HILLE BELGIAS: September 2011

Hej kõigile!
Nagu te kõik ilmselt näete, suudan ma Õ-tähte kirjutada. Sest.... mu kallis arvutikene saabus. Aitäh teile, kallikesed ja kullakesed :D! Teate, mis ma avastasin... ma olen juba belgia klaviatuuriga nii ära harjunud, et ostsin kõiki tähti nende siinsetelt asukohtadelt. Kummaline aga tõsi. Seega ärge olge pahased, kui M’i asemel satub Ö või A asemel Q.Kuna arvatavasti tuleb see postitus pikem kui eelmised, siis teen selle väikeste alapealkirjadega, siis on lihtsam jõuda asja tuumani ja lugeda sellest, mis hetkel rohkem huvitab. :D

KOOLIST JA KOOLIELUST:
Jah, ma tõesti kirjutasin siia viimati nagu sada aastat tagasi, aga tõsi ta on, et kool nõuab siiski suurema osa mu ajast ja reedeõhtuti olen ma parajalt väsinud, et üldse midagi erilist suudaksin teha, jah, ma püüan edaspidi ja äkki õnnestub ka.Räägin teile siis veidikene oma koolielust. Hetkel on juba kooliteed käidud siis hmm... 17 päeva. Kuigi esimene koolipäev on siiski ka siin rohkem 5-tunnine naljategemine. Jah, siin on tõesti see nii pikaks venitatud ja igav on ka tegelikkuses- eriti kui keelest veel midagi ei mõika.
Õige koolipäev algas mul reedel siis kell 9:00. Tavaliselt algavad koolid siin 8:30, aga suurem osa õpilastest tuleb väljaspoolt Antwerpenit kooli, sest loogiliselt võttes ju on kunstikoolid ja mingid erikallakuga koolid ainult linnas, mitte maakohtades, kuigi siinset maakohta ei saa võrrelda Eesti maakohtadega, sest siin on elu peaaegu igal pool.

Ma räägin siin oma päevaplaanist, sest Eestis algab kool kell 8:00, seega tund aega varem. Siis pidin ärkama kell 6: või 6:30, et õigeaegselt kooli jõuda, mis sisaldas siis tunni jagu sättimis- ja söömisaega. Lihtne ja loogiline, kui elad 10 km linnast.Aga siinsest elukesest siis:Elan kohe Antwerpeni külje all Schotenis , aga pean ärkama ikka 6:00 või 6:30. Olenevalt tujust, ütleme nii. Muideks ma olen ka esimene, kes ärkab ja majast lahkub.
Esimesed päevad olid niii harjumatud, sest ei tahtnud eriti just müra teha, sest teised ju magavad, aga tegelikkuses vist pole mu vennal ja õel erilist vahet, kui suur müra majas on, sest kui nad vajavad magamisaega, siis ei häiri neid miski... Tavaliselt ärkavad nad kusagil 12 ajal või midagi sellist ja siis mu õel on ärkamisjärgne paha tuju. Seega ta pole just väga jutukas. Sööb hommikusööki vaikides ja kaob siis jälle tükiks ajaks. Vend töötas nüüd eelmisel nädalal iga päev, seega ei näinudki teda. Tööle läks kella 12’ks ja koju saabus kusagil 01:30e ajal, sest töö lõpeb 12 öösel. Ta töötab kinos, nagu ma vist juba kirjutasin, aga jah, teda nägin ma eelmisel nädalal küll väga vähe.
Kõige tülikam on hommikul nii vara üles ärgata ja siis mõelda selle peale, mida kooli lõunasöögiks kaas võtta. Kuna siin ju sooja koolilõunat pole. Vähemalt mitte minu koolis, aga kuulsin, et Anu sööb kyll sooja koolilõunat, mis koosneb supist, praest ja magustoidust. Kade olen veits. Tahaks ka, sest võileivad pole just väga minu teema. Nii et olen väga õnnelik, kui saan võtta midagi muud kaasa kui võileibu. Kuigi peaks mainima, et need pole päris võileivad, sest siin võid ma ei söö.Ja vahetevahel on mul seda lõunat eriti keeruline valmistada, sest ma ei söö saia (whit brood) ja siin on see põhiline. Õnneks mu pere eelistab bruin brood’i ehk siis sepikut, aga siiski, kui meil on ainult saia kodus, siis pean leidma alternatiivi sellele... otsima kapist midagi või leiutama midagi. Aga nii see on.
Vanemad tõusevad ekstra minu pärast kella 7e paiku, et koos natukenegi hommikusöögiaega veeta. Tavaliselt koosneb hommikusöök teest, apelsinimahlast ja sepikust kas moosi või mingi muu asjaga. Kuigi tavaliselt söön ma midagi muud, näiteks jogurtit või kaerahelbeputru. Jah, ärge imestage siin midagi. Ma saan seda teha, sest kaerahelbeid on meil tavaliselt alati kodus, sest mu õde on taimetoitlane ja hommikuks pole ma teda kunagi võileiba söömas näinud.
Muideks, mu pere ei söö siin võid, mille üle on mul ainult hea meel, sest ega see mullegi nii väga ei maitse. Ja ainus õli, mida nad kasutavad, on oliiviõli, mis on lausa väga sobilik mulle.
Kuigi neil on ka friikatele mingi eri sorti õli. ;
Ma pean välja uurima, millest see koosneb, sest nad kyll teevad sellega süüa- õigemini fritüürivad friikaid, aga nad ei tea tegelikkuses, mis õli see on. Fakt on see, et mootoriõli see pole.

Kodust astun välja kusagil 7.30 või selle paiku ja istun bussi peale kusagil 7 45 kuni 7.50 vahel. Oleneb hommikusest liiklusest ja ummikutsest. Teisipäev ja neljapäev on kõige jubedamad päevad, siis on kõige pikemad ummikud igal pool. Seejärel sõidan kusagil 20- 25 minutit bussiga Antwerpenisse lõpp-peatusesse Rooseveltplaats ja vahetan bussi trammi vastu. Mõnel hommikul olen päris vara ja trammid on ekstra täis, siis lasen neil minema minna ja ootan tühjemat. Trammisõit kestab kusagil 10 minutit. Pean vaid 3 peatust edasi sõitma ja lahkuma peatuses Nationale Bank. Seejärel olen koolile juba peaaegu lähedal. On jäänud vaid veidike- umbes 7-8 minutit kõndimist ja olengi kohal.

Iga päev on 7 tundi. Muide esimesed nädalad ja päevad olin koos oma, 5Arto’ga ja 5VBK’ga, aga praeguseks hetkeks on mul kokku 5 erinevat klassi. 4 on 5’nda aasta klassid ja mu nederlandsi klass on 4’nda aasta õpilased, kes on siis hetkel 15-aastased. Pole probleemi.

Mu praegune tunniplaan näeb välja selline:
Esmaspäev: 2x nederlands, religioon, vaba tund, 3x illustratie
Teisipäev: Esthetica, vaba tund, 2x arvutigraafika, 3x Wavo
Kolmapäev: 2x Nederlands, 2x Engelsit, 3x Kunstinitiatie
Neljapäev: Kunstiajalugu, 3x VBK, 2x vaba tundi, 2x kehalise kasvatuse tundi
Reede: 2x arvutigraafika, kunstiajalugu, 4x AT.RUI

Koju pääseme iga päev pärast 7-tunnist koolipäeva kell 16:00. Mul on neljapäeval 8 tundi koolis veeta. See on väsitav.

Nederlandsi tunde võtan koos 4nda aasta õpilastega. Nad on toredad ja ma arvan, et yks poiss (Casper) sellest klassist on gei. Ma pole kindel, aga ta kannab jumestuskreemi ja päikesepuudrit ja tal on yliskinnid teksad ja õpikuid hoiab käekotis. Aga muidu on ta ülitore ja naljakas poiss. Mul on ainult hea meel, et ta mu klassikaaslane on. Õigemini mina tema oma, aga see ei loe. Temaga on koos olla nagu sõbrannaga, ta räägib hästi palju ja naerab ja on lõbus inimene.

Religiooni tund pole päris see, mida ma algul arvasin. See on rohkem tund, kus saame rääkida ja olla nagu vahetunnid, aga peame ka religiooni põhi alustalasid kirjutama ja pähe õppima ja joonistama symboleid. Vahetevahel vaatame tunnis naljakaid sketše, mis on selle õpetaja enda välja mõeldud. Need on naljakad, kuigi 100% kõigest aru ei saa. Need on nagu Heeringas Veenuse õlal või midagi sellist. :D Tegelikkuses peaks olema 2 tk neid tunde, aga mul on teise tunni ajal kolmapäevane nederlands. Seega tegin oma valiku.

Illustraties joonistame... Hetkel peame miksima loomi. Algülesanne oli elevandi, sea, lehma, sebra, kaelkirjaku, lehma ja ninasarvikuga, aga lõpptulemusena võib kasutada kõiki loomi. Joonistame need, scannime arvutisse, photoshopime neid veidi ja prindime „paberile”, mille triigime hiljem oma valgele särgile. Samuti peame neile ka nime välja mõtlema. See tund mulle meeldib ja õpetaja on ka tore.

Esthetica on pmts ajalootund, aga 5nda aasta omadel on see filmitehnika ja filmiklippide vaatamine. 6nda aasta õpilastel on muusikaesthetica. Arvasin, et film on siiski parem veidi, sest koolis muusikaajalugu ju küll õpitud, kuigi samas ei tea, mida nad nendes tundides teevad. Aga ega ma hetkel nagunii midagi erilist ei mõika, seega pole vahet, millises tunnis ma istun, aga film vb on veidikene lihtsam. :D

Arvutigraafikas töötleme fotosid ja õpime kasutama Photoshopi. Ainus halb asi selle juures on see, et kooli Photoshop on hollandi keelne. Keegi tont kooli juhtkonnast arvas, et uus versioon tuleb kindlasti hollandi keelne laadida. Õpetajale see ei meeldi ja ega ka mitte õpilastele, sest tavaliselt on kõikides töötlusprogrammides tööriistadel samad nimed ja window leiad ikka window alt, mitte venster´i alt. Aga las ta olla siis, hakkama saab kuidagi.

Wavo on joonistamise tund. Olenevalt ilmast oleme kas sees või väljas. Hetkel oleme 2 korda Centraal Station’is joonistamas käinud. Esimesel korral valisime mingi detaili ja joonistasime perspektiivi ja teisel korral olime perroonil ja joonistasime perrooni perspektiivi ja ronge. Esimene poolaasta ongi esemete, kohtade, ruumide, natüürmortide aj vaikelude joonistamine ja teine poolaasta on ainult modell. Seega saab põnev olema. Muide see tund on ainus, kus jääb tavaliselt midagi rohkemat kodus teha. Esimene kodutöö oli 2 eset köögist A3’le ja teien oli osake mingist ruumist su kodus. Ma valisin tugitooli ja lauakese rõduakna juures. Mu vanematele see meeldis ja õpetaja ka kiitis. :D

Engels on 5da aasta omadega koos, aga kui grammatikast siin rääkida, siis me õppisime viimasel tunnil Present Simple’it. Päris lahe ju. Aga sõnade töid on palju, nagu ma aru saan. Võtame 2 tundi teksti ja siis tuleb mingi 60ne sõna peale töö, aga see pole kuigi keeruline, sest see on lünkadega ja lünga lõpus on sõna sulgudes nederlandsis. Seega eesti inglisekeele testidega ei saa väga võrrelda, aga muidugi oleneb ka suuresti õpetajast. Esimene nädal oli mul teine õpetaja ja me võtsime 3 tundi mingit yhte ja sama lehte tähtkujude ja nende tüüpiliste iseloomuomadustega. Ma kusjuures isegi tõlkisin need sõnad dutch’i, aga enne sõnade tööd vahetasin ma oma inglise keele klassi nederlands’i tundide tõttu, sest enam ei klappinud ajad.

Kunstinitiatie on rohkem selline arutluse tund, miks on just nii ja kuidas kunst on tekkinud j amis kunst sinu jaoks on ja selline. Vaatame filme ja arutleme neil teemadel veidi filossoofilisemalt. Õpetaja on tore Maroko päritolu naine ja kuna meil on 3 viimast tundi järjest, siis ta teeb pärast kah tundi kohvipausi, mis venib tavaliselt 10st lubatud minutist kusagil 15 kuni 20 minutini.

Kunstiajalugu- see oli mu enda valik. Sain samuti valida, millise aja ajalugu tahan õppida. Ei hakanud enam seda kõige algsemat ja vanemat kunstiajalugu võtma vaid võtan tunde koos 5da aasta õpilastega ja kusagil Napoleoni aegset kunsti. Kusagil siis 18.- 19. Sajandi kunst. Igav on kusjuures veidi, sest aru ei saa ja mul pole materjalegi, kust mingeid pildikesi või midagi jälgida. Pean minema ja küsima õpetajalt.

VBK on trükkimise tund. Õpetaja on eriline, talle ei meeldi kõik õpilased- ainult valikuliselt ja ta ei taha üldse inglise keeles rääkida, aga selle asemel seletab ta mulle hästi aeglaselt ja rahulikult koos joonistega hollandi keeles. Seal teeme koos trükitindiga joonistusi ja kompositsioone trükipressi rullmasina abil. Kuidas iganes seda muidu nimetatakse. Ma ei tea... :)

Kehaline kasvatus: Seitsmes ja kaheksas tund. Õpetaja on noor mees, sõbralik, lahke ja ta meeldib mulle. Inglise keeles ta ei seleta mulle, kui ainult väga vaja, sest ma saan juba tema miimika, kehakeele, žestide ja naljakate näidetega, kuidas ei tohi teha. Eriti meelgib talle teha järgi tüdrukuid. Näiteks kui nad korvpalli viskavad, teevad mingeid kummalisi liigutusi enne seda ja kui nad palli püüdma hakkavad, pigistavad silmad kinni ja panevad käed kaitseks pea kohale. Seda on nii naljakas vaadata, sest ta teeb neid nii hästi järgi.
Samuti on tal ka omamoodi hea huumor. Hetkel oleme ainult korvpalli mänginud- mingeid tavalisi mänge nagu rida (siin kutsutakse seda popcorn’iks) ja viit punkti.
Harilikult ongi esimene tund võimlas ja siis teisel tunnil lähme Stadsparki jooksma.
See on kummaline, et terve kari dressipükstes, tossudes ja tumerohelistes St-Lucase T-särkidega õpilasi lippab mööda täönavat ringi. Me teeme soojendusjooksu kõnniteel kuni jõuame parki. Seal on „spetsiaalne” jooksuring 300-meetrine.
Esimesel tunnil pidime aega jälgima ja pulssi mõõtma ning järgmisel sama ajaga ringe jooksma. Kokku 10 ringi. Nt. Üks ring 1.40 minutiga, seejärel 2 ringi 3.20 minutiga ja viimaks 4 ringi 6.40 minutiga.
Järgmisel nädalal on meil kuuper’i test, aga see on mingi kummaline test, see pole see õige. Nimelt on mu kehaline koos teise klassiga ja test näeb välja selline, et minu klass alustab ja jookseb 6 minutit nii palju kui suudab, siis kõlab vile ja meie lõpetame ning läheme tagasi õpetaja juurde ja vile järel hakkab teine klass jooksma 6 minutit. Seejärel käib uus vile ja meie jätkame 6 minutit kuni vileni ja siis on meie jaoks kõik. Aga see on siiski päris väsitav, sest kui soovid saada 10 punkti, peab 3da kooliastme (5nda ja 6nda aasta) tüdruk jooksma 2900 meetrit 12 minutiga, mis teeb ~1:15 minutiga üks ring. Aga see tund mulle senimaani meeldib.
Samuti saan ma ka läbi kooli hakata spordiga tegelema väga soodsalt terve aasta. Tahan midagi lahedat teha, eks näis, mis see on. :D

AT.RUI on mingi skulptuuride ja kujukeste ja selliste asjade tund. Ma ei oska seda täpselt seletada, aga me käisime muuseumis ja tegime 1 minuti skulptuure, pugedes oma riietesse kuidagi teistmoodi ja valesti sisse. Ehk tegelikkuses jäljendasime Erwin Wurmi skulptuure. Ka joonistame ja arendame seal oma ruumilist mõtlemist ja voldime ja valmistame kuupe ja muid kujundeid paberist.

Muideks me peame pärast lõunapausi söökla ise ära koristama. See käib vahetustega. Sel nädalal pidime me oma 5 Arto klassiga sööklat koristama. Lauad puhastama, põrandad pühkima ja toolid (olenevalt päevast) laudadele tõstma. Muide siinsed õpilased söövad nagu põssad, sest kui nad on lõpetanud, siis on lauad kohutavad ja põrandad veel hullemad. Tekib küsimus, kuidas nad niimoodi sööma on õppinud. Ka viskavad nad prügi maha ja topivad oma võileibade paberkotte ja fooliumeid radikate ja seina vahele ja litsuvad õunasüdameid klaasidesse. See on veits kahtlane. Eriti siis, kui on nende endi kord sööklat koristada.
Koolis on meil joogi ja snäkkide automaadid, millest saame osta küpsiseid, sokolaadi, jooke, fizzy-drike. Ja 40 sendi eest kuumasid jooke nagu kohvi ja hot chocolate ja tee ja tomatisuppi.Kuid koolist saame me igal lõunapausil võtta joogiks šokolaadipiima, maasikapiima, kohvi ja teed(lisada viimastesse piima, suhkrut ja sidrunimahla). Saame neid joogiks võtta nii palju kui soovime ja siis aasta lõpus tasume nende eest. Samuti ka paljunduste eest ja kõigi paberite eest, mis on meie jaoks tehtud. Ma näiteks ei pidanud mitte ühtegi õpikut ostma ja mulle paljundatakse kõik materjalid, mida vajame.

Inimesed on koolis toredad, kuigi siin saab näha väga erinevaid inimesi- eesti koolides ei näe selliseid inimesi üheskoos mitte kunagi. Hea küll, moslemeid meil koolis pole, sest kooli üks eeskirjadest keelab salli ja mütsi koolis sees kanda, kuigi poisid kannavad ikkagi vahetevahel. Viiendas klassis käib üks poiss, kes kannab ülikondi ja viigipükse igapäevaselt ja vahetevahel mingeid kreisisid pükse- näiteks lillelisi, ruudulisi ja triibulisi. Mulle meeldib ta stiil ;D, aga see on ju ikkagi kunstikool.

Muideks liiklus on siin teisipeäviti ja neljapäeviti kohutav ja prügiautodele meeldib siin prügi kokku korjata varahommikul kella 8 ajal, kui on just tipptund ja kõik on nende pärast hiljaks jäämas. Kogesime seda Willemiga teisipäeval. Hiljaks küll ei jäänud, aga napilt jõudsin küll. :D Kummaline, et nad seda tipptunnil teevad...

See on see, mida me VBK's teema- trükime, kasutades teisi kujundeid ja trükitinti.

Keskel on mu esthetica ja kunstiajaloo õpetaja. Nime ei mäleta hetkel. Kunstiajaloo tund on hetkel käimas seal.

See on mu nederlandsi klass. Taga on see geipoiss Casper, tabasin just hetke, kui ta haigutas :D

Mu engelsoi ja nederlandsi õpetaja. Ta on hea õpetaja ja tunneb huvi, kuidas ma aru saan ja mida ma aru saan ja aitab mind, kui vaja on.

Mu VBK õpetaja trükipressirulliga mässamas.

Mu Wavo ateljee tund, kui ilm on halb väljas.

See on mu klassijuhataja, geograafiaõpetaja, kellega mul pole mitte yhtegi tundi, seega pean infot oma klassikaaslaste käest saama.

Middelheim'i muuseumis Erwin Wurm'i skulptuure kaemas koos At.Rui õpetajaga selle tunni ajal.

Erwin Wurm'i kõrvitsamees :)

Need on need skulptuurid, mida pidime jäljendama. Pugema riietesse kuidagi veidral viisil.

See on Magali 1e minuti skulptuur. :D Andekas minu meelest.

Vasakul Eveline, keskel Llana [loe:Jaana], paremal Jeremy- ainus poiss mu klassis.

Jäljendasime üht kuulsat skulptuuri. At. Rui tunnis Middelheim'i muuseumis.
*****

JUNIOR COUNCELOR
Ühel laupäevasel päeval läksin Antwerpenisse, et kohtuda lõpuks Nathani- mu tugiisikuga. Kuna tal polnud telefoni, siis pidime ainult Facebook’i kaudu suhtlema. Lubasin olla Rooseveltplaatsil kell 13.00, kuid jõudsin palju varem ja kahtlustasin selle aja jooksul juaba kolme poissi, et see võib olla mu tugiisik.

Kell hakkas juba üks saama ja nägin ühte poissi. Tahtsin talle järele minna, kui kuulsin, et keegi mu paremal ytles mulle Hei. Jah, see oligi mu tugiisik. Aga ta oli palju muutunud võrreldes FB piltidega. Ma ei oleks teda vist ära tundnudki ja ta on nii pikk. Ma tundisn ennast tema kõrval nii lühikesena. Ma arvan, et ta oli mingi 1,90 meetrit või üle pikk.

Ta on hoopis teistsugune, kui ma teda ette kujutasin, sest ta ei küsinud otseselt midagi selle kohta, kuidas mul läheb ja kuidas suhted noorust ja pidutsemist ja sõpradega koosolemist. Ja ta tunnistas, et ta ei saa isegi aru, kuidas YFU teda tugiisikuna aktsepteeris, sest ta oli Hiinas vahetusõpilane ja kooli ta ei jõudnud just väga tihti ja lõpuks saadeti ta varem koju oma vahetusaastalt, aga tal oli lõbus ja ta nägi palju Hiinat, kuigi keelt selgeks ei saanud.

Ja muideks tma teine riigivalik Hiina järel oli Eesti. Ma küsisin, mis just Eesti. Ta vastas, et see on väike riik põhja-Euroopas, keegi sellest väga midagi ei tea ja talle oleks meeldinud sinna minna, kui Hiinasse poleks võimailk olnud.Hetkel õpib ta hiina keelt ja majandust ülikoolis. See oli meie ainus päev, kui kohtuda saime, sest esmaspäeval sõitis ta juba Aasia reisile kuuks ajaks ja saabub tagasi kusagil novembri alguses või millalgi. Aasia all mõtlen ma kõike: Hiina, Malaisia, Singapur, Indoneesia. Huvitav :D

Ta tegi mulle ja ühele oma šveitsi sõbrannale Antwerpeni tuuri. Maitsesin kirsiõlut. Ma ei usu seda siiani, et ma õlut jõin. Olgugi, et Belgia oma. :)Samuti kõndisime ka Red-Light District’il ja külastasin teist korda MAS’i. Sõime friikaid ja nemad sõid ka lihamoodi asja. Keegi ei tea, millest see koosneb tegelikkuses ja patem on seda ka mitte küsida. Lihtsalt tellid ja sööd, sa ei pea teadma, millest see koosneb, sest suure tõenäosusega pärast seda sa seda enam ei söö.Mul oli koos nendega väga tore päev.

MAS- Kunstimuuseum Antwerpenis. Ma pole kindel, kas ma juba lisasin sellise pildi, aga ma lisan uuesi.

Mu tugiisik on vasakul ja Šveitsi tüdruk paremal

Kirsiõlu Kriek

Nathan, mu tugiisik
*****

KAYAKING ARDENNES’is YFU VLAANDEREN ÕPILASTEGA
17.septembril oli meil kõigi vahetusõpilastega plaanitud Ardennidesse minek, et kanuutada veidike. Ardennid on Belgia lõunaosas.

Alustasime päeva varakult- kell 7 oli mul auto maja ees ja rongi peale minek. Mu ema otsis välja mu venna surf-suit’i. Hiljem oln õnnelik, et selle selga panin, sest see oli tõeliselt soe. Belgia Flandriaosas on 33 õpilast, kuid ühest pole keegi midagi peale tema nime kuulnud, seega me ei tea temast midagi. Kayakingule tuli meid kokku 27. Päris hea tulemus ju.

Anuga oli kaasas nende host-vend Jonatan, kellega olime koos ühes paadis. Ma ei tea, kui vana ta on, tundus noorem, aga ta ajas asjalikku juttu, kuigi lõpus hakkas väga lapsikuks muutuma. Rääkisime palju ja naersime. Ja sellel jõel (õigemini sellel 12-km’sel ringil) on 2 koske. Esimese järel said mu jalad märjaks, sest vesi pritsis paati ja siis oli seal veel 2 idioodist umbes 40-aastast meest, kes olid täiesti võõrad ja teisest grupist ja kes arvasid, et jube lahe on mind märjaks pritsida. Nad lihtsalt pritsisid ja ma karjusin ja kriiskaksin, et nad lõpetaksid, aga need tondid ei saanud aru. Inimesi on erinevaid ja see polnud kindlasti mitte naljakas. Naljakas oleks see olnud kesksuvel või siis kui ma oleks neid inimesi teadnud või need oleksid olnud yfu õpilased.

Pärast 11 km sõitmist olime nii läbi, et lihtsalt peatusime iga 10 minuti tagant, et väike paus teha ja juttu ajada Urte (leedu) ja Nudee’ga (tai). See oli väga väsitav, aga lõbus ja koju jõudsin ikka veel läbimärgade jalanõudega, sest unustasin teised kaasa võtta. Tavaliselt ei tohiks kanuutamise ajal märjaks saada või siis läbimärjaks saada, aga ma lõpetasin küll läbimärjana. Isegi mu juuksed tilkusid vahepeal.

Aga õnneks oli mul soe ja haigeks ei jäänud, seega läks hästi. Teinekordki, kuigi järgmisel päeval olid lihased küll päris valusad. :D

Imelised kaljud lõekaldal Ardennides.

Loss kalju otsas

Eleanora (šveots)ja Kotryna (leedu).

Nudee ja Urte

Jonatan ja mina

Me oleme ikkagi Belgias, olgugi, et valloonia poole peal.

Mu koolisöökla
***
Muide mul oli üks huvitav juhtumine, kuidas ma kohtusin ühe oma kooli poisiga:

Nimelt läksin ükspäev pärast kooli Schleiper’isse kooliasju ostma. Olin enamvähem juba kõik asjad leidnud, aga mitte pabereid ja sketšbook’e. Küsisin abi ühelt poisilt. Seda loomulikult inglise keeles. Ta ütles mulle, et ma talle järgneksin ja ta näitas mulle, kust kohast saab alla korrusele. Tänasin teda ja leidsin kõik vajaliku. Seejärel läksin koju.

Järgmisel päeval kooli sööklas nägin seda poissi. Ta naeratas mulle ja tegi silma. Naeratasin vastu. Seega sain teada, et ta käib samas koolis. Pärast tunde läksin koju. Viimane tund oli olnud kehaline ja käisime pargis vihmaga jooksmas ja ma kiirustasin 17:44’se bussi peale.

Kui Rooseveltplaatsile jõudsin, nägin taas seda poissi, lehvitasin talle ja naeratasin. See tundus kummaline. Ma olin oma mõtetes ja järgmisel hetkel oli buss juba kohal.

Astusin bussi ja see poiss oli ka bussis. Ta ütles mulle Hei. Otsustasin tema kõrvale istuda. Ta küsis, kuhu mul vaja sõita on. Vastasin Schotenisse. Ta: Kas sa elad seal? Vastasin jaatavalt. Ta selle peale, et ta elab ka Schotenis, lihtsalt mõni tänav edasi, ta lahkub bussist minust järgmises peatuses. See oli lihtsalt liiga suur kokkulangemine.

Nüüd oleme mitmel korral koos koju tulnud, kui ma hiljem olen linnas ja hilisema bussiga koju lähen. Ta inglise keel on kusjuures väga väga hea ja ta kirub oma inglise keele õpetajat, kes ei oska inglise keelt ja ta peab teda pidevalt parandama. Muide ta nimi on Sam ja ta teab ka Tiinat, kes oli eelmisel aastal selles koolis.

Sam 6de jaar ARTO
******
HOLLANDIS MAASTRICHT’is KOOLIGA
23.septembril läksime kõigi 5nda aasta õpilastega Hollandisse Maastrichtisse. Meid on 9 klassi kokku. Hommik algas 5:45. Kogunemine oli 7:15 Antwerpenis Berchemis. Me läksime 2e bussiga. Bussid olid peaaegu täis, seega meid oli päris palju seal. Kuna klassis on maksimum 16 õpilast, siis meid oli mingi 90 õpilast seal pluss õpetajad.

See oli rohkem muuseumide külastamine ja giidide kuulamine. Polnud midagi erilist, kuigi mulle meeldisid väga kunstimuuseumid ja kunstigaleriid. Kuig giid, kes arhitektuurist ja hoonete ajaloost rääkis, oli nii igav, et keegi ei viistnud kuulata teda ja ta ei hoolinud ka sellest eriti, sest see on ta töö ja ta lihtsalt räägib.

Religiooniõpetaja küsis mult, kas ma sain ka midagi aru, vastasin, et ei saanud, sest olen veidi väsinud ja ei suuda jälgida. Ta vastas selle peale, et ega sa ei jäänud ka millestki ilma, sest see polnud eritu huvitav.Muide keelelisest erinevusest sain isegi mina aru.

Belglased räägivad hollandi keelt mahedalt ilma eriti rähedate kurguhäälikuteta, aga hollandlaste hollandi keel kõlab agressiivsemalt. See on kõlaliselt hoopis midagi muud kui belgia hollandi keel. Sõin täna ka oma esimese Belgia vahvli. Hiljem sain teada, et neid on kaht sorti. Ma sõin maguaśamat sulasuhkru ehk karamellikihiga. See oli väga hea, aga pisut liiga magus.Kui koju sõitsime, olin vääga väsinud ja jalad valutasid suurest kõndimisest. Aga lõbus oli ja sain inimestega lähedasemaks ja naersime palju.

Magali ja Axelle, mu klassikaaslased

Sixtine ja Magali. Sixtine'iga pole mul ühtegi tundi koos, aga lõunatame koos ühes lauas.

Belgia vahvel. Nämm-nämm

Vaade jõele Maastricht'is

Mu AT.RUI õpetaja

keskel sinise särgiga on mu Religiooni õpetaja. Väga lõbus ja hea õpetaja.

Taga keskel on mu klassikaaslased, küll VBK klassist ja meil on ainult religioon koos, aga ikkagi klassikaaslased, sest seimesed 2 nädalat olin nende kõigis tundides. Vasakpoolne on Nicolaos ja parempoolne Max.