Terekest!
Enne kui alustan oma tegmistest rääkimisega, tahaksin teiega jagada väga maitsvat retsepti, mille ma leidsin ühest toidublogist. Nimelt, kodutehtud kohukesed
http://aniitram.blogspot.com/2010/03/kohukesekesed.html
SISUTUTVUSTUS:
1. Sinterklaasfeest Leuvenis
2. Isapoolse vanaisaga kohtumine
3. Viimased tavalised koolipäevad sel aastal
4. Midagi traagilist- host-vanaisa surm
5. Beebibuum ja viimased studied sel aastal, sel puhul erilised
6. Sain Eestist paki!
7. Viimane flaami keele tund ja pool päeva kooli
8. Ja eksamid algavad
9. Äpardustega piparkoogitaigna ja piparkookide valmistamine + retsept
10. Ehtsad kristlikud matused kirikus
11. Ülioodatud sündmus: EESTI TOITUDEGA ÕHTU Anu juures
12. Religioonieksamiks õppimine koos testamendi juttudega
13. Viimased eksamid: Filmesthetika, religioon, inglise keel ja Kunstinitiatie
14. Sneeuw ehk LUMIIIIIII!
_____________________
1.
3.detsembri hommikul vara Leuveni poole isaga teele. Jäime pisut hiljaks, aga see ei lugenud midagi, sest Yfu üritused on alati vedi ebatäpsed.
Muide, ma arutlesin selle reisi kestel, et Schotenist Leuvenisse on umbes 50 kilomeetrit. Ja me sõidame seda pisut üle tunni aja, kasutadeks selleks kiirteed ja 100-120 kilomeetri suurust tunnikiirust. Kuidas on see võimalik???
Igatahes, kui kõik kohal olid, jagati meid kolme gruppi ja anti kätte ülesanded- pidime otsima kohti linnas ja yfu vabatahtlikud üles leidma. Minu grupp: Joaquin, Belén, Anu, Pauline, Marcelo, Yuwa. Kui mäng peaaegu läbi oli, hakkas sadama. Mu jalg valutas kohutavalt, krõksus kummaliselt, kui sellele astusin ja kõik hoolitsesid mu eest. Aitäh, teile kallikesed!
Kõndisime Sinterklaasfeesti toimumise majja- kohvikusse nimega De Curve.
Seal ootasid meid juba täheküpsiste ja vahukommi- Sint Nicholastega kaetud lauad. Saime warme choco’t juua ja vaatasime filmi Sinterklaasist, kuidas ta 6.detsembri öösel kingitusi laiali jagab ja katustel turnib oma hobusega. Kui film läbi sai, laulsime Sint-Nicholasele Sinterklaasi- laulu ja siis ta saabuski. Sint-Nicholast mängis Wouter ja Zwarte Piet’i Inge- Yfu vabatahtlikud.
Meid kutsuti nimepidi ette ja loeti ette meie edusammud ja patud suurest paksust raamatust ette. Istusime Sinterklaasi põlve peal. Kingiks saime Sinterklaasi speculoosiküpsiseid, sinterklaasikujulise šokolaadikujukese ja pakikese muu maitsvaga.
Sõime pannkooke suhkruga. Jah, lihtsalt paned portsu suhkrut pannkoogi peale ja siis keerad selle rulli ja kugistad alla. See on mulle ikka veel vastumeelne. Ennem juba söön pannkooki niisama kui suhkruga. Okei, fariinisuhkur on veel, mis ta on, aga valget suhkrut lademetes sisse endale ajada pole just kuigi meeldiv või mis?!
Ilmad on külmaks läinud. Ilma mütsita enam välja ei lähe.
Sinterklaasi linnamäng, kus pidime moodustama püramiidi, kuid kuna maa oli märg ja sadas pisut, siis kasutasime fantaasiat.
Meie Kingitused Sinterklaaslt
Kuum šokolaad...mmm
Hillu oma paturegistrit üle kuulamas
Sint-Nicholas en Zwarte Piet.
2.
Kella 5ks läksime isapoolse vanaisa Els’i juurde. Kõik teised läksid baari midagi koos jooma ja lõbusat aega veetma- mina ainult ei saanud minna.
See oli esimene kord kui ma selle vanaisaga kohtusin. Ta elab üksi- vanaema suri mõned aastad tagasi. Ta on ülisuur klassikalise muusika fänn ja tal on üle 300 erineva heliplaadi kodus. Suuremalt jaolt vinüülid. Nüüd on ta lõpetanud nende juurdeostmise, kuid neid on ka väga palju. Ta küsis mult, kuidas mulle see muusika meeldib. Ma tahtsin juba inglise keeles vastama hakata, kui tuli järsku meelde, et ta ei oska inglise keelt. Siis otsisin oma sõnad tagataskust välja ja rääkisime veidi klassikalise muusika alast juttu. Muide, ülimõnka oli õhtusöök Mozarti saatel. Mitte, et ma mingi andunud fänn oleksin, aga see oli ilus. :)
Meil käis ka Sinterklaas külas ja tõi kõigile kingid, sel aastal raamatud.
Ema sai kirsikivide padja- ekstrasuure, mida ta nüüd igal õhtul üles soendab mikrokas ja siis magama läheb.
3.
Viimane tevaline koolipäeva esmaspäeva hommik (5.dets) algas engelsiga ja sellega, et panime kirja, mida peame me teadma eksamil ja ülejäänud muu tunni kuulasime laule ja vaatasime nende sõnu Youtubest. Kuid õpetaja nõustus vaid kuulama laule, millel on ka sisu, sest poisid soovisid Hanna Montanat ja Justin Bieberit ja tüdrukud LMFAO „Sexy and I know it.“ Aga tund oli sisukas.
Lõunapausi ajal selgus mingi kummalise tee läbi, et meil on hommikul taaskord 5 tundi vaba, aga kooli peame ikka ronima põhmõtteliselt õigeks ajaks. Kuid point oli selles, et ma kehalisse oma jalakesega minna ei saanud ja see tähendas seda, et mul polnud mitte ühtegi tundi. Kuna keegi ei osanud mu küsimusele, „Mida ma siis homme teen??“ , vastata, kobistasin ennast mevrouw Van Dyke’i kabinetti. Küsisin, mis ma homme teen siis. Ta ei teadnud mitte midagi nendest 5st vabast tunnist. Mul oli küsimärk sel hetkel. Ta helistas mõlemale õpetajale. (Wavo õpetajal suri isa eelmisel nädalal ja ta ei pidanud tööle tulema. Ja graafilise disaini õpetaja naisel sündis poeg.- Ta poleks ka pidanud tulema, kuid siiski ütles, et ta on kohal). Ühesõnaga, pidin minema kooli 2ks vabaks tunniks ja seejärel Graafilisse disaini. Ja siis koju. Aitäh info eest!
Ülejäänu koolipäev tiksus ühes taktis erilise huvitavuseta lõpuni.
4.
Kui koolist vaba, oli plaan väike šopingutuur teha Méir’il.
Ostsin kingitusi ja muud kraami ja jooksin bussile... ja mis ma avastasin... Hurraaa, buss oli taas hilja. Kui bussilt maha astusin ja kodu poole kõndisin, nägin ema just saabumas ja teed ületamas.Jooksin ukseni, et ei peaks oma võtit välja otsima kotipõhjast.
Willem tuli just trepist alla ja ütles: Uuuu, sa oled šoppamas käinud. Hehe
Ma naersin ja ütlesin, et oli vaja kingitusi ja muud kraami osta.“
Ja esimene asi, mis ema mulle ütles, oli: „Vanaisa on surnud! Ta suri täna lõunal kui me lõunatasime koos. Lihtsalt ühel hetkel ta vajus toolileenile.“
Ma lihtsalt vaatasin suu ammuli, ma ei osanud midgi öelda ega tunda. Willem oli ka seal. Kurb oli olla. Õhtul oli õhtusöök kuuele: Jan ja Klaar (ema õde ja ta mees) tulid ka meie juurde sööma ja hiljem vanaisa vaatama.
Kurb olin. Kuid mind hämmastas see, et keegi ei nutnud. Kõik olid veidi nukrad, aga keegi ei nutnud. Ema isegi tegi nalja matuste üle. Jah, muidugi, viimased 2 kuud ja eriti see nädalavahetus enne ta surma olid talle rasked- Ta veetis palju aega oma isa juures ja käis arstidel temaga....Kuid ikkagi
5.
6.12- Dag van Sinterklaas
Llana oli esimene, kes saabus. Kurtsin talle vanaisa surma ja ta rääkis ja näitas mulle pilti oma vennapojast Larsist. .
Kõik õpilased said sinterklaasi küpsiste pakikese sinterklaasi päeva puhul. Essa studie oli koos AtGr’i õp’ga. Ta näitas pilte oma pojast (eelmine teisip. Sündis), nimeks on Rik.
Läksime kohvikusse selle asemel, et sööklas passida. See oli ülinunnu kohvik. Tellisin kohvi ja sain selle pisikesel kandikul. Koor oli pisikeses kannukeses ja pisike potsik oli koos vahukoore ja vana Tallinna likööri maitsega likööriga. Ta tegi meile kõigile välja lapse sünni puhul vist. Tänud, õpetaja!
Teise studie vaatasime Nikky macbookist tantsufilmi. „Center Stage: Turn it up“(2008).Tüdruk, kes tahtis baleriiniks saada, aga ei saanud kooli sisse, sai ühes baaris tööd ja oskas streeti tantsida ja hakkas sebima baleriinipoisiga. Kahjuks saime ainult 50 mintsa vaadata.
At.Gr’is scännisin oma pildi (Humo kaanekujunduse kohta. Teemaks Prostitutsioon) arvutisse ja õp aitas mind selle töötlemisega. Mulle ei meeldinud kohati see, mida ta tegi, aga tulemus oli hea, kuigi näha, et Photoshopitud :)
Kuna ma L.O’sse ei läinud- näitasin lihtsalt paberi ette õpetajale, siis hoidis At.Gr’i õpetaja mind veits kauem kinni- lubas küll ainult 5 mintsa, aga läks terve tund. Uups! Muide, täna sadas lõunapausi ajal kõigepealt vihma, mis läks üle raheks (hagel) ja At.Gr’i ajal sadas rahet, mis läks üle lume ja vihma seguks (ei tea, kas oli just lörts). Hurraaa!!
6.
Sain täna Eestist paki kätte! See oli 8,6 kg. Seal olid kõik hea ja parem sees- Pärnu leib, Eesti juust, suitsujuust, kange sinep, rukki-, kama- ja neljaviljahelbe pallikesed, kingitused kõigile pereliikmetele ja palju komme, piparkoogid ja kaerahelbeküpsised, šokse ja muud ja mulle villased sokid! Isa ütles selle peale naljaga: Su vanemad vist arvavad, et sa oled siin näljas, et nad sulle kõike saadavad?“
Ja ma olen vähemalt õnnelik!
Panin väikese pakikese Magali jaoks kokku, sest olin lubanud talle sünnipäevaks tuua eesti šoksi, siis panin sinna kalevi sussišokolaadi, šokolaadimedali, piparkooke ja Mesikäpa komme ja kiivi- (tegelt unustasin ta sünkari ära, anna andeks!!). See on 4.dal detsil. Kuid kalli tegin talle ikka ja soovisin õnne sünkariks.
Täna, esmaspäeval sain teise paki ka, milles oli 3 leiba ja küpsised.
Muide, rukkileiba siit (seda õiget) saada pole ja kõigile meeldib see väga! Niisamuti Sinep- siinne sinep pole hea minu meelest. Sorry, kuid nad segavad muud asja sisse sinna ja see pole hea. Kuid neile väga meeldib see. Niisamuti olid kõik vaimustuses piparkookidest. Kaerahelbeküpsised läksid kaubaks vaid esimesel päeval- hetkel on need minu jagu ja need hommikusöögi pallikesed on täiesti minu jagu, sest keegi ei suuda seda heina süüa. Mulle väga meeldivad. Kuid inimesed on erinevad. Ljudi raznõje!
Ma sain Eestist paki, nänänänänännnnäääää! :)hehe
Mu villased sokid :)
Ja kõik muu hea ja parim!
_________________
7.
Viimase kolmapäevase koolipäeva hommik algas nedersiga, pidin klassiruumi kirjeldama. Õues oli mitte just nunnu ilm- enamus aega padusadu ja siis korraks äkki tuli välja päike! Ja kui teine tund läbi hakkas saama, siis Qwintin vaatas aknast välja (klassis oli haudvaikus ja kõik tegelesid oma ülesannetega) ja ütles: Kijken, regenboog! Ehk: „Vaadake, vikerkaar!“ Ilus oli.
At.Rui’s olin vaid kuni pausini ehk siis vaid 2 tundi- siis oli koduminek, sest homme on essa eksam. Läksin ka kohe koju. Siis 610sele bussile ja jala koju centrumist. Kodus ootas mind ees terve suguvõsa: Will, vanemad, Klaar ja Jan- nad panid kokku matuse tekste jms. (mitte just väga meeldiv üllatus, sest olin plaaninud õppida seal)- Ma otsustasin oma tuppa minna õppima- nii oli parem. Nad süütasid kaminas tule.
Emal oli veits kõrini sellest matuse plaanimisest ja millised tekstid ideaalselt sobiksid matusele. Ja ta tuli minu tuppa juttu ajama. Tundsin end koduselt.
Õhtul jamasin oma pakiga, mille Eestisse saadan.
Õppisin terve õhtu oma kunstiajaloo eksamiks, sest tahtsin selle teha peaaegu ainult flaami keeles. Ja mul oli motivatsiooni õppida, sest see oli esimene eksam ja mulle meeldib see õpetaja ja tund ka.
Kuna mu jalake valutas, siis tegi ema isaga diili, et nad viivad mu hommikul kooli, hehe. Hurraa!
8.
8.dets: De eerste examen in Kunstgeschiedenis. Jäime veits hiljaks liiklusse tõttu- tormasin klassi
Pidin kõik asjad klassi etteotsa jätma- ainult 2 pastakat, veepudeli ja sõnaraamatu võtsin endaga kaasa. Ja eksam võis alata. Muide, ma ei teadnud isegi, kas sõnaraamat oli mul lubatud, aga ikkagi võtsin selle.
Sain oma 5VBK Kunsgeschiedenis exameni kätte. Seal oli igal pool punased kirjad- ära kirjuta sellele paberile, ära tööta sellel paberil, kirjuta eraldi paberile. Naljakas oli, sest seda oli igal poool ja igasuguses erinevas kirjas ja erinevas suuruses.
Eksam koosnes 6st ülesandest. . Ma arvan, et see läks mul hästi. Tegin selle mõlemas keeles koos. Mõne seletuse täiesti neders’is.
1. seleta mõisted nt. erinevad kontrastid ja erinevad tehnikad jms, 2. blot-system’i kohta ja miks Cozens’it kutsuti vlekkenmeester’iks. Ja kes sai sellest inspiratsiooni. 3. võrrelda Turner’i ja Friedrich’i stiili, töid ja tehnikat jms. 4. Goya töö kohta- tabel meie konspektist, mida me ei täitnud. Panin umbes seal asju tabeli lahtritesse. Vähemalt midagigi. Ma ei teadnud mõndade tabeli lahtri sisude tähendust ja otsisin tõlget oma sõnaraamatust. Kuid kuna ma ei teadnud, kas see oli lubatud, siis tegin seda salamisi ja nii, et õpetaja ei näinud. Ta õnneks luges ajalehte ja ei pööranud erilist tähelepanu meile.
Kui töö valmis sai, istusin niisama ja siis õpetaja tuli mu juurde, küsis, kas olen valmis. Jaatasin ja ta lubas mul ära minna. Ka mõnel teisel oli valmis, kuid nad ei saanud ära minna (veider)
Vanemad olid läinud Hollandisse seaside’ile kohe pärast mu kooliviimist. Seega oli kodus vaid Willem. Ma võtsin oma pakikese kaasa, ütlesin Willemile, et lähen postkontorisse ja avasin garaažiukse. Ja ajasin ratast välja kuni korraga avastasin, et vanemad olid kodus. Vaatasin neile otsa ja naersin. Igatahes, ma panin oma pakikese rattakorvi ja kärutasin postkontorisse. See naine seal oli nii tore ja abivalmis. Muideks, nad ei teibi seal pakikesi- tegin seda siis ise.
9.
Kodus alustasin kohe piparkookide valmistamisega.
Võtsin oma retsepti välja:
4dl suhkrut;
2dl vett
200g võid
1tl ingveripulbrit
2spl kaneeli
vürtsid (must pipar, kardemon, vürts, nelk, muskaatpähkel)
1 apelsini koor
0,5 apelsini mahl
1tl küpsetuspulbrit
600g jahu
Panin vürtse oma äranägemise järgi ja jahvatasin neid uhmriga, välja arvatud kaneel ja ingver.
Muide, ma ei lugenud valmistamise teksti läbi (nagu tavaliselt) ja kasutasin külma vett kuuma asemel. Mu ärasulatatud suhkur tõmbus kenaks karamelli-klombiks ja kivistus potipõhja. Ups.
Ma juba mõtlesin, et pean otsats alustama, kuid otsustasin enne katsetada keetmist. Keetsin seda siis pliidil kuni suhkur sulas kenaks siirupiks. Hurraaa!
Lisasin vürtse ja jahu ja muu kraami. Lõhnas hästi, kuid tundus veits liiga magus.. elab üle! Pakkisin selle taigna kenasti toidukilesse ja torkasin frigosse. Emale meeldis see lõhn ja maitse oli ka hea.
Esiteks suhkur potti
Suhkru sulatamine pliidil
Siin on juba vesi sees ja vist isegi vürtsid ja klompe pole enam
jahu sisse sinna suhkrusegusse
Ja peaaegu Vóila!
Siin ootab külmikusse minekut juba
Õhtul otsisin Uue- ja Vana Testamendi lugusid kolmelt erinevalt saidilt ja kolmes erinevas keeles religiooni eksami jaoks, sest meil pole piiblit kodus.
Willem ostis omale uue ülikonna, lipsu ja pluusi matuste jaoks. Ta nägi väga teistmoodi välja, kuid kena.
Kui ta lihtsalt pintsakut selga proovis valge t-särgi peale ja kandis teksasid, siis ema ütles selle peale, et suur kuldkett veel puudub ja räppar valmis. Kui ma teda ülikonnas nägin, tundus veits reaalsem see, et ta advokaadiks õpib.
Ema ütles hiljem, et kui vaid vanaisa teaks, et lapselaps ostis tema matusteks uue ülikonna. Nukker...
Reedel, kui ma oma toas õppisin, kiikas Willem mu tuppa sisse ja küsis, mida ma teen.
Vastasin, et õpin Godsdiensti examen’iks. Ta vaatas mu De 10 geboden’i (10 käsku) lehte ja ütles, et isegi tema ei tea neid asju perfektselt flaami keeles, kuid mina pean neid õppima.
Ta soovis mulle edu õppimisel ja religiooniga hulluks minemisel.
Täpsemalt ütles ta mu toast lahkudes: I leave you to go crazy with all of this. Hakkasin naerma.
Sain enamvähem oma onze vader’i (meieisapalve) pähe. Ja vaatasin ka muud matrejali, kuid siiski, see oli esimese päeva kohta päris palju!
Õhtul valmistasin piparkooke. Ema otsis mulle vormid välja ja kõik muu kraami. Kahjuks tegin neid täiesti üksinda. Kat oli oma toas, ema rääkis oma õega ja isa vaatas telekat. Will oli väljas.
See taigen oli nii kõva, sest loogiline ka kui see võiga on, kuid tundsin, et see polnud piisavalt vürtsine.. kahjuks. Alustasin siis nende vormimist ja rullimist.
Kuna neil taignarulli kodus pole, kasutasin mingit likööripudelit, ajas taignarulli ülesandeid ilusti korda.
Kui esimene pannitäis ahju läks, siis pidi see teooriakohaselt 5 mintsa sees olema, aga läks vist 15 mintsa, sest ahi polnud piisavalt kuum.
Teine pannitäis piparkakkujaid läks veits kõrbema, mis on kummaline, sest see ahi neil küpsetab alt. Mul pole iial läinud küpsised kärssama ainult alt, kui kodus läksid kärssama, siis läksid nad kõige täiega ja ei kõlvanud kuigipalju süüa, siin oli pealmine kiht hele ja alumine must. Ups, aga kärssamise maitset polnud tunda. Sain sellest 1kg kogusest vaid 4 pannitäit, mis ka kokku kuivasid ahjus. Kurb veits. Head olid! Kõigile meeldisid eriti tüdruku- ja poisikujulised piparkoogid.
Ja piparkoogitegu saigi alata
Mannetjes en vrouwtjes
piprakakkujad
ja veel piparkooke
Päeval oli jalg kõik täiesti korras, ei valutanud ega midagi ja kui Lucases kunstiasju ostmas käisime, siis ei pannud ma oma elastiksidet ümber jala ja kõndisin kodus niisama ringi ja kui diivanile istusin, lõi kohutava valu sisse, et aiiaaii!!! Ja taas tõin jääkoti külmast välja. Mitte üldsegi tore...:(
10.
Laupäev, 10.12.2011.
Matused kell 10.40
Me sisenesime oma perekonnaga- meie 5kesi ja Klaar ja Jan. Lauake kirstu jaoks pandi valmis, kaeti valge linaga, selle ette pingike valge linaga vanaisa foto jaoks. Kirst toodi sisse frakkides meeste poolt ja selle peale 3 pärga. Ilus kirst oli koos krutsifiksiga.
Seisime oma perekonnaga ritta kirstu juurde (ma ei pidanud, kui ei tahtnud, kuid tundsin, et pean seda tegema, sest ma teadsin ka vanaisa ikkagi).
Jan oli kirikuõpetajaks, ta tundus palju vanem niimoodi, kuid ma polnud teda ka kunagi niimoodi näinud.
Inimesed hakkasid järgemööda meieni tulema, tegid kirstu ees risti märgi ja kätlesid meid.
Kui kõik olid kätelnud, võtsid frakkides mehed kirstu õlgadele ja hakkasid kõndima kiriku etteotsa. Me järgnesime aeglases matusekõnnis.
Ema ei nutnud, ega polnud nutnud. Ainult Klaar nuttis kätlemise ajal.
Ma polnud Willemit kunagi sellisena näinud- nii väikse ja õnnetuna. Tema ilmselt oligi temaga kõige lähedasem- peaaegu igal kolmapäeval käis temaga lõunatamas. Isegi mina käisin ühel korral kaasas. Ma olin teda näinud umbes 5 korda ja ma tundsin, et ta aktsepteeris mind juba pereliikmena.
Katrien ei näinud õnnetu. Ta ilmselt võttis seda lihtsalt kui kohustust seal olla. Kuid ta polnud ka nii lähedane vanaisaga. Pärast matust sosistas ta mulle: Ma olen näljane! Halloo, siin polnud tegemist sinuga hetkel...!
Enne meieisa palve lugemist toksas ema mind ja näitas näpuga Onze vader’i peale. Muigasime, sest olin seda just õppinud eile.
Kui kõik toimingud läbi olid, kõndisime kirstu järel kirikust välja.
Kiriku ees räägiti inimestega. Vanakesed tulid mu juurde ja ajasid juttu ja nad arvasid, et olen Katrien. Ja siis mingil ajal läksime traditsioonilisele kohvilauale. Willem ütles, et need vanakesed arvasid, et ma olen Willemi õde ja Katrien on Willemi tüdruk. Ilmselt juuksevärvi tõttu. Me Williga oleme mõlemad blondid- Katrieni juuksed on musta värvi.
Jan palvust lugemas
Pilt vanaisast tema kirstul.
(Sorry, et ma matuse pilte üles panin)
Pildid tuha mahamatmise päeval
Katie seda halba õlut maitseks valamas
õlu vene keeles on ikkagi õlu, mitte kali :)
пивопиво
Anu ja Kotryna
Alustasime rosoljega ja peenleival kartulisalatiga. Rosolje oli jumalik,ma polnud seda nii kaua saanud, niisamuti ka kartulisalatit
Rosolje pokaalis ja kartulisalat leival (valgus on küünaldest selline)
Järgnesid pelmeenid. Kui ma neid nägin ja nende jumalikku lõhna tundsin, siis hakkas suu vett jooksma. Kas viimane kord võis olla mamma juures, kui ma neid sõin, sest kodus polnud me neid juba ammu teinud. Ja just õigel moel- keedetud ja hapukoorega. Vene hapukoor, mis maitses nagu meie oma.Protsentuaalselt oli ka sama 20%-ne. Need olid niiiiiii head!
Pelmeenid!
Pearoog oli hapukapsad õuntega, verivorstid (Belgia omad- ilma), mingi punane moos, ei olnud pohlamoos. Anu valmistatud ahjukartulid ja siis veel marineeritud seened. Mmmmm.... Nii nämma!
Lõhnab nagu Eesti jõululaud.
Kui põhiroog söödud, oli kavas filmi vaatamine. Film, mis tutvustas Eestit. Väääga pikk, lohisev ja kohati igav. Kokku kestis see peaaegu 3 tundi. Me vaatasime poole ära umbes ja siis kerisime Tartumaa peale. Jõgevamaad polnud ja Saaremaa kui üks väga oluline osa Eestist jäeti välja.
See oli vana- 2005 aasta film ja me saime seal päris palju naerda. Muidugi ka riietuse üle ja selle üle kui lühikesi seelikuid naised kandsid- aga mood oli selline. Ema ütles mulle selle peale, kui ma lühikest seelikut naersin: „Sa ei pea nii madalale vaatama!“
Ja vetevulina kohta ütles ema, et see on nagu kalkunihääl ja me purskasime naerma. Hehe. :)
Pärast filmivaatamist saabus magustoit.
Selleks olid minu piparkoogid ja Anu tehtud Glögi. Valmistatud õunamahlast, mida sain esimest korda muideks. Olen alati teinud glögi punasest- harilikult punase-mustasõstra mahlast, kuid see oli hea. Glögisse pandi sisse mandlilaaste ja rosinaid.
Ja põhimagustoiduks oli Häbelik taluneiu, mida ma muide sõin esimest korda elus. See koosnes riivleiva, vahukoore ja punase moosi kihtidest. Serveerituna klaaspokaali seest.
Ja magustoit
See Häbelik taluneiu või seda kutsutakse vist ka Taani talutüdruk
Õhtu lõppes poole 1 ajal. Kallistasime, musitasime kõiki ja jätsime jällenägemiseni hüvasti. Seejärel algas kodutee. Muide, kodutee Leuvenist tagasi tundub alati lühem. Ja kuidas on võimalik, et 50 kilomeetrit sõidetakse üle tunni aja. See on ulme!
Oli ülitore ja -maitsev õhtu, aitäh Anu!
Igatahes, ilusaid maitsvaid unenägusid teile lapsed.
12.
Ema aitas mul ära teha flaamikeelse Jeesuse sünniloo kokkuvõtte ja Noa ja veeuputuseloo kokkuvõtte religiooni eksamiks. Pean need jutustama õpetajale eksamil- või õigemini vaid ühe valima, kuid ikkagi. Niisama lõbu pärast lisan mõlemad kokkuvõtted ka siia:
GEBOORTE VAN JEZUS:
De moeder van Jezus was Maria die verloofd was met Jozef. Jozef was een timmerman.
Voor de geboorte kreeg Maria bezoek van een engel: de engel zei dat de baby van de Heilige Geest was en dat hij Jezus zou heten. Jezus is in Bethlehem geboren omdat Jozef en Maria naar de geboorte stad van Jozef moesten voor een volkstelling. Wanneer Maria en Jozef aankomen in Bethlehem was er geen plaats meer in de herberg. Zij sliepen in de stal same met de dieren en daar is Jezus geboren. Maria liet Jezus slapen in een kribbe.
De eerste bezoekers waren schaapsherders en daarna kwamen ook de drie koningen. Zij hadden de ster gevolgd naar de stal. De drie koningen brachten goud, mirre en wierook mee.
NOACH EN DE ZONDVLOED:
God wilde de mensen van de aarde wegvagen, ook de dieren en de vogels in de lucht, omdat hij er spijt had dat hij zij had gemaakt. Alleen Noach vond genade in de ogen van God.
God vertelde Noach een schip bouwen en zijn gezin mee te nemen. En ook zeven paar van alle reine dieren en vogels, telkens een mannetje en een wijfje. Maar van alle onreine dieren alleen één paar.
Toen begon het te regenen gedurende veertig dagen en de zondvloed duurde honderd vijftig dagen.
En toen dacht God aan Noach en besliste om de zondvloed te beeindigen. Hij liet de wind blazen en na honderd vijftig dagen was er minder water.
Noach zond de vogels uit om te kijken of de aarde al genoeg opgedroogd was. Toen de aarde droog was, bouwde Noach een altaar voor God.
God beloofde om nooit meer de aarde te vernietigen omwille van de mens. En dit verbond tussen de mens en God heeft als symbool de regenboog.
_____________
Teisipäeval, 13ndal oli vanaisa tuha maha matmine. Ma ei pidanud minema, aga tahsin siiski perega koos olla. See oli kõik nii ametlik. Matuseauto tuli kohale. Siis me kõndisime selle järel hauaplatsini, kus urn võeti autost välja, kõndisime selle järel päris platsini. Urn pandi lauakesele. Jan luges palve ja siis võeti urn puidust kastikeses välja ja asetati hauaauku. Siis oli kõik läbi ja me läksime meie juurde.
13.
Kolmapäeval, 14-ndal oligi mu Esthetika ja religiooni eksam.
Buss jäi hiljaks hommikul ja ma juba kartsin, et ma ei jõua õigeaegselt, seega valisin poole tee pealt teise sõiduvahendi- trammi ja siis uue ja jõudsin õigeaegselt. Mu eksam pidi olema 8.45, kuid õpetaja unustas ära mu eksami ja kuna kell helises tundi, jooksin teise klassi filmiesthetika eksamit tegema. Ma polnud põhjalikult õppinud selleks, sest mulle ei meeldi õpetaja ja tund on ka nagu ta on. Kuid midagi ikka teadsin. Muidugi jah, viimased 2 lehte jäid täiesti tühjaks, sest seal olid küsimused filmimasinate kohta ajaloost- kes leiutas, mis nime kandis, miks leiutas, mis olid ta eripärad.
Kui hiljem religioonieksamit ootasin ja VBK klassikaaslastega rääkisin, siis selgus, et neil olid ka need leheküljed tühjad. No siis pole probleemi ju! Hehe
Religiooni õpetaja oli öelnud viimasel tunnil mulle, et eksam pea olema vaid flaami keeles- no ma siis õppisingi kenasti ainult flaami keeles. See oli suuline eksam. Ja kui ma klassi läksin, siis ta oletas, et ma teen selle inglise keeles, kuid suutsin teda heas mõttes üllatada kui asusin rääkima flaami keeles. Sakramente ei mäletanud kõiki, kuid meieisapalve vuristasin kenasti ette. Ja lugudest jutustasin Jeesuse sünniloo. Õpetaja oli vaimustuses. Ja mul oli nii hea meel!
Reedel oli inglise keele eksam. Lihtsaim keele poolest, kuid spetsiaalsõnavara pidime päris palju teada. Tundus, et läks hästi. Eks me näe neljapäeval, kui me oma tunnistused kätte saame. Hehhe:) Kõik olid ülinärvis selle eksami eel, mul polnud mingeid emotsioone ja vaatasin lihtsalt kuidas Magali ühest koridori otsast närvitsedes teise tormas. Kuid tal on see tavaline, sest ta tegi seda ka Prantsuse keele eksami eel, kuigi ta räägib igapäevaselt prantsuse keelt kodus. (ta pere on üks francodest- ma ei tea francode ajalugu, kuid nad eelistavad elada Valloonia osas, kuid siiski kõnelda prantsuse keelt, kuigi nende flaami keel on väga hea).
Nädalavahetus tiksus kõik valsitaktis kunstinitiatie eksami lainel. Ja täna, esmaspäeval oligi mu viimane eksam Kunstinitiaties. Õppisin ka seda ainult flaami keeles ja tegin selle ka samas keeles. Õigemini küsimustele ja mõistetele vastamise. Oma arvamuse „Wat is kunst/Mis on kunst?“ kohta kirjutasin ikkagi inglise keeles, sest nii oli lihtsam ja arusaadavam kõigile. Arvan, et see läks hästi.
Ja nüüd on tunda juba vaheaja hõngu.
Ahjaa, meil sadas reedel igal pool Belgias lumekest- kõikjal, välja arvatud Antwerpenis. Olin kurb veidi, kuid sain oma lumeelamused kätte eile õhtul kui oli juba pime ja isa aknast välja vaatas ja sadas laia lund, mis kahjuks küll ära sulas. Meil on tagaaias veidi veel tänagi järel, kuid see on vaid kirme.
Lumilumilumi mu akna taga
Nüüd on vaid neljapäeval kooli vaja minna Jõulupeoks (kuid tundub kahtlane, mida me teeme koolis kella 9st kuni 14.30ni- jõulupidu kestab 9st 12ni koos jõululaulu ja jõulusupiga, ja siis on pool tundi koristamist ja tund aega klassijuhatajale...) Eks me näeme, mis saab. Laen oma kaamera ilusti täis ja teen piltide jaoks ruumi ja jäädvustan hetke :)
Ja siis ongi jõulud!
Palju piparkooke teile ja mandariine ja Glögi. Ja tahaks mamma tehtud rosoljet praegu. Hehe :)
Kuid kauneid jõule teile kõigile. Loodan, et jõuan veel ühe postituse sel aastal teha.
Enne kui alustan oma tegmistest rääkimisega, tahaksin teiega jagada väga maitsvat retsepti, mille ma leidsin ühest toidublogist. Nimelt, kodutehtud kohukesed
http://aniitram.blogspot.com/2010/03/kohukesekesed.html
SISUTUTVUSTUS:
1. Sinterklaasfeest Leuvenis
2. Isapoolse vanaisaga kohtumine
3. Viimased tavalised koolipäevad sel aastal
4. Midagi traagilist- host-vanaisa surm
5. Beebibuum ja viimased studied sel aastal, sel puhul erilised
6. Sain Eestist paki!
7. Viimane flaami keele tund ja pool päeva kooli
8. Ja eksamid algavad
9. Äpardustega piparkoogitaigna ja piparkookide valmistamine + retsept
10. Ehtsad kristlikud matused kirikus
11. Ülioodatud sündmus: EESTI TOITUDEGA ÕHTU Anu juures
12. Religioonieksamiks õppimine koos testamendi juttudega
13. Viimased eksamid: Filmesthetika, religioon, inglise keel ja Kunstinitiatie
14. Sneeuw ehk LUMIIIIIII!
_____________________
1.
3.detsembri hommikul vara Leuveni poole isaga teele. Jäime pisut hiljaks, aga see ei lugenud midagi, sest Yfu üritused on alati vedi ebatäpsed.
Muide, ma arutlesin selle reisi kestel, et Schotenist Leuvenisse on umbes 50 kilomeetrit. Ja me sõidame seda pisut üle tunni aja, kasutadeks selleks kiirteed ja 100-120 kilomeetri suurust tunnikiirust. Kuidas on see võimalik???
Igatahes, kui kõik kohal olid, jagati meid kolme gruppi ja anti kätte ülesanded- pidime otsima kohti linnas ja yfu vabatahtlikud üles leidma. Minu grupp: Joaquin, Belén, Anu, Pauline, Marcelo, Yuwa. Kui mäng peaaegu läbi oli, hakkas sadama. Mu jalg valutas kohutavalt, krõksus kummaliselt, kui sellele astusin ja kõik hoolitsesid mu eest. Aitäh, teile kallikesed!
Kõndisime Sinterklaasfeesti toimumise majja- kohvikusse nimega De Curve.
Seal ootasid meid juba täheküpsiste ja vahukommi- Sint Nicholastega kaetud lauad. Saime warme choco’t juua ja vaatasime filmi Sinterklaasist, kuidas ta 6.detsembri öösel kingitusi laiali jagab ja katustel turnib oma hobusega. Kui film läbi sai, laulsime Sint-Nicholasele Sinterklaasi- laulu ja siis ta saabuski. Sint-Nicholast mängis Wouter ja Zwarte Piet’i Inge- Yfu vabatahtlikud.
Meid kutsuti nimepidi ette ja loeti ette meie edusammud ja patud suurest paksust raamatust ette. Istusime Sinterklaasi põlve peal. Kingiks saime Sinterklaasi speculoosiküpsiseid, sinterklaasikujulise šokolaadikujukese ja pakikese muu maitsvaga.
Sõime pannkooke suhkruga. Jah, lihtsalt paned portsu suhkrut pannkoogi peale ja siis keerad selle rulli ja kugistad alla. See on mulle ikka veel vastumeelne. Ennem juba söön pannkooki niisama kui suhkruga. Okei, fariinisuhkur on veel, mis ta on, aga valget suhkrut lademetes sisse endale ajada pole just kuigi meeldiv või mis?!
Ilmad on külmaks läinud. Ilma mütsita enam välja ei lähe.
Sinterklaasi linnamäng, kus pidime moodustama püramiidi, kuid kuna maa oli märg ja sadas pisut, siis kasutasime fantaasiat.
Meie Kingitused Sinterklaaslt
Kuum šokolaad...mmm
Hillu oma paturegistrit üle kuulamas
Sint-Nicholas en Zwarte Piet.2.
Kella 5ks läksime isapoolse vanaisa Els’i juurde. Kõik teised läksid baari midagi koos jooma ja lõbusat aega veetma- mina ainult ei saanud minna.
See oli esimene kord kui ma selle vanaisaga kohtusin. Ta elab üksi- vanaema suri mõned aastad tagasi. Ta on ülisuur klassikalise muusika fänn ja tal on üle 300 erineva heliplaadi kodus. Suuremalt jaolt vinüülid. Nüüd on ta lõpetanud nende juurdeostmise, kuid neid on ka väga palju. Ta küsis mult, kuidas mulle see muusika meeldib. Ma tahtsin juba inglise keeles vastama hakata, kui tuli järsku meelde, et ta ei oska inglise keelt. Siis otsisin oma sõnad tagataskust välja ja rääkisime veidi klassikalise muusika alast juttu. Muide, ülimõnka oli õhtusöök Mozarti saatel. Mitte, et ma mingi andunud fänn oleksin, aga see oli ilus. :)
Meil käis ka Sinterklaas külas ja tõi kõigile kingid, sel aastal raamatud.
Ema sai kirsikivide padja- ekstrasuure, mida ta nüüd igal õhtul üles soendab mikrokas ja siis magama läheb.3.
Viimane tevaline koolipäeva esmaspäeva hommik (5.dets) algas engelsiga ja sellega, et panime kirja, mida peame me teadma eksamil ja ülejäänud muu tunni kuulasime laule ja vaatasime nende sõnu Youtubest. Kuid õpetaja nõustus vaid kuulama laule, millel on ka sisu, sest poisid soovisid Hanna Montanat ja Justin Bieberit ja tüdrukud LMFAO „Sexy and I know it.“ Aga tund oli sisukas.
Lõunapausi ajal selgus mingi kummalise tee läbi, et meil on hommikul taaskord 5 tundi vaba, aga kooli peame ikka ronima põhmõtteliselt õigeks ajaks. Kuid point oli selles, et ma kehalisse oma jalakesega minna ei saanud ja see tähendas seda, et mul polnud mitte ühtegi tundi. Kuna keegi ei osanud mu küsimusele, „Mida ma siis homme teen??“ , vastata, kobistasin ennast mevrouw Van Dyke’i kabinetti. Küsisin, mis ma homme teen siis. Ta ei teadnud mitte midagi nendest 5st vabast tunnist. Mul oli küsimärk sel hetkel. Ta helistas mõlemale õpetajale. (Wavo õpetajal suri isa eelmisel nädalal ja ta ei pidanud tööle tulema. Ja graafilise disaini õpetaja naisel sündis poeg.- Ta poleks ka pidanud tulema, kuid siiski ütles, et ta on kohal). Ühesõnaga, pidin minema kooli 2ks vabaks tunniks ja seejärel Graafilisse disaini. Ja siis koju. Aitäh info eest!
Ülejäänu koolipäev tiksus ühes taktis erilise huvitavuseta lõpuni.
4.
Kui koolist vaba, oli plaan väike šopingutuur teha Méir’il.
Ostsin kingitusi ja muud kraami ja jooksin bussile... ja mis ma avastasin... Hurraaa, buss oli taas hilja. Kui bussilt maha astusin ja kodu poole kõndisin, nägin ema just saabumas ja teed ületamas.Jooksin ukseni, et ei peaks oma võtit välja otsima kotipõhjast.
Willem tuli just trepist alla ja ütles: Uuuu, sa oled šoppamas käinud. Hehe
Ma naersin ja ütlesin, et oli vaja kingitusi ja muud kraami osta.“
Ja esimene asi, mis ema mulle ütles, oli: „Vanaisa on surnud! Ta suri täna lõunal kui me lõunatasime koos. Lihtsalt ühel hetkel ta vajus toolileenile.“
Ma lihtsalt vaatasin suu ammuli, ma ei osanud midgi öelda ega tunda. Willem oli ka seal. Kurb oli olla. Õhtul oli õhtusöök kuuele: Jan ja Klaar (ema õde ja ta mees) tulid ka meie juurde sööma ja hiljem vanaisa vaatama.
Kurb olin. Kuid mind hämmastas see, et keegi ei nutnud. Kõik olid veidi nukrad, aga keegi ei nutnud. Ema isegi tegi nalja matuste üle. Jah, muidugi, viimased 2 kuud ja eriti see nädalavahetus enne ta surma olid talle rasked- Ta veetis palju aega oma isa juures ja käis arstidel temaga....Kuid ikkagi
5.
6.12- Dag van Sinterklaas
Llana oli esimene, kes saabus. Kurtsin talle vanaisa surma ja ta rääkis ja näitas mulle pilti oma vennapojast Larsist. .
Kõik õpilased said sinterklaasi küpsiste pakikese sinterklaasi päeva puhul. Essa studie oli koos AtGr’i õp’ga. Ta näitas pilte oma pojast (eelmine teisip. Sündis), nimeks on Rik.
Läksime kohvikusse selle asemel, et sööklas passida. See oli ülinunnu kohvik. Tellisin kohvi ja sain selle pisikesel kandikul. Koor oli pisikeses kannukeses ja pisike potsik oli koos vahukoore ja vana Tallinna likööri maitsega likööriga. Ta tegi meile kõigile välja lapse sünni puhul vist. Tänud, õpetaja!
Teise studie vaatasime Nikky macbookist tantsufilmi. „Center Stage: Turn it up“(2008).Tüdruk, kes tahtis baleriiniks saada, aga ei saanud kooli sisse, sai ühes baaris tööd ja oskas streeti tantsida ja hakkas sebima baleriinipoisiga. Kahjuks saime ainult 50 mintsa vaadata.
At.Gr’is scännisin oma pildi (Humo kaanekujunduse kohta. Teemaks Prostitutsioon) arvutisse ja õp aitas mind selle töötlemisega. Mulle ei meeldinud kohati see, mida ta tegi, aga tulemus oli hea, kuigi näha, et Photoshopitud :)
Kuna ma L.O’sse ei läinud- näitasin lihtsalt paberi ette õpetajale, siis hoidis At.Gr’i õpetaja mind veits kauem kinni- lubas küll ainult 5 mintsa, aga läks terve tund. Uups! Muide, täna sadas lõunapausi ajal kõigepealt vihma, mis läks üle raheks (hagel) ja At.Gr’i ajal sadas rahet, mis läks üle lume ja vihma seguks (ei tea, kas oli just lörts). Hurraaa!!
6.
Sain täna Eestist paki kätte! See oli 8,6 kg. Seal olid kõik hea ja parem sees- Pärnu leib, Eesti juust, suitsujuust, kange sinep, rukki-, kama- ja neljaviljahelbe pallikesed, kingitused kõigile pereliikmetele ja palju komme, piparkoogid ja kaerahelbeküpsised, šokse ja muud ja mulle villased sokid! Isa ütles selle peale naljaga: Su vanemad vist arvavad, et sa oled siin näljas, et nad sulle kõike saadavad?“
Ja ma olen vähemalt õnnelik!
Panin väikese pakikese Magali jaoks kokku, sest olin lubanud talle sünnipäevaks tuua eesti šoksi, siis panin sinna kalevi sussišokolaadi, šokolaadimedali, piparkooke ja Mesikäpa komme ja kiivi- (tegelt unustasin ta sünkari ära, anna andeks!!). See on 4.dal detsil. Kuid kalli tegin talle ikka ja soovisin õnne sünkariks.
Täna, esmaspäeval sain teise paki ka, milles oli 3 leiba ja küpsised.
Muide, rukkileiba siit (seda õiget) saada pole ja kõigile meeldib see väga! Niisamuti Sinep- siinne sinep pole hea minu meelest. Sorry, kuid nad segavad muud asja sisse sinna ja see pole hea. Kuid neile väga meeldib see. Niisamuti olid kõik vaimustuses piparkookidest. Kaerahelbeküpsised läksid kaubaks vaid esimesel päeval- hetkel on need minu jagu ja need hommikusöögi pallikesed on täiesti minu jagu, sest keegi ei suuda seda heina süüa. Mulle väga meeldivad. Kuid inimesed on erinevad. Ljudi raznõje!
Ma sain Eestist paki, nänänänänännnnäääää! :)hehe
Mu villased sokid :)
Ja kõik muu hea ja parim!_________________
7.
Viimase kolmapäevase koolipäeva hommik algas nedersiga, pidin klassiruumi kirjeldama. Õues oli mitte just nunnu ilm- enamus aega padusadu ja siis korraks äkki tuli välja päike! Ja kui teine tund läbi hakkas saama, siis Qwintin vaatas aknast välja (klassis oli haudvaikus ja kõik tegelesid oma ülesannetega) ja ütles: Kijken, regenboog! Ehk: „Vaadake, vikerkaar!“ Ilus oli.
At.Rui’s olin vaid kuni pausini ehk siis vaid 2 tundi- siis oli koduminek, sest homme on essa eksam. Läksin ka kohe koju. Siis 610sele bussile ja jala koju centrumist. Kodus ootas mind ees terve suguvõsa: Will, vanemad, Klaar ja Jan- nad panid kokku matuse tekste jms. (mitte just väga meeldiv üllatus, sest olin plaaninud õppida seal)- Ma otsustasin oma tuppa minna õppima- nii oli parem. Nad süütasid kaminas tule.
Emal oli veits kõrini sellest matuse plaanimisest ja millised tekstid ideaalselt sobiksid matusele. Ja ta tuli minu tuppa juttu ajama. Tundsin end koduselt.
Õhtul jamasin oma pakiga, mille Eestisse saadan.
Õppisin terve õhtu oma kunstiajaloo eksamiks, sest tahtsin selle teha peaaegu ainult flaami keeles. Ja mul oli motivatsiooni õppida, sest see oli esimene eksam ja mulle meeldib see õpetaja ja tund ka.
Kuna mu jalake valutas, siis tegi ema isaga diili, et nad viivad mu hommikul kooli, hehe. Hurraa!
8.
8.dets: De eerste examen in Kunstgeschiedenis. Jäime veits hiljaks liiklusse tõttu- tormasin klassi
Pidin kõik asjad klassi etteotsa jätma- ainult 2 pastakat, veepudeli ja sõnaraamatu võtsin endaga kaasa. Ja eksam võis alata. Muide, ma ei teadnud isegi, kas sõnaraamat oli mul lubatud, aga ikkagi võtsin selle.
Sain oma 5VBK Kunsgeschiedenis exameni kätte. Seal oli igal pool punased kirjad- ära kirjuta sellele paberile, ära tööta sellel paberil, kirjuta eraldi paberile. Naljakas oli, sest seda oli igal poool ja igasuguses erinevas kirjas ja erinevas suuruses.
Eksam koosnes 6st ülesandest. . Ma arvan, et see läks mul hästi. Tegin selle mõlemas keeles koos. Mõne seletuse täiesti neders’is.
1. seleta mõisted nt. erinevad kontrastid ja erinevad tehnikad jms, 2. blot-system’i kohta ja miks Cozens’it kutsuti vlekkenmeester’iks. Ja kes sai sellest inspiratsiooni. 3. võrrelda Turner’i ja Friedrich’i stiili, töid ja tehnikat jms. 4. Goya töö kohta- tabel meie konspektist, mida me ei täitnud. Panin umbes seal asju tabeli lahtritesse. Vähemalt midagigi. Ma ei teadnud mõndade tabeli lahtri sisude tähendust ja otsisin tõlget oma sõnaraamatust. Kuid kuna ma ei teadnud, kas see oli lubatud, siis tegin seda salamisi ja nii, et õpetaja ei näinud. Ta õnneks luges ajalehte ja ei pööranud erilist tähelepanu meile.
Kui töö valmis sai, istusin niisama ja siis õpetaja tuli mu juurde, küsis, kas olen valmis. Jaatasin ja ta lubas mul ära minna. Ka mõnel teisel oli valmis, kuid nad ei saanud ära minna (veider)
Vanemad olid läinud Hollandisse seaside’ile kohe pärast mu kooliviimist. Seega oli kodus vaid Willem. Ma võtsin oma pakikese kaasa, ütlesin Willemile, et lähen postkontorisse ja avasin garaažiukse. Ja ajasin ratast välja kuni korraga avastasin, et vanemad olid kodus. Vaatasin neile otsa ja naersin. Igatahes, ma panin oma pakikese rattakorvi ja kärutasin postkontorisse. See naine seal oli nii tore ja abivalmis. Muideks, nad ei teibi seal pakikesi- tegin seda siis ise.
9.
Kodus alustasin kohe piparkookide valmistamisega.
Võtsin oma retsepti välja:
4dl suhkrut;
2dl vett
200g võid
1tl ingveripulbrit
2spl kaneeli
vürtsid (must pipar, kardemon, vürts, nelk, muskaatpähkel)
1 apelsini koor
0,5 apelsini mahl
1tl küpsetuspulbrit
600g jahu
Panin vürtse oma äranägemise järgi ja jahvatasin neid uhmriga, välja arvatud kaneel ja ingver.
Muide, ma ei lugenud valmistamise teksti läbi (nagu tavaliselt) ja kasutasin külma vett kuuma asemel. Mu ärasulatatud suhkur tõmbus kenaks karamelli-klombiks ja kivistus potipõhja. Ups.
Ma juba mõtlesin, et pean otsats alustama, kuid otsustasin enne katsetada keetmist. Keetsin seda siis pliidil kuni suhkur sulas kenaks siirupiks. Hurraaa!
Lisasin vürtse ja jahu ja muu kraami. Lõhnas hästi, kuid tundus veits liiga magus.. elab üle! Pakkisin selle taigna kenasti toidukilesse ja torkasin frigosse. Emale meeldis see lõhn ja maitse oli ka hea.
Esiteks suhkur potti
Suhkru sulatamine pliidil
Siin on juba vesi sees ja vist isegi vürtsid ja klompe pole enam
jahu sisse sinna suhkrusegusse
Ja peaaegu Vóila!
Siin ootab külmikusse minekut jubaÕhtul otsisin Uue- ja Vana Testamendi lugusid kolmelt erinevalt saidilt ja kolmes erinevas keeles religiooni eksami jaoks, sest meil pole piiblit kodus.
Willem ostis omale uue ülikonna, lipsu ja pluusi matuste jaoks. Ta nägi väga teistmoodi välja, kuid kena.
Kui ta lihtsalt pintsakut selga proovis valge t-särgi peale ja kandis teksasid, siis ema ütles selle peale, et suur kuldkett veel puudub ja räppar valmis. Kui ma teda ülikonnas nägin, tundus veits reaalsem see, et ta advokaadiks õpib.
Ema ütles hiljem, et kui vaid vanaisa teaks, et lapselaps ostis tema matusteks uue ülikonna. Nukker...
Reedel, kui ma oma toas õppisin, kiikas Willem mu tuppa sisse ja küsis, mida ma teen.
Vastasin, et õpin Godsdiensti examen’iks. Ta vaatas mu De 10 geboden’i (10 käsku) lehte ja ütles, et isegi tema ei tea neid asju perfektselt flaami keeles, kuid mina pean neid õppima.
Ta soovis mulle edu õppimisel ja religiooniga hulluks minemisel.
Täpsemalt ütles ta mu toast lahkudes: I leave you to go crazy with all of this. Hakkasin naerma.
Sain enamvähem oma onze vader’i (meieisapalve) pähe. Ja vaatasin ka muud matrejali, kuid siiski, see oli esimese päeva kohta päris palju!
Õhtul valmistasin piparkooke. Ema otsis mulle vormid välja ja kõik muu kraami. Kahjuks tegin neid täiesti üksinda. Kat oli oma toas, ema rääkis oma õega ja isa vaatas telekat. Will oli väljas.
See taigen oli nii kõva, sest loogiline ka kui see võiga on, kuid tundsin, et see polnud piisavalt vürtsine.. kahjuks. Alustasin siis nende vormimist ja rullimist.
Kuna neil taignarulli kodus pole, kasutasin mingit likööripudelit, ajas taignarulli ülesandeid ilusti korda.
Kui esimene pannitäis ahju läks, siis pidi see teooriakohaselt 5 mintsa sees olema, aga läks vist 15 mintsa, sest ahi polnud piisavalt kuum.
Teine pannitäis piparkakkujaid läks veits kõrbema, mis on kummaline, sest see ahi neil küpsetab alt. Mul pole iial läinud küpsised kärssama ainult alt, kui kodus läksid kärssama, siis läksid nad kõige täiega ja ei kõlvanud kuigipalju süüa, siin oli pealmine kiht hele ja alumine must. Ups, aga kärssamise maitset polnud tunda. Sain sellest 1kg kogusest vaid 4 pannitäit, mis ka kokku kuivasid ahjus. Kurb veits. Head olid! Kõigile meeldisid eriti tüdruku- ja poisikujulised piparkoogid.
Ja piparkoogitegu saigi alata
Mannetjes en vrouwtjes
piprakakkujad
ja veel piparkookePäeval oli jalg kõik täiesti korras, ei valutanud ega midagi ja kui Lucases kunstiasju ostmas käisime, siis ei pannud ma oma elastiksidet ümber jala ja kõndisin kodus niisama ringi ja kui diivanile istusin, lõi kohutava valu sisse, et aiiaaii!!! Ja taas tõin jääkoti külmast välja. Mitte üldsegi tore...:(
10.
Laupäev, 10.12.2011.
Matused kell 10.40
Me sisenesime oma perekonnaga- meie 5kesi ja Klaar ja Jan. Lauake kirstu jaoks pandi valmis, kaeti valge linaga, selle ette pingike valge linaga vanaisa foto jaoks. Kirst toodi sisse frakkides meeste poolt ja selle peale 3 pärga. Ilus kirst oli koos krutsifiksiga.
Seisime oma perekonnaga ritta kirstu juurde (ma ei pidanud, kui ei tahtnud, kuid tundsin, et pean seda tegema, sest ma teadsin ka vanaisa ikkagi).
Jan oli kirikuõpetajaks, ta tundus palju vanem niimoodi, kuid ma polnud teda ka kunagi niimoodi näinud.
Inimesed hakkasid järgemööda meieni tulema, tegid kirstu ees risti märgi ja kätlesid meid.
Kui kõik olid kätelnud, võtsid frakkides mehed kirstu õlgadele ja hakkasid kõndima kiriku etteotsa. Me järgnesime aeglases matusekõnnis.
Ema ei nutnud, ega polnud nutnud. Ainult Klaar nuttis kätlemise ajal.
Ma polnud Willemit kunagi sellisena näinud- nii väikse ja õnnetuna. Tema ilmselt oligi temaga kõige lähedasem- peaaegu igal kolmapäeval käis temaga lõunatamas. Isegi mina käisin ühel korral kaasas. Ma olin teda näinud umbes 5 korda ja ma tundsin, et ta aktsepteeris mind juba pereliikmena.
Katrien ei näinud õnnetu. Ta ilmselt võttis seda lihtsalt kui kohustust seal olla. Kuid ta polnud ka nii lähedane vanaisaga. Pärast matust sosistas ta mulle: Ma olen näljane! Halloo, siin polnud tegemist sinuga hetkel...!
Enne meieisa palve lugemist toksas ema mind ja näitas näpuga Onze vader’i peale. Muigasime, sest olin seda just õppinud eile.
Kui kõik toimingud läbi olid, kõndisime kirstu järel kirikust välja.
Kiriku ees räägiti inimestega. Vanakesed tulid mu juurde ja ajasid juttu ja nad arvasid, et olen Katrien. Ja siis mingil ajal läksime traditsioonilisele kohvilauale. Willem ütles, et need vanakesed arvasid, et ma olen Willemi õde ja Katrien on Willemi tüdruk. Ilmselt juuksevärvi tõttu. Me Williga oleme mõlemad blondid- Katrieni juuksed on musta värvi.
Jan palvust lugemas
Pilt vanaisast tema kirstul.(Sorry, et ma matuse pilte üles panin)
Pildid tuha mahamatmise päeval
Auto
11.
Kodus õppisin veidi ja kella 6e ajal algas reis Leuvenisse EESTI ÕHTULE koos Eesti toitudega.
Me jõudsime üsna täpselt, kuid teised jäid kõik hiljaks.
Lorraine saabus koos Eleonora, Marcelo ja Pauliné’iga, kuid need 3 viimast läksid ära. Nad tulid šokolaadireisilt (Yfu reis šokolaadivabrikusse).
Kui Kotrina ka tuppa tuli, kallistasin teda ja ta küsis mu jalakese kohta ja kuidas shokoreis oli. Vastasin, et ei käinud seal.
Ta: Miks?
Ma: Esialgu oli põhjuseks eesti õhtu, sest arvasin, et ei jõua õigeaegselt tagasi. Teine põhjus nüüd oli mu jalavigastus ja kolmas ja kõige olulisem ja kõige viimane põhjus oli see, et meil olid matused.
Ta: Midaaa?? Kelle?
Meid oli kokku 11 tk: Mina, mu vanemad, Kotryna, Anu, nende ema, isa, Lenni, (eelmise aasta vahetusõpilase) Tiina vanemad, Lorraine.
Anu oli kasakate poes käinud koos Katiega ja nad leidsid vene Kvas’i sealt ja samalt riiulilt mingi pudeli, mis sarnanes kaljale, kuid oli õlu ja mitte hea maitsega. Kuid Kvas oli väga hea see-eest.
11.
Kodus õppisin veidi ja kella 6e ajal algas reis Leuvenisse EESTI ÕHTULE koos Eesti toitudega.
Me jõudsime üsna täpselt, kuid teised jäid kõik hiljaks.
Lorraine saabus koos Eleonora, Marcelo ja Pauliné’iga, kuid need 3 viimast läksid ära. Nad tulid šokolaadireisilt (Yfu reis šokolaadivabrikusse).
Kui Kotrina ka tuppa tuli, kallistasin teda ja ta küsis mu jalakese kohta ja kuidas shokoreis oli. Vastasin, et ei käinud seal.
Ta: Miks?
Ma: Esialgu oli põhjuseks eesti õhtu, sest arvasin, et ei jõua õigeaegselt tagasi. Teine põhjus nüüd oli mu jalavigastus ja kolmas ja kõige olulisem ja kõige viimane põhjus oli see, et meil olid matused.
Ta: Midaaa?? Kelle?
Meid oli kokku 11 tk: Mina, mu vanemad, Kotryna, Anu, nende ema, isa, Lenni, (eelmise aasta vahetusõpilase) Tiina vanemad, Lorraine.
Anu oli kasakate poes käinud koos Katiega ja nad leidsid vene Kvas’i sealt ja samalt riiulilt mingi pudeli, mis sarnanes kaljale, kuid oli õlu ja mitte hea maitsega. Kuid Kvas oli väga hea see-eest.
Katie seda halba õlut maitseks valamas
õlu vene keeles on ikkagi õlu, mitte kali :)пивопиво
Anu ja KotrynaAlustasime rosoljega ja peenleival kartulisalatiga. Rosolje oli jumalik,ma polnud seda nii kaua saanud, niisamuti ka kartulisalatit
Rosolje pokaalis ja kartulisalat leival (valgus on küünaldest selline)Järgnesid pelmeenid. Kui ma neid nägin ja nende jumalikku lõhna tundsin, siis hakkas suu vett jooksma. Kas viimane kord võis olla mamma juures, kui ma neid sõin, sest kodus polnud me neid juba ammu teinud. Ja just õigel moel- keedetud ja hapukoorega. Vene hapukoor, mis maitses nagu meie oma.Protsentuaalselt oli ka sama 20%-ne. Need olid niiiiiii head!
Pelmeenid!
Pearoog oli hapukapsad õuntega, verivorstid (Belgia omad- ilma), mingi punane moos, ei olnud pohlamoos. Anu valmistatud ahjukartulid ja siis veel marineeritud seened. Mmmmm.... Nii nämma!
Lõhnab nagu Eesti jõululaud.Kui põhiroog söödud, oli kavas filmi vaatamine. Film, mis tutvustas Eestit. Väääga pikk, lohisev ja kohati igav. Kokku kestis see peaaegu 3 tundi. Me vaatasime poole ära umbes ja siis kerisime Tartumaa peale. Jõgevamaad polnud ja Saaremaa kui üks väga oluline osa Eestist jäeti välja.
See oli vana- 2005 aasta film ja me saime seal päris palju naerda. Muidugi ka riietuse üle ja selle üle kui lühikesi seelikuid naised kandsid- aga mood oli selline. Ema ütles mulle selle peale, kui ma lühikest seelikut naersin: „Sa ei pea nii madalale vaatama!“
Ja vetevulina kohta ütles ema, et see on nagu kalkunihääl ja me purskasime naerma. Hehe. :)
Pärast filmivaatamist saabus magustoit.
Selleks olid minu piparkoogid ja Anu tehtud Glögi. Valmistatud õunamahlast, mida sain esimest korda muideks. Olen alati teinud glögi punasest- harilikult punase-mustasõstra mahlast, kuid see oli hea. Glögisse pandi sisse mandlilaaste ja rosinaid.
Ja põhimagustoiduks oli Häbelik taluneiu, mida ma muide sõin esimest korda elus. See koosnes riivleiva, vahukoore ja punase moosi kihtidest. Serveerituna klaaspokaali seest.
Ja magustoit
See Häbelik taluneiu või seda kutsutakse vist ka Taani talutüdrukÕhtu lõppes poole 1 ajal. Kallistasime, musitasime kõiki ja jätsime jällenägemiseni hüvasti. Seejärel algas kodutee. Muide, kodutee Leuvenist tagasi tundub alati lühem. Ja kuidas on võimalik, et 50 kilomeetrit sõidetakse üle tunni aja. See on ulme!
Oli ülitore ja -maitsev õhtu, aitäh Anu!
Igatahes, ilusaid maitsvaid unenägusid teile lapsed.
12.
Ema aitas mul ära teha flaamikeelse Jeesuse sünniloo kokkuvõtte ja Noa ja veeuputuseloo kokkuvõtte religiooni eksamiks. Pean need jutustama õpetajale eksamil- või õigemini vaid ühe valima, kuid ikkagi. Niisama lõbu pärast lisan mõlemad kokkuvõtted ka siia:
GEBOORTE VAN JEZUS:
De moeder van Jezus was Maria die verloofd was met Jozef. Jozef was een timmerman.
Voor de geboorte kreeg Maria bezoek van een engel: de engel zei dat de baby van de Heilige Geest was en dat hij Jezus zou heten. Jezus is in Bethlehem geboren omdat Jozef en Maria naar de geboorte stad van Jozef moesten voor een volkstelling. Wanneer Maria en Jozef aankomen in Bethlehem was er geen plaats meer in de herberg. Zij sliepen in de stal same met de dieren en daar is Jezus geboren. Maria liet Jezus slapen in een kribbe.
De eerste bezoekers waren schaapsherders en daarna kwamen ook de drie koningen. Zij hadden de ster gevolgd naar de stal. De drie koningen brachten goud, mirre en wierook mee.
NOACH EN DE ZONDVLOED:
God wilde de mensen van de aarde wegvagen, ook de dieren en de vogels in de lucht, omdat hij er spijt had dat hij zij had gemaakt. Alleen Noach vond genade in de ogen van God.
God vertelde Noach een schip bouwen en zijn gezin mee te nemen. En ook zeven paar van alle reine dieren en vogels, telkens een mannetje en een wijfje. Maar van alle onreine dieren alleen één paar.
Toen begon het te regenen gedurende veertig dagen en de zondvloed duurde honderd vijftig dagen.
En toen dacht God aan Noach en besliste om de zondvloed te beeindigen. Hij liet de wind blazen en na honderd vijftig dagen was er minder water.
Noach zond de vogels uit om te kijken of de aarde al genoeg opgedroogd was. Toen de aarde droog was, bouwde Noach een altaar voor God.
God beloofde om nooit meer de aarde te vernietigen omwille van de mens. En dit verbond tussen de mens en God heeft als symbool de regenboog.
_____________
Teisipäeval, 13ndal oli vanaisa tuha maha matmine. Ma ei pidanud minema, aga tahsin siiski perega koos olla. See oli kõik nii ametlik. Matuseauto tuli kohale. Siis me kõndisime selle järel hauaplatsini, kus urn võeti autost välja, kõndisime selle järel päris platsini. Urn pandi lauakesele. Jan luges palve ja siis võeti urn puidust kastikeses välja ja asetati hauaauku. Siis oli kõik läbi ja me läksime meie juurde.
13.
Kolmapäeval, 14-ndal oligi mu Esthetika ja religiooni eksam.
Buss jäi hiljaks hommikul ja ma juba kartsin, et ma ei jõua õigeaegselt, seega valisin poole tee pealt teise sõiduvahendi- trammi ja siis uue ja jõudsin õigeaegselt. Mu eksam pidi olema 8.45, kuid õpetaja unustas ära mu eksami ja kuna kell helises tundi, jooksin teise klassi filmiesthetika eksamit tegema. Ma polnud põhjalikult õppinud selleks, sest mulle ei meeldi õpetaja ja tund on ka nagu ta on. Kuid midagi ikka teadsin. Muidugi jah, viimased 2 lehte jäid täiesti tühjaks, sest seal olid küsimused filmimasinate kohta ajaloost- kes leiutas, mis nime kandis, miks leiutas, mis olid ta eripärad.
Kui hiljem religioonieksamit ootasin ja VBK klassikaaslastega rääkisin, siis selgus, et neil olid ka need leheküljed tühjad. No siis pole probleemi ju! Hehe
Religiooni õpetaja oli öelnud viimasel tunnil mulle, et eksam pea olema vaid flaami keeles- no ma siis õppisingi kenasti ainult flaami keeles. See oli suuline eksam. Ja kui ma klassi läksin, siis ta oletas, et ma teen selle inglise keeles, kuid suutsin teda heas mõttes üllatada kui asusin rääkima flaami keeles. Sakramente ei mäletanud kõiki, kuid meieisapalve vuristasin kenasti ette. Ja lugudest jutustasin Jeesuse sünniloo. Õpetaja oli vaimustuses. Ja mul oli nii hea meel!
Reedel oli inglise keele eksam. Lihtsaim keele poolest, kuid spetsiaalsõnavara pidime päris palju teada. Tundus, et läks hästi. Eks me näe neljapäeval, kui me oma tunnistused kätte saame. Hehhe:) Kõik olid ülinärvis selle eksami eel, mul polnud mingeid emotsioone ja vaatasin lihtsalt kuidas Magali ühest koridori otsast närvitsedes teise tormas. Kuid tal on see tavaline, sest ta tegi seda ka Prantsuse keele eksami eel, kuigi ta räägib igapäevaselt prantsuse keelt kodus. (ta pere on üks francodest- ma ei tea francode ajalugu, kuid nad eelistavad elada Valloonia osas, kuid siiski kõnelda prantsuse keelt, kuigi nende flaami keel on väga hea).
Nädalavahetus tiksus kõik valsitaktis kunstinitiatie eksami lainel. Ja täna, esmaspäeval oligi mu viimane eksam Kunstinitiaties. Õppisin ka seda ainult flaami keeles ja tegin selle ka samas keeles. Õigemini küsimustele ja mõistetele vastamise. Oma arvamuse „Wat is kunst/Mis on kunst?“ kohta kirjutasin ikkagi inglise keeles, sest nii oli lihtsam ja arusaadavam kõigile. Arvan, et see läks hästi.
Ja nüüd on tunda juba vaheaja hõngu.
Ahjaa, meil sadas reedel igal pool Belgias lumekest- kõikjal, välja arvatud Antwerpenis. Olin kurb veidi, kuid sain oma lumeelamused kätte eile õhtul kui oli juba pime ja isa aknast välja vaatas ja sadas laia lund, mis kahjuks küll ära sulas. Meil on tagaaias veidi veel tänagi järel, kuid see on vaid kirme.
Lumilumilumi mu akna taga
Nüüd on vaid neljapäeval kooli vaja minna Jõulupeoks (kuid tundub kahtlane, mida me teeme koolis kella 9st kuni 14.30ni- jõulupidu kestab 9st 12ni koos jõululaulu ja jõulusupiga, ja siis on pool tundi koristamist ja tund aega klassijuhatajale...) Eks me näeme, mis saab. Laen oma kaamera ilusti täis ja teen piltide jaoks ruumi ja jäädvustan hetke :)Ja siis ongi jõulud!
Palju piparkooke teile ja mandariine ja Glögi. Ja tahaks mamma tehtud rosoljet praegu. Hehe :)
Kuid kauneid jõule teile kõigile. Loodan, et jõuan veel ühe postituse sel aastal teha.
