Mu viimane kuu Belgias_kuid mitte veel lõpp

Hej  kõigile!

Sel korral juba Eestimaa pinnalt. Ma ei tea, kui paljud minust veel siiamaani on huvitatud lugema, kuid siiski... aasta tuleb ära lõpetada ka virtuaalselt.

Ehk siis... Ma otsustasin oma tegemised, viimased päevad, hüvastijätud ja 36-tunnise bussireisi tagasi Eestisse ka blogileheküljel kokku võtta. Loodan, et te, kes mu tegemistega on end terve aasta kursis hoidnud, ootasite ikka seda. :)

Siit see siis tuleb. (hoiatan ilmselt juba ette, et see pikk tuleb) hehe

Sisututvustus:

11.       Tai toitudega õhtu meie juures

22.       Kunstieksamid (4 tk läbi terve nädala)

33.       Päriseksamid, kokku 6

44.       Kadri Flandrias ja Chiro weekend mere ääres

___________________

1.

Kuna te ilmselt olete kunagi lugenud selles, et detsembris oli mul Eesti toitudega õhtu ja siis märtsis oli Valloonia toitudega õhtu, siis jõudis kord selleni, et meie pere, õigemini minu pere oli võõrustajateks.

 Ja kuna mu isa käis talvel 3 nädalat Aasias (täpsemalt siis Cambodjas, Vietnamis ja Tais). Ja kuna Tai toidud on niiii head, siis loomulikult otsustasime Tai õhtu kasuks. (Mis muideks oli minu idee. Kuigi, samas oleks ka võinud Rootsi õhtu teha, sest mu õde käis rootsis eelmisel aastal just enne minu sinnaminekut oli tagasi jõudnud.) Kuid siiski... seega Tai.

Schotenis elas mu lähedal üks Tai vahetusõpilane, kelle me omale appi võtsime, et ikka seda õiget Tai maitset ja hõngu toidusse tuua.

Pean taustainfona ütlema, et õues oli meeeeeega palav. Küündis kusagile 30 kraadi lähistele kusagil.

Kuna mu isa on kirglik toiduvalmistaja ja toidu armastaja, siis ta ei lasknud mul suurt midagi teha seal. Ssain veidi supitegemisel ja asjade lõikumisega abiks olla.
Miepoolselt olid kõik käigud plaanitud. Alustuseks pakkusime seakrõpse (nagu eesti poodidest on saada Ossi seakõrvakesed) ja Wasabi kattega pähkleid.

 Meie koosseis oli ikka nagu tavaliselt:
Anu ja Kortyna koos perega, Lorraine koos oma vanematega ja sel korral oli Marié pere asemel hoopis selle Tai poisi Pong´i perekond.  Kokku 13.

Lorraine’i vanemad Fons ja Orfa olid endaga kaasa toonud apperatiivid ehk suupisted: Taipärased kalakotletikesed. Lasime lasta Pongil enne neid maitsta, et teada saaada, kas need ikka maitsevad Taipäraselt. Pong vastas, et ega ikka ei maitse küll, kuid head on need loomulikult.

Edasi läksime järgmise eelroaga: krabisupp paprikaga. (selle valmistamisel vajas isa mu abi veidikene ja ma pidin supi jaoks vahustama munavalget, aga ainult veidikene vahustama. Ma muidugi ei teadnud, mida ta sellega teha kavatseb ja kloppisin veidi liiga palju. Muidu peaks see vaht ära lahustuma sinna supi sisse. Sel juhul jäi aga pinnale hulpima. Ups! Nägi väga kummaline välja, aga maitses hästi ja nägi ka omapärane välja).

Meil oli ka pmts kolmas eelroog või õigemini oli see 1 pearoogadest: Riis, wokitud Hiina kapsas ja sojaoad, vürtsine kana, tomati-kurgi-paprika salat.

Pong tegi meile Tai omletti, mis on pmts ainukene toit, mida Pong teha oskab: See koosneb tavalisest munast ja siis praetakse sinna vahele hästipaljude vürtsidega hakkliha ja pannakse 1 õhukene omlett allapoole ja sinnapeale palju hakkliha ja siis uus koht omletti peale. Nii lihtne see ongi. Maitsev oli, aga iseenesest liiga toitev...

Pearoaks oli kaks karpkala. Ahjus tehtud. Üks oli hästi vürtsine koos Hiina väikeste kolme värvi pipardega ja teine oli naturaalne koos koriandriga. (siinkohal märgin ära, et Koriander on Tai üks levinuim maitsetaim).

Magustoiduks olime emaga valmistanud puuviljasalati. Muideks, siis sain ka esmakordselt ära proovida sellise puuvilja nagu draakonivili. See on maitselt veidikene nagu kiivi võiksin öelda ja see näeb ka seestpoolt veidi albiinokiivi moodi välja. Ehk siis see vili on lumivalge ja mustad kivikesed on ülekogu vilja laiali. Igatahes, sinna toppisime kõiksuguseid puuvilju, mida heaks arvasime alates sellest draakoniviljast ja ananassist ja lõpetades maasikate ja meloni ja mille kõige muuga veel.

Orfa oli kaasa teinud väikesed riisikuhjakesed, mida ta serveeris suhkrusiirupi, kookospiima ja mangoga. Need olid njommid.

Sorry, tegelikkuses pole see minu asi, aga mu meelest käitusid Anu ja Kortyna vanemad väga lapsikult, kui nad ära pidid minema hakkama. Nimelt oli nende ema öelnud, et nad peavad 21.15 ära minema. Me panime just kohvi ja tee hakkama ja neil oli aega veel ja siis kui kell oli juba 21.20 saanud, tekkis neil paanika. 

Nende ema ja isa tõusid lihtalt püsti ja ütlesid: „ Me peame nüüd kohe minema minema!“
Kotryna ja Anu olid just minut tagasi võtnud omale kuumad joogid, mille nad nüüd kiiruga ära pidid jooma. Ja vanemad ootasid käed rinnal risti rõduukse juures kärsitu näoga.
Ma ei sallinud seda olukorda ja ütlesin: No, halloo, äkki nad võiksid oma joogid ikka enne ära juua?! Vanemad ei vastanud selle peale midagi, aga siis ootasid kulm kipras ja umbes nagu sekundeid lugedes.
Okei jaa, nad peavad vb tõesti kell 6 või pool 7 ärkama, aga ma pean ju ka! Ni iranged nad selle äraminekuga ka olla ei saaa! Hull asi see 5 või 10 minutit. Las olla!

No vähhemalt on mu vanematel ajakulust täiesti ükskõik. Me jääme alati viimasteks kui kusagil on vaja kodupoole hakata sõitma. :)
Meil oli niiii tohututes kogustes toitu olnud ja see kõik oli otsas. Tegelt ka!!! Ei olnud seal muud kui vai d imestada.

Pulkadega süüakse ka Tai's ja nii meiegi tol õhtul

Tai poiss Pong tomateid lõikumas

Meil käis taustal muusika isa Ipod'ist ja kui see laul tuli, siis hakkasid nad oma pulmavalssi tantsima, sest just see laul oli olnud nende pulmavalsi ajal. Ehk siis nende laul. (btw, muideks tavaliselt on meil selle "tantsuplatsi" asemel söögilaud, kuid see oli viidud peo jaoks rõdule. Naiss plats :)

Mu vanemad leidsid Sun Wah'st (mis on Aasia toiduainete ja kauba pood Antwerpenis) Tai õlut. Maitseb nagu tavaline õlu ikka, aga lihtsalt et stiilipunkte veel võita, osteti seda peo alustuseks. :)

Kaks Eesti päritolu Belglast. Ehk äraseletatult mina koos Anu'ga.

Kotryna poseerimas Tai õlupurgiga

Lorraine'i pere tehtud kalakotletid, mis küll ei maitsenud päris nii nagu nad Tais maitsevad, aga hõrgutiste nimekirja mahuvad need kahtlemata kindlasti.

Pong esimesena neid proovimas koos magusa Tai kastmega

Väike lauaseltskonna pilt. Vasakult lugema hakates Fons (Lorraine'i hostisa), minu isa, mu ema, Pong'i ema, Anu ja Kotryna isa, ja nende ema.

Siin on see paprikatega krabisupp. Juba pilt paneb suu vett jooksma. Tahaks veel :) Ja see vaht seal peal tuleb vahustatud munavalgest.

siin on mu isa ametis Wok'i valmistamisega

Väikene tomati-kurgi-paprika salat Wok'i kõrvaseks

Vürtsikas kana koos wok'itud hiina kapsa, sojaubade, mi'ga (riisinuudlid).

Kotryna sööb nagu proffessionaal ise.

Pong serveerib omatehtud omletti

Omlett riisiga. (omletis on hakkliha rohkem kui muna. Ja Tai toitudele kohaselt ikka pikantselt vürtsine)

Tegime siin grupipilti, Anu jäi veidi hiljaks ja Lorraine teeb valel pildil vale nägu. Kuid siiski. :)

Wokitud köögiviljad ja ohtralt värsket koriandrit. Tüüpiline Tai maitseaine

Vürtsikas meriahven koriandri ja pipardega

Vähemvürtsine kalakene

kalal on ka kikukesed :)

Magustoit: njämma njämma puuviljasalat

Orfa sätib valmis neid riisikoogikesi, millele kallab peale kookosepiima ja mangolõike. Ja kallab peale tumedat suhkrusiirupit.

Hakkame magustoitu sööma siis!

Vaadake, kui njämm njämm see välja näeb! Tunnetage selle aroomi ja maitset!

2.
Kuna ma olin omale augustikuus valinud sellise klassi, kus nädalas on 22 kunstitundi, siis pidin ka arvestama 1 lisaeksamiga praktiliste eksamite seas. Meil oli 5 päeva praktika eksameid (ja ära pidime tegema 4 eksamit erinevates ainetes), kui teistel klassidel oli vaid 3 eksamit ja neile anti selleks 3,5 päeva.

Kuid No Problemo! Minu jaoks polnud mitte mingit stressamist, kuid teised lasid küll nagu duracell-jänkud ringi ja stressasid oma eksamite pärast. Ja ärge arvake, et see oli sellepärast, et ma ei pea seal hindeid saama või et need punktid nagunii ei loe mu eesti koolis. Kuid ma siiski tahtsin olla nii hea kui võimalik. Kuid siiski ilma stressita.

Alustasime juba 6.juuni pärastlõunal oma esimese eksamiga. Või oleks neid õigem nimetada hoopis kursusetöödeks. (?)

1.            Igatahes, meie esimene eksam oli Artistieke Ruimtelijke Vormgeving’ tunnis. (Ruumilise vormiõpetuse eksam). 

Ülesandeks saime valmistada 30 cm pika palgijupi paberist, mis on 3D ja koosneb 3’st osast, mis üksteise sisse lähevad kuidagimoodi. Ehk siis pidime 3 erinevat 3D vormi valmistama paberist ja need hiljem palgiks kokku panema. Ja lisaks pidime üke kunstniku valima Kunstinitiaties vaadatute seast ja siseküljel 2 tema tööd kasutama. 

Valisin oma kunstnikuks Frank Stella.

Kuid see oli vaid 1. Osa eksamist. 

Teiseks osaks oli savist voolimine. Saime valida, kas soovime voolida kõrva või nina. 

Valisin kõrva, sest seda pole esiteks iial oma elus veel teinud ja teiseks oli see huvitavam. Fotografeerisin omaenese kõrva, et seda kasutada fotomaterjalina.

See on mu esimene osa: 3D palk kolmest osast. Ja sisuks on Frank Stella kunstiteos

See on üks osa sellest.

Ja teine pool sellest. See võttis nii palju aega, aga effekt on ka omapäraselt ilus ju

Ja siin on mu kõrv. Mu omaenda kõrvast tehtud suurendus. Kuid proportsioonid on vist veidi  muutunud, sest mul polnud kohe esimesel päeval väljaprinditud fotot olemas ja võtta.

2.            7.juunil alustasime pärastlõunal juba uue eksamiga, milleks oli Vrij Beeldende Vormgeving. (Trükikunsti- ja graafika eksam)  

Sealsel ülesandel oli samuti 2 osa.

Me olime saanud oma kirjeldustega paberilehe, kuspeal oli 3 fotot, millest pidime 1 valima ja seejärel samasuure paberi lõikama ja selle sama foto ümber sellele paberile joonistama ja seejärel
1) tegema sellest tööst koopia tindi ja sulepeaga joonistades
2) ühte põhivärvidest kasutama ja maalima selle monokroomselt

Iseenesest polnud niiväga raske, kuid nõudis siiski palju aega.

Keskmine on see fotokoopia ja ülemine põhivärvides monomaal ja all on graafika tehnikas tindi ja sulega koopia.

3.            8.juuni pärastlõunal alustasime juba Atelier Grafische eksamiga (Graafilise Disaini eksam). 

Sealne ülesanne eksami jaoks oli huvitav. Pidime ühe 7’st surmapatust valima ja seda maalima. 

Valisin endale neist seitsmest Hoogmoed’ ehk Iharuse. 

See oli ainus, mida ma kohe oleksin osanud joonistada. See oli huvitav, kuid ka aeganõudev. Jäin sellega vääga väga rahule. Ja teistele ka meeldis. J

4.            11. juunil oli endiselt veel sellesama maaliga töötamine käsil.

See pidi olema A3 kartongile maalitud


5.            12.juunil läksime uude klassi. Nimelt oli meil Illustratie (Illustratsiooni eksam). 
See leidis aset arvutiklassis.
 Me olime eelnevalt pidanud valima ühe Belgia poliitiku ja siis teda joonistama või maalima ja selle sisse scannima arvutisse ja lõppkokkuvõttes valmistama mängukaardi sellest.
Ma valisin omale poliitikuks Bart De Wever’i, kes oli aasta tagasi megapaks ja nüüd on väga kõhnaks jäänud. See on seesama mees, kes üritab Antwerpeni linnapeaks kandideerida. 

Tema plakateid oli igal pool. (Ja Antwerpenis ühe remonditava maja tellingutele oli tõmmatud see hiigelsuur Bart De Wever’i plakat ja tänavakunstnikud olid oma jultumust ja põlgust näidanud tema peal ja tema nina punase värviga ära katnud. Seega oli temast saanus el plakatil suure punase ninaga kloun. Hehe)

Sel päeval olime me ainukesed, kes sööklas sõid, sest teistel klassidel pidi juba homme algama päris eksamid. Ja ma sain selle kooliaasta jooksul esimest korda õues einestada. Ja seda täielikult. 
Õigemini meid aetigi siis sööklast välja ja oldi väga rahul, et me sööklas ei söönud. 
Ilm oli ilus ja hea oli värske õhu käes oma võileibu näksida. 

Kahjuks tekkis siis juba selline lahkumise tunne, sest kooliõu oli tühi ja kedagi polnud... :( Oli vaid mu väikene 7-liikmeline klass ja veel paar üksikut inimest, kelle vanemad olid arvanud, et lapsele oleks parem kui ta koolis õpiks. (mis on iseenesest nõme, sest sa pead kuni kella 4’ni tuupima ja õppima ja siis saabuvad kõigepealt 1. Paus ja siis söögivahetund, kus sul on igav. Ja koolist välja ei saa. Ja pmts pead sa sunnikorras õppima. )
Ma olen õnnelik, et ma ei pidanud kooli õppima jääma!

Illustratiooni portreemaal. Kahjuks pole mul mitte kusagilt võtta mul hetkel seda juba valmis kujul mängukaarti.

Meil oli viimasel päeval, ehk siis kolmapäeval äralõpetamise ja koristamise päev. Panime kõik asjad presentaeerimise korras välja valmis ja seejärel oligi kõik praktikaeksamitega...

Siin on näide mu kõikidest eksamitöödest juba presentatsioonivalmis

Arvutigraafika eksami tulemus koos visandiga

Veel siin näide presenteerimisest

Magali Arvutigraafika eksamitöö. Tema valis 7st surmapatust Uhkuse.

Siin on Nikky töö Iharusest. Kahjuks on pilt pöördunud ja ma ei viitsi seda uuesti üles laadida. Andke andeks mulle!

Axelle'i Iharuse eksamitöö

Jeremy Laiskuse eksamitöö

Evelien'i Edevuse töö

Llana Iharuse töö.

Ehk kokkuõttes osutus Iharus kõige levinumaks valikuks.

3.

Päriseksameid oli mul sedakorda 6 tükki.
1.            Esimene oli Kunstiajalugu. 

Tegelikkuses oli see juba teistel klassidel kolmapäeval, aga kuna ARTO klassil on 1 kunstieksam rohkem, siis ei olnud mul võimalik seda teha.
Mu klassil oli sel ajal mingi väga raske ajaloo eksam. Ja mu eksamit muideks polnudki üldse klassi toodud. Mul oli väga naiss tunne, sain ise oma eksamile sekretariaati järgi minna. :P

Seejärel jäi mul 2 päeva eksamiteta vahele ja sain väljas käia ja šopata. J

2.            Järgnes Filmikunsti Filosoofia eksam. 

See oli esimene suuline eksam mul sel korral. See oli 1941 aasta filmi „Citizen Kane“ peale. Sel korral ikka õppisin ka selleks. Sain valida omale küsimused ja alustasin nendele kirjalikult vastamist ja seejärel pidin hakkama neid suuliselt lahti selgitama koos näidetega.  Ma jahusin vist palju rohkem kui õpetaja oli minult oodanud. Kuid tundus, et läks hästi. :)

3.            Kolmapäev oli mul 2 eksami päev.
Algas see Nederlands’i eksamiga (tõlk. Hollandi/ flaami keele eksam). 

See oli kaheosaline- esimene ilma sõnaraamatuta ja teine sõnaraamatuga, kui vaja. 

Ülesanneteks oli vaja antonüüme ja sünonüüme kirjutada; kindlate kategooriate alla sõnu kirjutada; tekst tõlkida inglise keelest flaami keelde; üks tekst läbi lugeda ja küsimustele vastata ja lisaks veel lühijutt kirjutada etteantud 10 sõnaga vist. Ja tundus, et läks päris hästi. Mingit närvi sees polnud (nagu tavaliselt). Ja kõik meenus ilusti ja õpetaja, kes klassis oli, oli ka toetav :)

4.            Teine eksam oli Godsdienst ehk eestikeeli Religiooni eksam.

Ma olin 1 esimesi, kes eksamile läks. Selleks oli vaja olnud juba kodutöö ära teha. 

Nimelt lugeda läbi Markuse evangeelium. Loomulikult olin ma selle läbi lugenud, kuid ei mäletanud sellest suurt midagi. 

Ma olin seda teinu ju 3s keeles. Eesti keeles olin alustanud, aga seal oli mingi kummaline sõna kohe esimesel leheküljel, mida ma ei teadnud või ma ei saanud aru, mida see tähendas. Loobusin siis sellest. 

Jätkasin inglise keelsega. Kuid ma taipasin, et see on veits mõttetu, sest ma ei hakka seda eksamit nagunii inglisekeelsena tegema ja mis kasu on mul mingitest inglisekeelsetest religioonilistest sõnadest, kui ma neid eksamis kasutada ei saa. 

Seejärel liikusin ikkagi flaamikeelse eksami juurde. Ja see oli mõistlik ka.
Aga eksamil ma ei osanud suurt midagi rääkida. Õpetaja rääkis mulle poole sellest ära ja ma lõpetasin. Kuid ajasime muud juttu temaga. Rääkisime maailmast, usust, stereotüüpidest, mu tulevikust.

Ja üks küsimus oli selline, mille ta mulle esitas:

Hille, mida sa teeksid, kui sulle ükspäev Jeesus tänaval vasu kõnniks?

(vastasin, et ma ei tea...)

Ta: Kas sa küsiksid ta käest midagi või hoopis ütleksid „tsau Jeesus“ ja kõnniksid edasi?

(ma: hmm... ma ei ole sellele kunagi mõelnud, kui aus olla. Aga ma arvan, et ma kindlasti küsiks talt midagi, aga ma ei tea praegu, mida...)

Huvitav mõelda ju... Iseenesest, kuidas tunda ära Jeesust... aga ikkagi.
Ma ei usu küll otseselt midagi, aga samas tahaks küll kohtuda Jeesusega tänaval. (Palun ärge mõistke mind hukka selle lause alusel! :))

Lisaks rääkisime sellest, et kas ma usun, et Taevas ja Põrgu eksisteerivad. Vastasin oma otsese mitteuskumise tõttu, et ma ei usu seda. Ja selle peale mu õpetaja meneer Storme vastas samaga: ma küll olen religiooni õpetaja ja ma olen katoliiklikku usku, aga ma ei usu seda 100%. Ma ei usu, et taevas ja põrgu eksisteerivad.

Teine osa sellest eksamist oli kursuse peale. Selle kursuse oli õpetaja ise kirjutanud ja kokku pannud. Väga ilusti oli kirjutatud. Ma tsiteeriksin teda, aga kuna ma hetkel olen oma blogitamisega väga hiljaks jäänud nagunii, siis ma jätan selle hetkel vahele ja teen seda (loodetavasti!!!) kunagi hiljem uue blogipostitusena.
Selles blokis sain küsimuse Mis on vahet Õnnel ja Vabadusel? (wat is verschil tussen Vrede en Geluk?) Ja kas seal on üldse vahet?

 Ma ei mäletanud täpselt õpetaja seisukohta, aga ma rääkisin seda enda seisukohalt ja oma arvamustest ja oma maailmavaatest, mis oli avardunud ja teisenenud selle aasta jooksul võõrsil.

Ja viimane osa oli koolis vaadatud filmide põhjal. Kuid kuna mul oli iga nädal vaid 1 tund (teistel 2), siis ma polnud neid kõiki filme kas üldse mitte näinud või ainult poolikult. Kuid sain filmi „Uitvinden van liegen“ ehk „Inventing the lying“ ehk Kuidas mõeldi välja valetamine. See oli väga kummaline, aga mõtlemapanev film. Seda peaksin ma kunagi lõpuni vaatama kindlasti! :)

Ja kui mu eksam lõpule jõudis, siis rääkisime mu tulevikust ja õpetaja ütles:

„Väga tore oli sinuga kohtuda ja ILUSAT ELU SULLE!“
(Mul tuli pisar siis silma.)

Ta jätkas: Mul oli rõõm sulle neid väheseid tunde anda ja ma olen su üle uhke, et sa keele selgeks õppisid. Ja me vist ei kohtu enam kunagi?!

Ma vastasin selle peale: „Miks ei kohtu, ma tulen kindlasti siia veel külla kunagi. Sest see kool on mulle nii armsaks saanud ja ma olen nii palju saanud siit ja siinsed õpetajad on nii head ja ma tulen siia kindalsti tagasi! Pole vaja karta!“

Surusime kätt ja ütlesime mitte Hüvasti vaid Peatse kohtumiseni siis.
(Isegi praegu, seda siia kirjutades, tunnen ma seda sama emotsiooni, mida ma siis tundsin... )


5.            Mu viies eksam ja ka eelviimane kõigi teiste jaoks oli Engels (inglisekeel).

 Selleks polnud mul just palju aega jäänud õppimiseks olnud, sest käisime Katrien’iga Walloonias shoppamas eelmisel päeval kohe pärast mu religiooni eksamit.
Kuid seda mul polnud karta vaja, et ma selles feilin. Nagunii oli juba kindel, et sealt tulevad mul parimad punktid klassis, kuna olen seda õppinud ju 2. Keelena Eestis. Belgias on see kolmas keel, aga räägitakse paremini kui nende endi 2. Keelt Prantsuse keelt. (keele taset võiks võrrelda pmts siinse venekeele kõnelemisega).

6.            Ja oligi jõudnud kätte mu viimane eksam: Kunstinitiatie (Kunsti filosoofia). 

See oli iseenesest mitte just väga raske. Pidid veidi teooriat teadma, kunstnikke, värviõpetust ja sul pidi oma arvamus olema. Seega polnud see just väga raske. Ja kõigil oli juba poole ajaga see tehtud ja ajasime juttu mingi 15 min. kõigiga klassis. Kahju oli... lõpu tunne oli. :(
Ja eriti siis, kui ma juba teadsin, et oma klassiga ma nagunii midagi lahedat koos tegema ei hakka... :( neil ongi Belgias see, et hoitakse kooli- ja vabaaja elu lahus. Pmts koolikaaslastega suuremalt jaolt ei suhelda väljaspool koolimaja seinu.

Ja mu kool oligi läbi saanud selle viimase eksamiga... Ma pidin veel vaid minema oma töid kokku korjama ja tunnistusele järgi, aga see oli kõik. Pmts oligi mu kooliaasta läbi saanud. :’(
Siinkohal saan ma öelda, et ma õppisin meeletult palju ja sain niii niii palju targemaks, kogenenumaks ja näen nüüd elu teise pilgu läbi.

4.

Kadri käis siis mul külas vahepeal. Täpsemalt ühel neljapäevasel päeval, pärast mu Kunstiajaloo eksamit.
Ma tutvustasin talle Antwerpenit, käisime Antwerpeni kindluses, jõe ääres, MAS’is (minu jaoks oli see vist juba 5. Kord), sõime jäätist ja soppasime kasutatud raamatute poes. 

Ja plaan oli ka minna Peter Paul van Rubens’i muuseumi, aga selleks olime juba ~20 mintsa hiljaks jäänud, sest kell hakkas 5 saama, kuid see oligi vaid 5ni lahti ja meid ei lastud enam sisse. Kahju oli... :( Külastasime ka vene poodi. Seda sama poodi, kuhu Kadri oli tahtnud juba 3l korral vist minna, aga kogu aeg ära unustanud, et Belgias pühapäeviti poed kinni on. Ja ta sai lõpuks ometi osta kohukesi, präänikuid ja pelmeene.
Pelmeene sõimegi õhtuks. Mu vanemad läksid Den Trol’i spagette sööma, me Kadriga aga sõime kodus pelmeene ja kuna hapukoore unustasime osta, siis segasime majoneesist ja  maitsestamata jogurtist ja maitseainetest kokku pelmeenikastme. Ta oli niiii niii vaimustuses sellest! Ja ma olin õnnelik, et kellegi õnnelikuks teha sain. :)

Ma toetasin mõne rahaga väga oskuslikke tänavamuusikuid

Hey, kas ma saaksin teiega Antwerpenisse? Paluuuun?!

Kadriga MAS'is. 5ndat korda. Pildi tegijaks oli üks Hollandi päritolu naine, kes oli väikesel turismireisil Antwerpenis vist või lihtsalt külas.

Õhtul läksime Kadri ja mu õega ja tema/minu sõpradega Antwerpeni ööelu jahtima. Ja sel korral käisin ära kohtades, kuhu mu jalad mind siiamaani viinud polnud. Erinevad kohvikud, klubid, karaokebaar ja serieus Parim Ööklubi Antwerpenis. Café Local. Igatahes, see oli nii chill koht. Ei saa võrrelda ka Noxx’iga.

Tantsisime ja lõbutsesime ja seal kohtusin ma juhuslikult Olivier’iga. Ühe poisiga Axelle’i sünnipäevalt. Ja ta mäletas mind ja ta tundis mu ära. See oli nii väga positiivne! :)

Koju läksime varajastel hommikutundidel. Kusagil kella 3 paiku vist. Ja selleks hetkeks oli klubi nii ääreni täis, et enam kedagi sisse ei lastud.
Ukse taga oli pikk järjekord, kes ootasid kõik, et rahvast välja tuleks juba. Ja isegi need, kes olid lihtsalt välja suitsu läinud tegema, ei saanud sisse tagasi minna. Uksel seisev turvamees ei lubanud.
Ja me läksimegi ära. 

Uksel seesama sexy turvamees ütles mulle, et kui ma nüüd välja lähen, ei saa ma enam sisse minna. Ma vastasin selle peale, et ma ei tahagi enam sisse tagasi minna, et mul oligi plaan koju ära minna.
Ta selle peale: Oké, kahju! Ilusat õhtujätku! Ja sirutas oma rusika ette ja ootas, et ma talle Ruskat lööksin. Ja ta tegi mulle silma. 

Ma olin meie kambast ainukene, kes sellise tähelepanu osaliseks sai. :)
Koju läksime taksoga. Alustasime retke 4kesi ja Willem läks poole tee peal maha, et oma koju minna ja seejärel me kolmekesi meie juurde.

Katrieniga foto

Ja siin Kadriga foto

Café Lokal

________________-

22.juuni õhtupoolikul läksime oma Chiro kambaga (kaasaarvatud mu vend) mere äärde, et seal lõbus weekend veeta. 

Pakkisime oma asjad kokku, andsime oma rasked kotid Willemi auto peale ja ise läksime rongiga Blankenberge’i. Otse mere äärde, kus pidime telkimisnädalavahetuse tegema.
Lõime telgid püsti ja läksime midagi süüa otsima ja lihtsalt aega veetma)

Teine päev möödus mere ääres lõbutsedes, kohvikutes ja keelatud kohas Põhjameres ujudes. Vesi tundus kõigi jaoks megakülm, ma algul läksin ka vaid jalgupidi sisse, siis muudkui kaugemale ja kaugemale ja otsustasin seeliku ära võtta ja siis keerasin juba maika poole kõhuni üles ja lõpuks lõpetasin ikkagi nii, et oleks võinud kohe juba riided ära võtta, sest mu maika oli kaltsmärg. Hehe. Kusjuures, vesi oli väga soe. :)
Kuid me Katrien’iga olime 2kesi ainumad, kes otsustasid supelungi harrastada. :)

Õhtul kuna meil midagi muud teha polnud, läksime kinno. Ja filmile „Snow-white and the huntsman“. Mulle ei meeldinud iseenesest. Liiga maitea mis oli see ja Willem ütles pärast filmi, et tal oli olnud 3 kohta, kus ta oleks peaaegu minema kõndinud lihtsalt, kuid ei teinud seda siiski. Kui veel kord oleks mingi dissapointing koht olnud, oleks ta minema kõndinud. Ja seda ka tõsimeeli.

Viimane päev meie weekendist oli juba hommikul vara rikutud Vihmaga. Hakkas kusagil kella 7 ajal juba sadama, aga kuna meile oli oluline ikka kaua magada, siis me ei tahtnud kella 8 ajal veel kuidagi ennast telgist välja ajada, et ära kasutada ilma sajuta pooltundi.
Sel ajal kui me oma asju pakkisime, käisid Yessin ja Willem poes hommikusööki hankimas ja kui nad tagasi jõudsid, ronisime me kõik 6kesi autosse. (Auto ei ole üldse nii suur, et 6 in. saaks korralikult hommikust seal sees süüa.)
Pudistasime igale poole crossaint’i puru, aga vähemalt saime kuivalt hommikustada. :)

Telkide kokkupakkimine oli ka omaette nali, sest need on need mägitelgid, mis on juba ühes tükis, need peab kuidagi kokku painutama üheks rõngaks. Will ütles, et on seda sada korda teinud, aga iial ei mäleta, kuidas see õigesti käis. Hehe

Algselt pidi olema viimane Chiro Pühapäev Oostendes mere ääres, aga mida sa siin ringi lippad mere ääres, kui nii külm on...
seega, me läksime McDonalds’isse sööma ja olesklema. See oli ainukene mõistlik otsus sel hetkel. Sest seal oli soe ja hea. Toit pole suurem asi, aga käis kah. 

Meie weekend lõppes nii, et Gracie läks teiste gruppidega Chiro lõbustusi tegema, ma istusin rongile, et Hasselt’isse Tony ärasaatmispeole minna ja teised 4 (Willem, Yessin, Katrien ja Nathaalie) läksid Willemi autoga tagasi koju. Tore oli! :)

Willem koos telkidega

Ma oma telgitsikkidega: Nathaalie ja Katrien.

Yessin sai nautida üksinda telgi jagamist

Esimese õhtu päikeseloojang

Meie esimese õhtu õhtusöök: friikad ja döner

Põhjamere kaunis rand

Mis oli ka parajalt tuuline

Leidsime ühe café rannas, kus sai jooke nautida nendel hiiglaslikel kott-toolidel.

Väike sõbrapilt.

Willem ja Gracie

Meie teise päeva õhtusöök: Võileivad tomati, kurgi, juustu ja soovi korral ka kanasingiga

Viimase päeva telkide kokkupakkimine. Ametis on Gracie

Siin on ametis Katrien

See foto on pärit Oostende McDonald's'ist. Ja seetõttu, et Willem sõi ja jättis osa toitu alles, sest rohkem ei jõudnud enam ja kui talle keegi helistas, siis hakkas automaatselt midagi teha tahtes kõike korda sättima. Näiteks pani kõik asjad ritta perfektselt. Alates Big Mc'i burgeri karbist ja Cola topsist ja lõpetades friikatega. Seda oli naljakas vaadata. :)

Need on Belgia rannas sõitvad spetsiaalsed ranniku-trammid.

Ma mõtlesin siin, mis ma mõtlesin, aga otsustasin siiski, et teen 2 blogipostitust siiski eraldi. Saab parem nii. Las Belgias tehtu jääb ikka tehtu juurde ja äraminek ja YES-camp teise juurde.
Seega, kohekohe on ka järgmine tulemas siia.