma jalaga arsti juurde minek
4.Transpordi streik Antwerpenis
5. MU SELLE SEMESTRI TUNNISTUS!
____________________

1. YFU nädalavahetus:
Okei, alustan siis algusest ja „Räägin kõik algusest peale ausalt ära..“
Mu laupäev algas poole 8 ajal, et ennast valmis seada ja siis Pong (Tai poiss, kes elab mu väga läheduses) peale võtta ja seejärel Beerselisse vurada autoga. Uksel kohtusin Kotrynaga (Leedust), kes hakkas minuga kohe flaamikeeles rääkima. Saime ühte tuppa. Deem. Ta ei meeldi mulle. (Sorry, kui sa, Anu, seda loed) sest ta tundub selline, kes tahab kõiki ja kõike kontrollida ja maailma liigutada. Tema nt otsustab, mis keelt nad räägivad jms. Ma läheksin hulluks seal elades. Mulle oli augusti nädal juba piisav. Mulle tundub veidikene, et ta nõuab kõigi tähelepanu ja see viis, kuidas ta mõtleb, on liiga kummaline. Ta leiutab oma relatiivsusteooriaid ja ajab juhtmeid kokku. Aga see selleks...

See hoone, kus toimus meie YFU keskaastaseminar


Kohtusin esimest korda Equadori tüdruku Beléniga. Ta saabus kuu aega hiljem kui meie, sest tal olid probleemid isaga. Tal on süda haige ja peab iga päev arsti juures käima ja selle pärast ei saanud ta meiega samal ajal tulla. Talle olid kõik inimesed uued ja nimed tundmatud. Kuid ta tundus mulle kõige toredam tüdruk üldse. Niisamuti nagu Austraalia tüdruk Ignatia.
Muideks, ta õppis siin olles rattaga sõitma. Sest Equadoris on peaaegu võimatu leida kedagi jalgrattaga sõitmas. Kõik kasutavad taksosid, sest need on seal nii odavad. Ja kui ta siia tuli, siis pidid nad kusagile sõpradega minema ja buss jäi hiljaks ja ta tegi ettepaneku takso võtta ja kaaslased küsisid talt, kas ta on hulluks läinud, sest see on siin ülikallis.
Mul on vöga hea meek, et ma teda kohtasin. :)

Meie lõbus grupp lõbusaid inimesi

*Peaaegu kohe saabudes pidime tegema keeletesti. See algas kuulamistestiga, mille Melanie meile ette luges ja mille me pidime paberile kirjutama. Seejärel oli väikene sõnade tundmine, küsimuste moodustamine, lühikese ja pika vokaali äratundmine, 10 lauset endast ja koolist kirjutama ja lisaks oli veel lugemisharjutus ja lausete moodustamine. Selleks oli planeeritud terve tund, kuid ma sain valmis 20 minutiga. Ja ülejäänu aja mängisime palli õues ja lollitasime niisama.

Keeletesti esimene osa

Keeletesti klass

Igas keeles midagi head. Leia eesti keel

*Pärast lõunasööki kogunsime saali ja meile anti kätte ülesanne. Täita 32 totrat ülesannet 2 tunniga. Kui me sellega toime tuleme, siis lubasid vabatahtlikud meie heaks midagi teha. Saate lugeda pildilt, mida täpselt tegema pidime, aga asi, millega ma alustasin, oli see, et hakkasime riisi ja sokolaaditükikeste segust mõlemaid komponente eraldama. Aega võttis tunnikese ja valmis ta oligi. Muidugi mitte üksinda tehes.
Katsetasin ka 10 A4 paberi täielikku augustamist auguraudadega, aga see polnud päris mulle. Mind päästis sellest tööst Becci, kes kutsus mind puu üle naerma. Ülesandeks oli 5 minutit lihtsalt puuga tõtt vahtida ja naerda. See oli naljakas- vabatahtlikud olid naerust kõveras kui nad pilte tegid ja aega võtsid. Me saime kenasti hakkama kahe tunniga ja pidime siis välja pakkuma 5 valikuvõimalust, mida vabatahtlikud saaksid teha meie heaks. Algselt oleks nad pidanud valima vaid ühe, aga nad otsustasid kaks teha. Nimelt:
1) meile hommikusöögi voodisse tuua
2)teha naljakaid pilte Wc -potil seistes ja erinevaid poose võttes

Puu üle naermine koos Sina, Becci, Pauline'i, Carla'ga

Meie üheks ülesandeks oli keegi mumifitseerida. Selleks osutus meie pisim õpilane jaapanlanna Yui.

Riisi ja šokolaadi eraldamine on täies hoos

Belén usinasti töötamas

Töö edenes

Meie esimene ports ülesandeid

Meie viimane ports ülesannetest

200 paberlaevukest

Viimane nägemine IGNATIA'GA. (vasakpoolne)

Seebi ärapesemine

Marcelo paberit augustamas

Sören (supermani särgiga yfu vabatahtlik) meie üle naermas

Meie arutelu pereeku ja halbade heade asjade üle

Õhtul oli meil maskiball. Pidime kaasa võtma oma kõige crazymad riided. Ma mõtlesin, et mida võtta, sest mul pole crazysid riideid ja mu vend ütles selle peale, et mu neoonroosad retuužid on juba piisavalt flashy Belgia jaoks. Seega võtsin need kaasa ja Willemi kapist Twilighti saaga Eclipse t-särgi. Ärge arvake, et mu vend Twilighti fänn on- ei ole, ta lihtsalt töötab kinos ja saab igasugu träni ja saasta sealt. Tal on üks riiul reklaamsärke täis, mida ta iialgi ei kanna. Ja veel võtsin kaasa oma kuldniitidega justostetud retuuzid ja kevadvärvides seeliku. Kõige flashymad asjad, mis mul olid. Laenasin seeliku ja roosad redud Anule ja ise kandsin ülejäänut koos lilla-musta-kollase vestiga. See oli ülilahe ja naljakas ja lõbus jamiskõik veel.t
Õhtul liitus meie lõbusa seltskonnaga šokolaadipoiss Sam. Ta riietus printsessiks. Ta on täiega nunnukas ja hea huumorimeelega. Ja ta tantsib täiega hästi. Ja kui ta mu keeletesti luges, siis küsis ta küsimusi mu kooli kohta ja selgus, et me käime samas koolis. Ainult selle vahega, et t on kolledžis, ma gümnaasiumis. Aga ma pole teda kunagi näinud või sisi ühe korra, sest ta tundus mulle kuidagi tuttav, aga ma ei pööranud siis talle tähelepanu, sest teadsin, et ta on kolledžist. Juba teine juhuslik kohtumine omakooli teise Sam’iga.

Florence, mina ja Anu

Ma armastan ta kleiti

Tony lendava kostüümiga

Nalja peab saama

Say cheese!

Momoko

We love Belgium

Hehe, mul on pikad juuksed nüüd, või vähemalt tahaksin

Tantsud, mida kõik belglased teavad

Keskel on Sam


Magama jõudsin ma kuskil 2 või pooel 3 paiku.
Hommikul ajas Sarah meid üles sellega, et ütles, et meil on ka päris hommikusöök all ootamas. Ma mõtlesin, et mida hekki- meil pidi hommikusöök voodisse toodama. Nägin, et Kotryna sõi midagi.. ja siis nägin alles enda padja kõrval Nutellaga saiakest ja pakimahla. M apeaaegu magasin neil otsas ja ma ei näinud neid, aga ma ei pidanud seda õigeks hommikusöögiks ja kobisin allakorrusele. Süües kuulsin, et see hommikusöök voodisse toodi meile kell 4 öösel. Ma ei kuulnud küll midagi, aga aitäh, et nad meie pärast üles tõusid nii vara. :)
Hiljem nägime ka pilte wc-fotoshootist. Mis oli naljakas ja veidi piinlik, sest kui Christian’i kord oli oma fotoshooti teha, seisis ta naiste wc’s avatud kaanega wc-potil ja poseeris ja siis avas üks vanem naine ukse ja me purskasime naerma. Ta ütles selle peale: sorry, ma teen kiiresti. Kuid nad jätkasid fotoshooti meestewc’s- Aga ikkagi. Nalja peab saama.

Vetsupildid Mathiasest

vetsupildid Sarah'st


Tegime ka väikeseid tõsielulisi sketše, kuidas toimida, kui mingi probleem on. Ma pidin koos Momoko’ga etendama juhtumi. „I fell in love with my hostbrother/ hostsister.“ Ma olin armunud poiss selles loos :D:D
Koju jõudes enam midagi erilist ei viitsinud teha, seega lihtsalt lasin õhtut mööda.

Osa meie hommikusöögist :)


Ahjaa... ja nüüd ka halbu uudiseid: 3 tk on juba kodumaale naasnud-
Björn Saksamaale... Kuid ta oli pisut autistlik ja väga häbelik. Aga au talle, et ta otsustas proovida.
Dulce Mehhikosse, sest tal olid tõsised probleemid oma host-perega
Dimitri Belgia lõunaossa Vallooniasse- tal vist oli vaid 3-kuuline vahetusprogramm
ja nüüd lahkub Ignatia Austraaliasse. Kolm nädalat tavapäraselt varem. Tema lahkumine oli ootamatu. Nimelt juhtus tal kodumaal midagi üli traagilist ja ta otsustas silmapilkselt sinna sõita. Homme ta lahkub. :’(
Ja ma ei saanudki tmaga koos välja minna.... Sorry Iggy!

__________________________

2. Koolielu, mis on sel nädalal olnud erinev:

*Teisipäeviti on hommikul mu 1. Tund vaba ja kui kooli jõudsime, selgus tõsiasi, et õpetaja on haige ja meil on 3 vaba tundi. Istusime sööklas ja laisklesime- mitte midagi polnud teha. Igav oli. Siis otsustasid mu klassikaaslsed mu digikaameraga mängima hakata. Tegid naljapilte ja muid lollusi. See oli naljakas :)
*Ja kui sellest är tüdineti, siis Jeremy, Evelien, Llana ja Axelle läksid raamatukokku koopiamasinaga mängima ja nägusid kopeerima sellega. Ma jäin sööklasse. Hetke pärast jooksis Axelle tagasi ja ütles, et see poiss on seal- see šokolaadipoiss. Ma läksin temaga kaasa ja tõsi ta oli- Sam oligi seal. Ajasime juttu ja pärast kui ta tundi läks, siis mu klassikaaslased küsisid, kas ma ta telefoni-nr küsisin. Vastasin eitavalt, ja Evelien selle peale, et sa pead kindlasti :d hehe
Tegime nägude koopiaid, mis loogiliselt pole lubatud, aga see oli naljakas. :)

Meie studie klassipilt

Llana ja Axelle

Axelle ja mina

Evelien, Jeremy ja Axelle

_______________
Järgmine tund sel päeval pidi olema arvutigraafika, aga õpetaja puudus koolist, sest ta sai isaks ja meil oli veel 2 vaba tundi. Deeeem.. see oli nii igav!
Ja koju ka ei saanud minna, sest 2 viimast olid kehalise tunnid. Alustasime hüppenööridega. Sain 5 minutit hüpata kuni terav valu mu pahkluust läbi käis ja mu jalust niitis. Ma vähkresin põrandal ja kiunusin. Õpetaja jooksis minu juurde ja küsis mis juhtus. Vastasin, et nikastasin pahkluud. Õpetaja käskis ruttu Maxil minna kooli ja jääd tuua. Valus oli.

Kui Max minu juurde jõudis, siis andis mulle selle kotikese ja ütles, et see on midagi keemilist, kas ma oskan seda kasutada... ei osanud. Kuid õpetaja tuli mu juurde, võttis selle pakikese, murdis keskel oleva mingi asjakese puruks ja hetkega muutusis mingid kristallikesed jäämassiks. Istusin ülejäänu tunni lihtsalt põrandal, jääkott jala peal ja passisin niisama. Tore päev küll. Ma läksin kooli mitte millegi pärast. Jama!
Ainus asi, mida ma tegin, oli see, et otsisin käteseisu skeemidelt paberilt üles vead ja ütlesin need õpetajale.
Seejärel küsis ta mult, kas olen võimeline koju minema või vajan kiirabi eskorti koju. Ütlesin, et suudan ise koju minna. Kuid ta soovitas mul minna sekretariaati ja küsida paber oma vigastuse kohta, sest sel juhul ei pea ma arstikulusid ise maksma. Kool maksab tagasi selle. Kuid ütlesin, et arvatavasti see pole midagi erilist ja ma ei vaja seda, kuid siiski... Ta soovitas selle võtta igaks juhuks.

Kolmapäeval valutas pisut, kuid ei pidanud seda millekski, sest neljapäeva hommikupoolikul oli kõik superkorras ja lõunapausi ajal õpetaja tuli minu juurde ja küsis, kuidas on. Vastasin, et väga hästi ja enam ei valuta ja kõik on arvatavasti korras. Kuid sööklast välja minnes tundsin ebatavalist valu, mida ma polnud kunagi enne pahkluus tundnud. Ja siis mõtlesin, et parem oleks see paber hankida. Läksin siis sekretariaati paberit kätte saama. Kuid asi venis ja mind kutsuti hoopis kunstinitiatie ajal välja. See oli mingi megapikk ankeet – kuidas jihtus, mis juhtus, millal juhtus, mis kell täpselt juhtus, miks juhtus, kas keegi põhjustas selle jms. Ma alustasin rääkimist inglise keeles, aga see naine ütles, et on lihtsam, kui ma flaamikeeles räägin. Mul polnud muud võimalust. Tegingi seda ja ta kiitis mu keelt. Hehe. Sain oma paberi kätte, millega nüüd arsti juurde sain minna.
Täna, reedel läksin uuesti sekretariaati, et end tund aega varem koju küsida selle arstivisiidi tõttu.

Mu kehaline kasvatus- leia pildilt vead:

Abilistega käte peal seis ja üle selja jalgadele minek

Mu klass ja õpetaja kehalise tunnis

Jääkotikene


3.
Ja 17.45 oli meil aeg arsti juurde. Läksime koos Katrieniga. Arst küsis, mis juhtus jms... ja selgus tõsiasi, et mu jalg vajab palju puhkust ja jääkotti ja ravigeeli. Ja kui ma koorman jalga liiga palju, on suur tõenäosus mõraks luus. Ma kardan seda- ma pole vaimustuses sellest väga just... aga see valutab väga. Lilla pole, aga lihtsalt valutab igas asendis ja hoolimata sellest, kas ma liigutan seda või mitte.
Mu isa tegi ettepaneku, et ma saan homme ratastooliga minna Sinterklaasfeestile. Pole just väga ahvatlev pakkumine või mis... :)

Mu jalg tugisidemega
_____________

*At. Rui’s tegime täna Jeremy ja Axelle’ga solderen’ingut. Ma ei tea, kuidas seda nimetada eesti keeles. Vb piltide pealt saate aru. Igatahes sulatasime metalliga traadijupikesi kokku majaks. See haises.
ja see löga, mida me pidime sinna panema, see oli mürgine ja õpetaja käskis meil ilmtingimata käed hoolikalt ära pesta enne kui sööma läheme. Jeremy unustas selle ja ma päästsin ta elu sellega. Hehe

Solderen'ingi materjalid

Ja mu katkine mõõte kolmnurk

4. Streik transpordifirmadel:

Keegi ei teadnud, kuidas kooli pääseme, aga kooli pidime me kuidagi jõudma. Põhjus oli selles, et Brüsselis oli streik ja selle tõttu olid paljud trammid, bussid maas. Ma ei teadud reedehommikul, (tänahommikul) kas ma kooli saan bussiga ikka minna. Kuid pidin proovima minema. Just jõudsin bussijaama kui buss saabus. Kui sisenesin, ei suutnud ma oma silmakesi uskuda- bussis oli 2 inimest. Tavaliselt on see ääreni rahvast täis ja pooled seisavad püsti. Kummaline oli. Keegi bussi peale ka ei tulnud enne Antwerpenisse sisse jõudmist. Ilmselt inimesed arvasid, et see nagunii ei tule ja leidsid teise võimaluse. Minul polnud kooliminekuga küll probleeme- ainult nr 8 tramm ei sõitnud, seega lonkasin kooli jalgsi 800 meetrit.
Kuid tagasitulek oli märksa keerulisem- nr 8 tramm ei sõitnud mu kooli juurest ja mitte ühtegi bussi ega trammi ei tulnud Nationale bank’ peatusesse. Olin juba lootust kaotamas kuni otsustasin jalgsi minna. Jalg küll valutas, aga see oli seda väärt, sest muidu ma vist passiksin siiani seal. Ja Rooseveltplaatsile jõudes avastasin, et mitte ühtegi bussi polnud seal, kus tavaliselt on busside uputus. Olin juba valmis trammiga minema, kuni saabus buss 620, mis läheb Schoteni keskusesse. Mul oli suva, sest see oli mu ainukene kindel ja võimalik valik koju jõuda. Ja kui marktplaatsil Schotenis maha läksin, siis nägin isa ja Katrien’i autoga. Nad korjasid mu peale ja sain väikse vaevaga koju. Valu muutus suuremaks ja suuremaks....

__________

Okei... ma lõpetan nüüd siin. Homme on Sinterklaasfeest Leuvenis. Saab põnev ja lõbus olema. Järgmise korrani!


Sinterklaasfeest!
__________

Ahjaa... midagi, mida igapäevaselt ei näe... Isabel mu koolist tegi oma alahuule siseküljele tätoveeringu, mis ütleb MEOW! Hallooo, see on veits mõttetu. Küsisin siis, miks just see sõna ja ta vastas, et ta on modell ja ta teeb koguaeg Moew ja meow ja see on sõna, mida ta iga päav kõige tihemini kasutab. Hetkel on see kole, sest see tint voolab välja ja on muutnud ta huule mustaks. Kuid see pidavat olema enamvähem normaalne ja kaduma kuu ajaga. Aga ikkagi.

Isabeli Meow.

Isabel oma sinakasmusta huulega
___________


Ahjaa, sain oma tunnistuse kätte täna. See oli parem kui eelmine semester. hehe :D
Nüüd neljapäaval hakkavad eksamid. MA teen kunstiajaloo-, kunstinitiatie-, esthetika-, suulise religiooni-, inglise keele eksamid. Teistel on 8 eksamit. Loodan, et lähevad hästi. :)

5. Mu tunnistus:

Siin on pildid mu tunnistusest:

Taaskord kokkuvõttepunktid teooriaainetes ja praktikaainetes ja üldse kokku on klassi kõrgeimad.
Ja Atelier Ruimtelijke Beeldende Vormingus (At.Rui's) on suht raske saada punkte üle 80. Aga nagu näha, on see võimalik. Ja see oli põhiliselt mu pabermajakestele tänu.

siin vasakul pool on õpetajate kommentaarid.

Okei aitäh, et te mulle eksamiteks pöialt hoiate ja tot volgende keer ehk näeme peatselt.
Tadaaa!