Helooo taas! It has been such a long time. :)
Mul pole õrna aimu ka, millest mu viimane blogipostitus pajatas, aga tean seda, et selle kirjutasin ma kuskil prst eksameid, seega jõulud ja viimane koolipäev jäid ilmselt välja sellest ja kõik, mis on juba selles aastas, aastanumbriga 2012!
Igaljuhul, selles lühipostituses tuleb juttu järgnevast:
1. 3e KREEKAS TUTVUTUD INIMESEGA KOHTUMINE! Jeeee
2. IDA-EUROOPA DELIKATESSIPOE KÜLASTUS
3. Brüssel, Yfu õpilased ja Océade veepark
4. VANA-AASTA ÕHTU JA UUE ALGUS
5. Belgia külastamine:
Lier- kellade muuseum;
Tongeren- Belgia vanim linn
MAS’i külastamine neljandat korda...hehe
6. JÕULUD e. Kerstmis in Belgiё
(ja Õlleküpsised)
7. Chiro tõrvikutega kõnd
8. Viimane koolipäev (ja „We Do Give A Sh*t“ aktsioon)
Taaskord üle-Belgialine streik
EKSAMITULEMUSED
(mul juhtus väike eksitus piltide üleslaadimisel ja selle tõttu tulevad siinses postituses kõik tegevused minevikk minnes, ehk uus aasta saabub enne jõule. Sorry)
__________________________
Jap, ostsin omale kõrvapuffid. Lihtsalt niisama- eriliselt mugavad pole, aga hoiavad kõrvukid soojas kui mütsi ei taha soengu rikkumiseks pähe ajada. :)
1.
Kirjutasin kuskil enne eksamiperioodi kirjutasin Kylie'le, et kuna ma belgias olen, võiks kokku saada ja nüüd see lõpuks toimuski.
Ma nägin neid kolme inimest viimati maikuus Kreekas. Ja nüüd uuesti- Simon Austriast, Kylie ja Justine Belgiast.
Me leppisime kohtumise kokku Gent'i rongijaamas. Minu rong saabus varem ja siis ootasin neid.
Ootamise ajal mõtlesin, kas ma nad ikka ära tunnen, kuid sellega probleemi polnud. Nägin Simonit kaugelt juba, sest ta on päris pikk, tundsin ta prillid ära ja loomulikult oli tal kitarr kaasas. Ja siis jooksin täsi vehkides nende juurde ja kallistasin ja me olime üliõnnelikud.
Justine'i mäletan ma hägusemalt, sest ta oli tantsugrupis ja ma ei näinud teda iga päev.
Kõndisime ja rääkisime mälestustest ja elust jms.
See oli täiega kokkusattumus, et Simon samal ajal Belgiasse tuli, et teda ka näha sain. Plaan on ka Luxemburgi tüdruku Sarah'ga kohtuda.
Midagi erilist me ei teinud, kuid me veetsime suurepäraselt aega!
Külastades vaid keskaegset kindlust Gent'i südames.
Vasakult: Austria poiss Simon, Belgia tüdruk Justine ja mina
Istusime Genti rongijaamas ja ootasime oma rongiaega ja Simon mängis kitarri ja me laulsime Justine'iga ja siis järsku tuli mingi umbpurjus mees sinna meie lähedale ja hakkas kaasa laulma ja midagi rääkima, aga Justine isegi ei saanud aru, et ta rääkis flaami keeles. Vähemalt ühe noodi peal oskas ta enamvähem pidama jääda. hehe
Käisime 4kesi Genti keskaegset kindlust vaatamas ja Kylie (teine Belgia tüdruk)kasutas poseerimist kohe ära :)
Vaade Gent'ile. Tüüpilised majad. See on üks vanimate linnade seast ja muideks ka vanem kui Antwerpen... kuid siiski, minu jaoks on Antwerpenil suurem võlu. Sorry. Gentis on hea jalutada, aga ma ei tunne ennast seal koduselt, aga Antwerpenis tunnen. :)
Justine, Simon
Kylie
Tükike Gent'i raekoda
___________
2.
Anu käis mul külas ja tatsasime veidi Antwerpenis ringi ja soppasime ja otsisime koos üles Mortselis asuva Ida-Euroopa toidupoe. Sissenedes oli juba selline külapoe nostalgiline tunne. Paremal pool olid vene kommid, mida sai kiloga osta. Ja präänikuid, barankasid ja muud magusat. Sügavkülmast leidsime eesti ja vene jäätisi, leedu kohukesi , pelmeene, vareeenikuid, kapsarulle jms. Kui ma külmikus vürtsikilusid nägin, siis hakkas küll suu vett jooksma. Tahaks, aga siis ei ostnud. Deivi kurtis mulle ükspäev skypides, et ta igatseb vürtsikilusid. saadaks talle, aga need lähevad hapuks selleks ajaks. kahjuks!
ja kohupiima, hapukoort, keefiri jms oli seal küllaga ja sulatatud juustu, seda õiget vene oma, või moodi pakitult fooliumpakendi sisse.
Ja manna, tatar, hirss, kaerahelbed jamida veel kõike. Ühesõnaga, see on seal paradiis!
Kuid me ostsime vaid 2 pakki Uurali pelmeene, 20% hapukoore, ja kondentspiimamaitselisi küpsiseid ühe paki, sest ma tahan teha küpsisetorti, aga meil poes pole normaalseid selliseid kandilisi küpsiseid.
Ja Anu ostis 2 kohukest.
Ja me olime mõlemad üllatunud, kui väikesed on tegelikkuses hinnad. Küpsisepakk 45 senti ja kaks kohukest 90 senti. tavapoes siit ei leia küll midagi sarnast nii odavalt. Ma mõtlesin just, et need asjad on siin kallid selle pärast, et need on midagi sootuks erinevat ja vene kaup, mitte Belgia oma, aga see oli odav tegelikkuses.
Ja eile trammiga koju minnes, vaatasin aknast välja ja mida ma nägin- vene kondentspiimapurgi värvides poeuks. Võibolla oli isegi Moloko peale kirjutatud- täpselt selline uks nagu see küpsisepakk. Ja ukse kohal silt Oost-Europese specialiteiten ehk siis Ida-Euroopa toidupood. Ma olen sadakümme prontsenti ja enamgi kindel, et seda seal polnud vanal aastal, sest ma sõidan sealt kord vädalas vähemalt mööda. Kuid see on vaid hea!!! hehehe
Vene hapukoor, kondentspiima maitselised küpsised ja pelmeenid
Petšenki ja uralskie pelmeni.
Leedu kohukesed, mida hoitakse sügavkülmas, aga maitsesid jumalikult. See kollaka paberiga maitses täpselt nagu Karums... Oot, kust kohast Karums üldse tuleb, KAs see pole ju Eesti kohukene. Igatahes, oli see jumalik. :)Vahetevahel võib endale lubada. Ja hind polnud ka üllatuseks üldsegi väga soolane. 2 kohukest olid kokku 90 senti. Ma arvasin küll rohkemat, sest kohukeste hinnad olid ainsad, mida me leida ei suutnud
______
5.
Ja viimane meie Belgiakülastusest oli Antwerpenis MAS’i külastamine (Minu jaoks juba nelja skord). Sel korral ka muuseumi. See maja on 10 korrusega. 6l neist on muuseumi eksponaadid. Kohati oli päris huvitav, mõneti ikka megaigav. Kuid muuseumide värk.
Igatahes vaadet nautides sain ka ema-isaga pildi koos. Wii!
MAS'i näitus: Zero Dollar.
Päris lahe oleks see käibele lasta. Sul on see rahakotis, aga iialgi kasutada ei saa, sest sellel tegelikkuses pole ju väärtust. :)Originaalne idee samas. hindeks 10+
Leivakuklitest valmistatud rist. See skulptuur on vist mingi 20 aastat vana. Kuid näe, leib ei hallita. hehe Kes tahab skluptuuri koju söögilaua kõrvale seina peale?
See pilt on tehtud selle hõljuva rohelise kleidi pärast. Kui ma seda nägin, vahtisin ma seda umbes 2 mintsa lihtsalt silmi pilgutamata silmad suured nagu tõllarattad. Ja põhjus oli selles, et ma kirjeldasin seda kleiti oma kunstinitiatie tunnis.
See kleit on valmistatud beatles'ite kehadest. Ma arvan, et midagi kuldpõrnkataolist eesti keeles äkki. Igatahes tean ma seda, et tegemist on kõva koorikuga metalselt läikivate putukatega.
Ma mäletan, et ma kirjutasin oma kirjelduses, et see meenutab mulle Disney Tuhkatriinu multikat, kus linnud, loomad kandsid printsi mantlit ja tantsisid tuhkatriinuga metsas lagendikul. vms..
Igatahes, on minu jaoks sellel teosel maagia ja elu ja hing ja ma tahtsin seda päriselus näha ja ma olen selle saavutanud, ma olen seda näinud ja mul on endal sellest pilt!
Olen uhke enda üle! :)
Vaade kusagilt MAS'i sisemusest. Jah, ma vist olen juba MAS'ist pilte lisanud, aga ikkagi, ikkagi juhin tähelepanu lainelistele aknaklaasidele ja vaatele ja valgusele.
Super!
Üks osa näitusest, kus sa saad kirjakese kirjutada ja siis pudelisse pista. Ma ei teinud seda, aga tahan teha mere äärde minnes. Ja päris kirjakese pudelisse panna ja lihtsalt loota, et keegi kunagi 100 aasta pärast leiab selle. :)
KARUPOEG PUHH MILJON KORDA RUUDUS!
Ma lihtsalt ei suutnud ilma pildita sealt lahkuda. Tahaks sinna sisse hüpata ja siis lihtsalt lesida seal, sest see on ju pmts sama mis väikestele lastele pallimeri. Tahaks Puhh'ide sees ujuda :)hehe
Belgia skulptori kujutatud sadamatööline. Ta on uhke oma töö üle ja tal pole häbi olla lihttööline, selle pärast seisab ta nii.
Antwerpen MAS'i panoraam-vaates
Veel Antwerpenit MAS'ist
Ja natukene veel. uups
Mul on igaühega MAS'is käies pilt koos... Esimesed olid mu õde ja mu vend ja nüüd sain pildid ka isaga siin
ja emaga siin :)
_____________
3.
2.jaanuaril aastanumbriga 2012, läksime vahetusõpilastega: kokku 9 tk, Brüsselisse Océade veeparki lõbutsema.
Seal oli 6 liumäge/ toru:
* kolmelise kummirõngaga allaparvetamine mööda toru
*kahelise ja üksik-kummirõngaga allapurjetamine mööda toru (paremuselt teisel kohal)
*disko-toru, kus said ise valgusefekte valida, aga seal olid ühenduserandid ja see oli seljale niii valus
*Toru, kus kõik käis ülikiirelt aj sa ei näinud midagi, sest vesi oli sul näos (ma lõin pea ära vastu toruseina)
*õuetorud, hästi järsud, kiired ja lühikesed, aga kõige paremad. Sa lihtsalt lendasid läbi toru ja siis 2 meetrit basseinini
*õueliumägi, mis oli ka väääga valus ühendusrantide tõttu.
Kuid üldiselt oli ülilahe, saime saunas käia, mis oli küll vedikene jahe, aga siiski. SAUN!!!
Océade peegli ees.
Vasakult Anu (Eesti tüdruk), mina, Becci (Saksa), Tony(Vietnami päritolu Tšehhi poiss)
Hehe, siin vaatab Tony ka üles, mitte ei ürita jopelukku kinni panna. heh
Océade. Meil polnud tegelikkuses mitte kellelgi õrna aimu ka, kuidas sinna pääseda. Lihtsalt valisime umbes peaaegu huupi ühe tee ja jõudsime kohale ilma kusagile eksimata. Chill!
Tony
Tagataustal paistab Atomium
__________________-
4.
Aastavahetus, kus aastanumber 2011 muutub 2012'ks!
Olin kutsutud koos Katrieniga majapeole uue aasta vastuvõtul tema keskkoolisõpradega, kellest ma kedagi ei teadnud, kuid kellega sain seal tuttavaks. Ja ma tundsin ennast ülihästi nende seas, nad olid nii sõbralikud ja lõbusad ja võtsid mu kenasti enda kampa sisse.
Alustasime snäkkide ja Cava'ga ja siis saabusid väikesed soojad snäkikesed- lihttaigna sees kala, liha, juust, tomat.
Põhiroaks sõime salatit, kurki, tomatit, saia, ja tooreid lihatükikesi, mille me tõstsime taldrikule, kuid enne söömist küpsetasime fondüüpotikeses kuuma õli sees.
Umbes 5 mintsa enne kella 12 läksime õue koos 2 pudeli Cavaga ootama uue aasta tulekut ja vaatama kaugusest rakette. Kui kell 12 lõi, saabus ülisuur musitamine- 3 musi igaühele.
Ja siis saabus magustoit- molten chocolade cupcake koorejäätisega.
Seal oli üks poiss Jeff, kellega rääkisin kõige rohkem- ta on austraallane, pool elu seal elanud, pool siin Belgias. Ja õpib inseneriks ja ilmselt läheb kunagi tagasi Austraaliasse.
See oli täiega lambikas, kuidas ta mu numbrit küsis ja nüüd lihtsalt saadame sõnumeid- loomulikult flaamikeeles.
Mul oli ülimegasuperlahe vanaasta ärasaatmine. Ja mulle meeldis see, et siin nauditakse šampust, mitte ei jooda eesmärgil purju jääda. Ja ma tunnen, nagu ma olen neid inimesi juba teadnud enne seda pidu, mis tegelikkuses on vale- ma kohtusin nendega seal.
Uusaasta raketid
Veidikene kummaliselt õnnestunud pilt, aga ajab asja ära kuidagimoodi ikka. :)
Meie uusaasta tuli sellel samal tänaval, kust avanes vaade kaugemale.
Siin ootavad poisid kella 12 löömist ja Tom otsib sekundi pealt aega oma telefonis.
Molten chocolate cake. See on nagu muffin, aga seda küpsetatakse umbes 5-8 mintsa ja siis on kese vedel ja kuum ja see ei tahkugi ära. Ja seda sõime vanillijäätisega. Mmmmm kui hea see oli!
Vasakult: Margaux, Jeff ja Jamie.
Fondue, ehk me võtsime oma taldrikutele tooreid lihatükikesi, torkasime need varda otsa ja siis kuuma õli sisse kuni need olid läbi küpsenud. Veits liiga palju õli minu jaoks, aga esimest korda fondue'tasin midagi niimoodi :)
Jamie
Margaux
______________
5.
29.dets oli plaan minna Lille’sse Prantsusmaal, kuid me ei läinud sinna ja ma sain sellest teada alles autos istudes ja tund aega sõitnud olles. Ja probleem oli selles, et me pidime varem üles ärkama, kuid nad ärkasid 10 paiku ja siis on jah loogiline, et me ei jõua prantsusmaale, kuhu on 3 tundi sõitu kuskil. Ma olin niii pettunud, sest nad ei öelnud seda mulle varem, nad teadsid, et nad ei lähe sinna juba hommikul, aga minaa????
okei, ilm oli ka nagu ta oli, aga ikkagi.
Läksime siis Belgia vanimasse linna Tongeren’i, kus polnud mitte midagi vaadata. Läksime kohvikusse istuma, kohvi jooma ja pannkooki sööma ja muuseumis oli 5 40-inimesega järjekorda, siis sinna ka ei läinud ja pmts oli terve päev üks ülisuur pettumus.
Antwerpeni keskväljak jõulurüüs
Tongerenis saab uisutada. Kuigi see päev oli ülivägahalb ilm. Mingi 3 kraadi, vihm, ülitugev tuul ja väga ei kutsunud uisutama.
Aga tahaks ära küll proovida siin uisutada :)
Jõuluajal on minumeelest just parim aeg kirikute külastamiseks, sest siis saab nt jeesuslast tema sõimes otsida, sest kuna Belgia on katoliiklik, siis on igalpool need jeesuslapse sündi kujutavad onnikesed kujukeste või mannekeenidega sees.
Ja taustal näete te kauguses Jeesuse sündi
Kuna ilm oli sellel Tongeren'is käimise ajal nii halb, läksime jäätisesalongi pannkooke sööma ja kohvi jooma. :)
Tongeren jõulurüüsse mähkunud ikka veel
________________
Belgia külastamisest: 27ndal läksime isaga külastama Lier’i. Väike linn, kus pole midagi erilist vaadata, kuid siiski. Seal keskel on kella-muuseum Zimmertower. Mingi teadlane leiutas kõik miljon kella, erinevate asjade muutuste vaatamiseks. Kuidas planeedid liiguvad ja kus on tõusud maailmas, kus on mõõnad aj neilt kelladelt saab seda üheaegselt vaadata. Crazy! Päris huvitav oli isegi.
Lier'i kellamuuseumi kellatorni maketimoodi asjandus või tegelikkuses saab seda ka lugeda miniskulptuudiks.
Allolevalt pildilt pärineva kella keskmise paani lähivaade kreisi-tehnoloogia-kelladest, mida tegelikkuses on keegi leiutanud, aga mida tegelikkuses pole ju otseselt vaja
Ja see kell endiselt veel töötab- õigemini kõik need- lihtsalt oma süsteemi ja oma tempo järgi.
Brüsseli vahvel koorejäätisega. Aga see koorejäätis maitseb teisiti kui eesti koorejäätis. Ma ei ütle et halvemini või paremini. Ma ei oska võrrelda neid, ütlen lihtsalt, et teistmoodi.
Kellamuuseumi päris kellatorn. Erinevate kelladega. Lähivaade
Kellatorn, mis kunagi ei valeta oma ajaga
Lier'i kiriku Jeesuslapse sündi kujutav kirikusissepääs
Tüüpiline vaade Belgia vanemates linnades: Vaade madalalt sillalt kanalile
Ja veel kanalit ja pisut maju
_____
Ema oli eelmisel päeval kalkuni juba marinaadi valmis pannud ja õue rõdule tõstnud ja nüüd ootas see vaid õunu kõhtu ja ahju minekut.
Supid tegime valmis juba eelmisel päeval ja niisamuti ka Katrien’ile taimetoitlaste moussaka. Ainsaks jäi veel fritüür kapist välja ajada, vana õli minema kallata ja uus sisse panna.
Ja Brüsseli kapsad pehmeks hautada jms, pisem töö.
Ma ei saanud seal millegagi aidata. Parem oli kui köögiosas vähem inimesi tatsas. Triikisin hoopis esimest korda siia saabudes. Nimelt oma kleidi ja ema kasutas mind kenasti ära, aga joaa, triikimine pole ju miskit hullu.
Meie perepilt jõulude ajal.
Mul oli tõsine dilemma, mida selga panna. Ma valisin kahe kleidi- tegelikkuses kolme vahel ja ma ei uutnud valida. Lõpuks sain otsuse paika pandud ja ilmusin allakorrusele oma valges pitskleidis ja paljajalu. Ema soovitas mul kingad jalga panna, näeb elegantsem välja. No siis kõpsisin tagasi oma tuppa ja otsisin (ikka veel )kohvrisügavustes olevad kontsakingad välja ja siis tundsin ma ennast küll pisut veidralt, sest kõik olid nii tumedas ja ma olin üleni säravvalges.
Siis ei tulnud mul seda meeldegi, kuidas Kreekas olles Kylie (Belgia tüdruk) ütles, et belglased igapäevaselt valgeid kleite ei kanna- need on pmts pulmadesse sobilikud. Vb sellepärast oli selline tunne. Igatahes sain olla jõuluingel.
Külalised olid oodatud saabuma kell 13:00, teadsin, et mingit erilist täpsust ei tasu oodata, kuid isegi üllatusin pisut. :) Kõik olid kusagil poole 2’ks kohal.
Alustati šampusega ja kõigile Prettige Kerstmis-soovimisega. Šampuse kõrvale saabus eeloode: croquetten (eesti keeles peaks see nimi kõlama kroketid). Koosnevad lambalihast, natukesest võist, natukesest jahust, puljongist ja želatiinist ja peal on paneerimispuru ja need topitakse mõneks minutiks fritüüri ja kui nee välja tulevad, on peal krõbe truun koorik ja kui sa selle avad, voolab lihatükikestega soe vedel sisu välja. Kui see teile mitte eriti isuäratav ei tundu, kui te seda loete, siis kahju. Kirjeldus on kummaline, aga maitsevad hästi.
http://farm1.static.flickr.com/108/364526986_81100d1440.jpg
Ja kuna mu õde on taimetoitlane, olid eelooteks ka kaascroquetten (juustukroketid).
Kui põhiroog söödud, ajasime mõne tunnikese juttu teleka ees ja siis saabus magustoit!
Klaar oli valmistanud magustoiduks rijstpap’i- pmts riisipuder, aga safrani, kaneeli, vanilli, piima ja munadega. Ja see pole magus, sest seda süüakse koos suhkruga. Raputatakse suhkur oma portsukese peale ja lüüakse lusikas sisse. Siin on näha pilt:
http://recipes.sanoma.be/images/libelle-lekker/q100/w600/h450/2644/rijstpap-met-bruine-suiker.jpg
Ja teiseks desserdiks oli chocomousse- šokolaadivaht. Koosnedes tumedast šokolaadist, võist, vahukoorest, suhkrust, ja vahuks klopitud munavalgetest. Suht rammus.
http://www.filipinofoodstore.com/recipes/wp-content/uploads/2009/05/chocomousse.jpg
Ja kolmandaks desserdiks kohvi kõrvale olid mu õlleküpised, mis kõigile väga hästi peale läksid. Sellest on mul ainult hea meel :)
ja siis saabus kingituste avamine. Esimese kingituse sai meie pesamuna (14 või 15-aastane)- täditütar Hanne, kes sai kingiks jõuluteemalise puzzle.
Meie kingitustetegemine oli sel aastal loosipaki-põhimõttel. Seega pidime igaüks tegema vaid ühe kingituse. Kuid mu armas eesti pere saatis mu igale pereliikmele kingituse, seega said nemad 2 kingitust.
Kingituste avamisega on nii: Esimene inimene läheb kuuse alla ja võtab kingi, tõstab selle üles ja küsib, kellele see on, sest nimesid nad peale ei kirjuta. Ja siis pakitegija ütleb selle kingi saaja nime. Kingisaaja avab paki, näitab kõigile selle sisu ja läheb musitab kingitegijat põsele(tavaliselt 1 kord). Ma kallistasin ema oma kingi eest. Kui musid tehtud, läheb kingisaaja kuuse alla ja võtab paki ja kõik kordub taas. Siin saavad siis kõik teada, kes kellele kingi tegi.
Isa isa ja ema õde Klaar, kes sai Willemilt jõuludeks postkasti uuele majale ja kirja, mis ütleb, et ta saab süüa oma lemmik õelapsega lõunat vabalt valitud toiduga. Kuid ei saa garanteerida, et see isevalmistatud on. (on väikses kirjas alla lisatud). Willem oskab süüa teha, aga see ei meeldi talle niiväga.
Willem oma pakikest avamas
Ema sai kingiks piparkoogi. See ongi kook, veidikene nagu piparkoogid maitsevad, aga see on pehme nagu keeks, aga väherasvasem.
Esimene kingitus päeva jooksul. See on mu täditütar Hanne
Meie pisikene kuusepuu kingitusetga
Sööök, sööööök, söööök!!!
Ülimaitsev kalasupp!
Enne lauda istumist peo algul...
Must ja valge koer, sest meid kutsutakse nii- Õed must ja valge-. :)
Tädimees Jan
Hommikuse toiduvalmistuse viimased pingutused
Meie söögilaud kodus on tavapäraselt 6-kohaline, kuid kuna inimesi oli 10 tulemas, pidime väikese laua kapist välja otsima. Kui ma õieti aru sain, oli see telkimiseks või väljassöömiseks mõeldud laud, ei tea, ei näinud seda ilma laudlinata
Peo ettevalmistused
Kalkuuun! Ilma täitmata, tema kõhtu topiti vaid 2 õuna ja 1 sidrun. Külalisi oli 10, aga kalkun oli piisavalt suur. See vist kaalus 5kg vms.
Viimseid sulekesi ära võtmas
24.detsember pole minu pere jaoks siin Belgias mingi eriline päev. Tiksusime niisama kolmekesi kodus- ema, isa ja mina. Mu õde-vend läksid tööle, sest nad ei tahtnud selle jõulutoiduhulluses kodus olla. Ma aitasin toitu teha ja see oli ka kõik, mis sellel päeval siin erilist oli.
Õhtul valmistasin neile jõuludeks Õlleküpsiseid.
Minu Retsept:
Taigen:
250 g võid
2 dl õlut
6dl jahu
õige pisut soola
Peale raputamiseks:
Kaneeli
tumedat suhkrut
ingveripulbrit
Mu õlleküpsised-
veel kookiesid
Enne ahju minekut
Tegin oma taignakese valmis ja panin külma ja lasin 2 tundi külmikus seista.
Sel korral ei teinud neid üksinda. Ema tuli appi seda suhkruvärki peale panema küpsistele. Mina lõikasin vormidega välja ja tema pani katet peale. Nii läks palju kiiremini.
Ja muidugi, üks pannitäis läks peaaegu kõrbema. Täpselt see sama asi, mis piparkookidegagi- kolmas pannitäis läks nii ulmeliselt kiirelt, et ei suutnud reageeridagi. Midagi väga ei olnud, lihtsalt poisid-tüdrukud olid keskmisest veidi tumedamad- õigemini see suhkur seal peal.
ema mind suhkru pealepanekuga aitamas
Südamekesed südamlikult jõuluaega
Ja muidugi, ega ikka ei lähe äpardusteta- suutsin enda parema käsivarre ahjuplaadiga päris nunnult ära kõrvetada. Kuid tegijal ikka juhtub. :)
Küpised tulid ülihead ja neid kiideti iseg rohkem kui piparkooke, sest mu piparkoogid olid suht kõvad, aga need küpsised on ülimõnkalt õhulised ja ülinagu lehttaignaküpsised.
Nad võitlesid endaga, et mitte kõiki korraga ära süüa, sest need on tõsiselt head!
Isegi mu vennale maitsesid- tavaliselt ta väga isetehtud küpsiseid ei himusta. :)
vahetult enne küpsiste rullimahakkamist
Valmistaigen
Pisut liiga vedel taigen, vastasel juhul pole võimalik seda rullida
Jahu, jahu, jahu
õlu-võisegus ujuvad jahutükikesed..sorry
Potikene õlut
sulavõi
tume õlu
Jõuluõhtuks Brüsselikapsaid puhastamas
Brüsseli kapsalehed
_____
7.
23nda õhtul oli Chiro’l toimumas tõrvikute kõnd. Jaa, see on midagi hoopis teistsugust nagu Jõgeval igaaastane tõrvikujooks. Me lihtsalt koguneisme kokku ja saime omale 1 euro eest tõrviku rentida ja siis kõndisime kanali ääres pimedas ja ajasime juttu ja vaatasime tulesülgamist.
Jäime siis keset pargipimedust seisma ja üks üksik auto saabus õigepeatselt. Selle pagašnikust tulid välja supikanistrid ja me saime tulikuuma ja soojendavat paprikasuppi keset niisket sügistalvist ilma.
Vaatasime ka väikese käpiknukusõu ära ja ülejäänu õhtu jätkus baariõhtuga Chrio ruumides.
Käpiknukušõu
tulesülgamine
____________
Igatahes, kuna koolis pidi olema jõulupidu (või vähemalt koju saadetud paber teatas nii), siis ei tahtnud ma koolist puududa. Läksin hommikul kell 7 kodust minema ema sõbrannaga. Pidin kõndima koolini Groenplaatsilt. Jaa, see pole nii kaugel, aga võttis kena 30 minutit kõndimist.
Õpetajate kommentaarid minu kohta ja mu esthetika eksami tulemus..oih!
Mu hinded tunnistusel
Viimane koolipäev enne klassidesse minekut
Hommikused lauljad ikka veel laulmas midagi
Laulmis-esinemine kabelis
veel esinemisest pilti
Jõulukaunistused linnas
veel veidi
Studio Brussel'i klaas-stuudiobox
stuudiobox
kena hommikune prügikene Groenplaatsil
Music for life 2011- we do Give a Sh*t!
Artikkel ajalehest streigi kohta.
Kuusepuukene
Meie kuusepuukene
Mul pole õrna aimu ka, millest mu viimane blogipostitus pajatas, aga tean seda, et selle kirjutasin ma kuskil prst eksameid, seega jõulud ja viimane koolipäev jäid ilmselt välja sellest ja kõik, mis on juba selles aastas, aastanumbriga 2012!
Igaljuhul, selles lühipostituses tuleb juttu järgnevast:
1. 3e KREEKAS TUTVUTUD INIMESEGA KOHTUMINE! Jeeee
2. IDA-EUROOPA DELIKATESSIPOE KÜLASTUS
3. Brüssel, Yfu õpilased ja Océade veepark
4. VANA-AASTA ÕHTU JA UUE ALGUS
5. Belgia külastamine:
Lier- kellade muuseum;
Tongeren- Belgia vanim linn
MAS’i külastamine neljandat korda...hehe
6. JÕULUD e. Kerstmis in Belgiё
(ja Õlleküpsised)
7. Chiro tõrvikutega kõnd
8. Viimane koolipäev (ja „We Do Give A Sh*t“ aktsioon)
Taaskord üle-Belgialine streik
EKSAMITULEMUSED
(mul juhtus väike eksitus piltide üleslaadimisel ja selle tõttu tulevad siinses postituses kõik tegevused minevikk minnes, ehk uus aasta saabub enne jõule. Sorry)
__________________________
Jap, ostsin omale kõrvapuffid. Lihtsalt niisama- eriliselt mugavad pole, aga hoiavad kõrvukid soojas kui mütsi ei taha soengu rikkumiseks pähe ajada. :)
1.
Kirjutasin kuskil enne eksamiperioodi kirjutasin Kylie'le, et kuna ma belgias olen, võiks kokku saada ja nüüd see lõpuks toimuski.
Ma nägin neid kolme inimest viimati maikuus Kreekas. Ja nüüd uuesti- Simon Austriast, Kylie ja Justine Belgiast.
Me leppisime kohtumise kokku Gent'i rongijaamas. Minu rong saabus varem ja siis ootasin neid.
Ootamise ajal mõtlesin, kas ma nad ikka ära tunnen, kuid sellega probleemi polnud. Nägin Simonit kaugelt juba, sest ta on päris pikk, tundsin ta prillid ära ja loomulikult oli tal kitarr kaasas. Ja siis jooksin täsi vehkides nende juurde ja kallistasin ja me olime üliõnnelikud.
Justine'i mäletan ma hägusemalt, sest ta oli tantsugrupis ja ma ei näinud teda iga päev.
Kõndisime ja rääkisime mälestustest ja elust jms.
See oli täiega kokkusattumus, et Simon samal ajal Belgiasse tuli, et teda ka näha sain. Plaan on ka Luxemburgi tüdruku Sarah'ga kohtuda.
Midagi erilist me ei teinud, kuid me veetsime suurepäraselt aega!
Külastades vaid keskaegset kindlust Gent'i südames.
Vasakult: Austria poiss Simon, Belgia tüdruk Justine ja mina
Istusime Genti rongijaamas ja ootasime oma rongiaega ja Simon mängis kitarri ja me laulsime Justine'iga ja siis järsku tuli mingi umbpurjus mees sinna meie lähedale ja hakkas kaasa laulma ja midagi rääkima, aga Justine isegi ei saanud aru, et ta rääkis flaami keeles. Vähemalt ühe noodi peal oskas ta enamvähem pidama jääda. hehe
Käisime 4kesi Genti keskaegset kindlust vaatamas ja Kylie (teine Belgia tüdruk)kasutas poseerimist kohe ära :)
Vaade Gent'ile. Tüüpilised majad. See on üks vanimate linnade seast ja muideks ka vanem kui Antwerpen... kuid siiski, minu jaoks on Antwerpenil suurem võlu. Sorry. Gentis on hea jalutada, aga ma ei tunne ennast seal koduselt, aga Antwerpenis tunnen. :)
Justine, Simon
Kylie
Tükike Gent'i raekoda
___________
2.
Anu käis mul külas ja tatsasime veidi Antwerpenis ringi ja soppasime ja otsisime koos üles Mortselis asuva Ida-Euroopa toidupoe. Sissenedes oli juba selline külapoe nostalgiline tunne. Paremal pool olid vene kommid, mida sai kiloga osta. Ja präänikuid, barankasid ja muud magusat. Sügavkülmast leidsime eesti ja vene jäätisi, leedu kohukesi , pelmeene, vareeenikuid, kapsarulle jms. Kui ma külmikus vürtsikilusid nägin, siis hakkas küll suu vett jooksma. Tahaks, aga siis ei ostnud. Deivi kurtis mulle ükspäev skypides, et ta igatseb vürtsikilusid. saadaks talle, aga need lähevad hapuks selleks ajaks. kahjuks!
ja kohupiima, hapukoort, keefiri jms oli seal küllaga ja sulatatud juustu, seda õiget vene oma, või moodi pakitult fooliumpakendi sisse.
Ja manna, tatar, hirss, kaerahelbed jamida veel kõike. Ühesõnaga, see on seal paradiis!
Kuid me ostsime vaid 2 pakki Uurali pelmeene, 20% hapukoore, ja kondentspiimamaitselisi küpsiseid ühe paki, sest ma tahan teha küpsisetorti, aga meil poes pole normaalseid selliseid kandilisi küpsiseid.
Ja Anu ostis 2 kohukest.
Ja me olime mõlemad üllatunud, kui väikesed on tegelikkuses hinnad. Küpsisepakk 45 senti ja kaks kohukest 90 senti. tavapoes siit ei leia küll midagi sarnast nii odavalt. Ma mõtlesin just, et need asjad on siin kallid selle pärast, et need on midagi sootuks erinevat ja vene kaup, mitte Belgia oma, aga see oli odav tegelikkuses.
Ja eile trammiga koju minnes, vaatasin aknast välja ja mida ma nägin- vene kondentspiimapurgi värvides poeuks. Võibolla oli isegi Moloko peale kirjutatud- täpselt selline uks nagu see küpsisepakk. Ja ukse kohal silt Oost-Europese specialiteiten ehk siis Ida-Euroopa toidupood. Ma olen sadakümme prontsenti ja enamgi kindel, et seda seal polnud vanal aastal, sest ma sõidan sealt kord vädalas vähemalt mööda. Kuid see on vaid hea!!! hehehe
Vene hapukoor, kondentspiima maitselised küpsised ja pelmeenid
Petšenki ja uralskie pelmeni.
Leedu kohukesed, mida hoitakse sügavkülmas, aga maitsesid jumalikult. See kollaka paberiga maitses täpselt nagu Karums... Oot, kust kohast Karums üldse tuleb, KAs see pole ju Eesti kohukene. Igatahes, oli see jumalik. :)Vahetevahel võib endale lubada. Ja hind polnud ka üllatuseks üldsegi väga soolane. 2 kohukest olid kokku 90 senti. Ma arvasin küll rohkemat, sest kohukeste hinnad olid ainsad, mida me leida ei suutnud
______
5.
Ja viimane meie Belgiakülastusest oli Antwerpenis MAS’i külastamine (Minu jaoks juba nelja skord). Sel korral ka muuseumi. See maja on 10 korrusega. 6l neist on muuseumi eksponaadid. Kohati oli päris huvitav, mõneti ikka megaigav. Kuid muuseumide värk.
Igatahes vaadet nautides sain ka ema-isaga pildi koos. Wii!
MAS'i näitus: Zero Dollar.
Päris lahe oleks see käibele lasta. Sul on see rahakotis, aga iialgi kasutada ei saa, sest sellel tegelikkuses pole ju väärtust. :)Originaalne idee samas. hindeks 10+
Leivakuklitest valmistatud rist. See skulptuur on vist mingi 20 aastat vana. Kuid näe, leib ei hallita. hehe Kes tahab skluptuuri koju söögilaua kõrvale seina peale?
See pilt on tehtud selle hõljuva rohelise kleidi pärast. Kui ma seda nägin, vahtisin ma seda umbes 2 mintsa lihtsalt silmi pilgutamata silmad suured nagu tõllarattad. Ja põhjus oli selles, et ma kirjeldasin seda kleiti oma kunstinitiatie tunnis.
See kleit on valmistatud beatles'ite kehadest. Ma arvan, et midagi kuldpõrnkataolist eesti keeles äkki. Igatahes tean ma seda, et tegemist on kõva koorikuga metalselt läikivate putukatega.
Ma mäletan, et ma kirjutasin oma kirjelduses, et see meenutab mulle Disney Tuhkatriinu multikat, kus linnud, loomad kandsid printsi mantlit ja tantsisid tuhkatriinuga metsas lagendikul. vms..
Igatahes, on minu jaoks sellel teosel maagia ja elu ja hing ja ma tahtsin seda päriselus näha ja ma olen selle saavutanud, ma olen seda näinud ja mul on endal sellest pilt!
Olen uhke enda üle! :)
Vaade kusagilt MAS'i sisemusest. Jah, ma vist olen juba MAS'ist pilte lisanud, aga ikkagi, ikkagi juhin tähelepanu lainelistele aknaklaasidele ja vaatele ja valgusele.
Super!
Üks osa näitusest, kus sa saad kirjakese kirjutada ja siis pudelisse pista. Ma ei teinud seda, aga tahan teha mere äärde minnes. Ja päris kirjakese pudelisse panna ja lihtsalt loota, et keegi kunagi 100 aasta pärast leiab selle. :)
KARUPOEG PUHH MILJON KORDA RUUDUS!
Ma lihtsalt ei suutnud ilma pildita sealt lahkuda. Tahaks sinna sisse hüpata ja siis lihtsalt lesida seal, sest see on ju pmts sama mis väikestele lastele pallimeri. Tahaks Puhh'ide sees ujuda :)hehe
Belgia skulptori kujutatud sadamatööline. Ta on uhke oma töö üle ja tal pole häbi olla lihttööline, selle pärast seisab ta nii.
Antwerpen MAS'i panoraam-vaates
Veel Antwerpenit MAS'ist
Ja natukene veel. uups
Mul on igaühega MAS'is käies pilt koos... Esimesed olid mu õde ja mu vend ja nüüd sain pildid ka isaga siin
ja emaga siin :)
_____________
3.
2.jaanuaril aastanumbriga 2012, läksime vahetusõpilastega: kokku 9 tk, Brüsselisse Océade veeparki lõbutsema.
Seal oli 6 liumäge/ toru:
* kolmelise kummirõngaga allaparvetamine mööda toru
*kahelise ja üksik-kummirõngaga allapurjetamine mööda toru (paremuselt teisel kohal)
*disko-toru, kus said ise valgusefekte valida, aga seal olid ühenduserandid ja see oli seljale niii valus
*Toru, kus kõik käis ülikiirelt aj sa ei näinud midagi, sest vesi oli sul näos (ma lõin pea ära vastu toruseina)
*õuetorud, hästi järsud, kiired ja lühikesed, aga kõige paremad. Sa lihtsalt lendasid läbi toru ja siis 2 meetrit basseinini
*õueliumägi, mis oli ka väääga valus ühendusrantide tõttu.
Kuid üldiselt oli ülilahe, saime saunas käia, mis oli küll vedikene jahe, aga siiski. SAUN!!!
Océade peegli ees.
Vasakult Anu (Eesti tüdruk), mina, Becci (Saksa), Tony(Vietnami päritolu Tšehhi poiss)
Hehe, siin vaatab Tony ka üles, mitte ei ürita jopelukku kinni panna. heh
Océade. Meil polnud tegelikkuses mitte kellelgi õrna aimu ka, kuidas sinna pääseda. Lihtsalt valisime umbes peaaegu huupi ühe tee ja jõudsime kohale ilma kusagile eksimata. Chill!
Tony
Tagataustal paistab Atomium
__________________-
4.
Aastavahetus, kus aastanumber 2011 muutub 2012'ks!
Olin kutsutud koos Katrieniga majapeole uue aasta vastuvõtul tema keskkoolisõpradega, kellest ma kedagi ei teadnud, kuid kellega sain seal tuttavaks. Ja ma tundsin ennast ülihästi nende seas, nad olid nii sõbralikud ja lõbusad ja võtsid mu kenasti enda kampa sisse.
Alustasime snäkkide ja Cava'ga ja siis saabusid väikesed soojad snäkikesed- lihttaigna sees kala, liha, juust, tomat.
Põhiroaks sõime salatit, kurki, tomatit, saia, ja tooreid lihatükikesi, mille me tõstsime taldrikule, kuid enne söömist küpsetasime fondüüpotikeses kuuma õli sees.
Umbes 5 mintsa enne kella 12 läksime õue koos 2 pudeli Cavaga ootama uue aasta tulekut ja vaatama kaugusest rakette. Kui kell 12 lõi, saabus ülisuur musitamine- 3 musi igaühele.
Ja siis saabus magustoit- molten chocolade cupcake koorejäätisega.
Seal oli üks poiss Jeff, kellega rääkisin kõige rohkem- ta on austraallane, pool elu seal elanud, pool siin Belgias. Ja õpib inseneriks ja ilmselt läheb kunagi tagasi Austraaliasse.
See oli täiega lambikas, kuidas ta mu numbrit küsis ja nüüd lihtsalt saadame sõnumeid- loomulikult flaamikeeles.
Mul oli ülimegasuperlahe vanaasta ärasaatmine. Ja mulle meeldis see, et siin nauditakse šampust, mitte ei jooda eesmärgil purju jääda. Ja ma tunnen, nagu ma olen neid inimesi juba teadnud enne seda pidu, mis tegelikkuses on vale- ma kohtusin nendega seal.
Uusaasta raketid
Veidikene kummaliselt õnnestunud pilt, aga ajab asja ära kuidagimoodi ikka. :)
Meie uusaasta tuli sellel samal tänaval, kust avanes vaade kaugemale.
Siin ootavad poisid kella 12 löömist ja Tom otsib sekundi pealt aega oma telefonis.
Molten chocolate cake. See on nagu muffin, aga seda küpsetatakse umbes 5-8 mintsa ja siis on kese vedel ja kuum ja see ei tahkugi ära. Ja seda sõime vanillijäätisega. Mmmmm kui hea see oli!
Vasakult: Margaux, Jeff ja Jamie.
Fondue, ehk me võtsime oma taldrikutele tooreid lihatükikesi, torkasime need varda otsa ja siis kuuma õli sisse kuni need olid läbi küpsenud. Veits liiga palju õli minu jaoks, aga esimest korda fondue'tasin midagi niimoodi :)
Jamie
Margaux
______________
5.
29.dets oli plaan minna Lille’sse Prantsusmaal, kuid me ei läinud sinna ja ma sain sellest teada alles autos istudes ja tund aega sõitnud olles. Ja probleem oli selles, et me pidime varem üles ärkama, kuid nad ärkasid 10 paiku ja siis on jah loogiline, et me ei jõua prantsusmaale, kuhu on 3 tundi sõitu kuskil. Ma olin niii pettunud, sest nad ei öelnud seda mulle varem, nad teadsid, et nad ei lähe sinna juba hommikul, aga minaa????
okei, ilm oli ka nagu ta oli, aga ikkagi.
Läksime siis Belgia vanimasse linna Tongeren’i, kus polnud mitte midagi vaadata. Läksime kohvikusse istuma, kohvi jooma ja pannkooki sööma ja muuseumis oli 5 40-inimesega järjekorda, siis sinna ka ei läinud ja pmts oli terve päev üks ülisuur pettumus.
Antwerpeni keskväljak jõulurüüs
Tongerenis saab uisutada. Kuigi see päev oli ülivägahalb ilm. Mingi 3 kraadi, vihm, ülitugev tuul ja väga ei kutsunud uisutama.
Aga tahaks ära küll proovida siin uisutada :)
Jõuluajal on minumeelest just parim aeg kirikute külastamiseks, sest siis saab nt jeesuslast tema sõimes otsida, sest kuna Belgia on katoliiklik, siis on igalpool need jeesuslapse sündi kujutavad onnikesed kujukeste või mannekeenidega sees.
Ja taustal näete te kauguses Jeesuse sündi
Kuna ilm oli sellel Tongeren'is käimise ajal nii halb, läksime jäätisesalongi pannkooke sööma ja kohvi jooma. :)
Tongeren jõulurüüsse mähkunud ikka veel
________________
Belgia külastamisest: 27ndal läksime isaga külastama Lier’i. Väike linn, kus pole midagi erilist vaadata, kuid siiski. Seal keskel on kella-muuseum Zimmertower. Mingi teadlane leiutas kõik miljon kella, erinevate asjade muutuste vaatamiseks. Kuidas planeedid liiguvad ja kus on tõusud maailmas, kus on mõõnad aj neilt kelladelt saab seda üheaegselt vaadata. Crazy! Päris huvitav oli isegi.
Lier'i kellamuuseumi kellatorni maketimoodi asjandus või tegelikkuses saab seda ka lugeda miniskulptuudiks.
Allolevalt pildilt pärineva kella keskmise paani lähivaade kreisi-tehnoloogia-kelladest, mida tegelikkuses on keegi leiutanud, aga mida tegelikkuses pole ju otseselt vaja
Ja see kell endiselt veel töötab- õigemini kõik need- lihtsalt oma süsteemi ja oma tempo järgi.
Brüsseli vahvel koorejäätisega. Aga see koorejäätis maitseb teisiti kui eesti koorejäätis. Ma ei ütle et halvemini või paremini. Ma ei oska võrrelda neid, ütlen lihtsalt, et teistmoodi.
Kellamuuseumi päris kellatorn. Erinevate kelladega. Lähivaade
Kellatorn, mis kunagi ei valeta oma ajaga
Lier'i kiriku Jeesuslapse sündi kujutav kirikusissepääs
Tüüpiline vaade Belgia vanemates linnades: Vaade madalalt sillalt kanalile
Ja veel kanalit ja pisut maju
_____
JÕULUD-JÕULUD-JÕULUD-JÕULUD!!!
Kõige tähtsam jõulupäev meie peres on 25. Detsember. Ärkasime juba varakult, sest siin tulevad ikka pereliikmed umbes keskpäeva paiku, mitte hilja õhtul nagu Eestis. Ema oli eelmisel päeval kalkuni juba marinaadi valmis pannud ja õue rõdule tõstnud ja nüüd ootas see vaid õunu kõhtu ja ahju minekut.
Supid tegime valmis juba eelmisel päeval ja niisamuti ka Katrien’ile taimetoitlaste moussaka. Ainsaks jäi veel fritüür kapist välja ajada, vana õli minema kallata ja uus sisse panna.
Ja Brüsseli kapsad pehmeks hautada jms, pisem töö.
Ma ei saanud seal millegagi aidata. Parem oli kui köögiosas vähem inimesi tatsas. Triikisin hoopis esimest korda siia saabudes. Nimelt oma kleidi ja ema kasutas mind kenasti ära, aga joaa, triikimine pole ju miskit hullu.
Meie perepilt jõulude ajal.
Mul oli tõsine dilemma, mida selga panna. Ma valisin kahe kleidi- tegelikkuses kolme vahel ja ma ei uutnud valida. Lõpuks sain otsuse paika pandud ja ilmusin allakorrusele oma valges pitskleidis ja paljajalu. Ema soovitas mul kingad jalga panna, näeb elegantsem välja. No siis kõpsisin tagasi oma tuppa ja otsisin (ikka veel )kohvrisügavustes olevad kontsakingad välja ja siis tundsin ma ennast küll pisut veidralt, sest kõik olid nii tumedas ja ma olin üleni säravvalges.
Siis ei tulnud mul seda meeldegi, kuidas Kreekas olles Kylie (Belgia tüdruk) ütles, et belglased igapäevaselt valgeid kleite ei kanna- need on pmts pulmadesse sobilikud. Vb sellepärast oli selline tunne. Igatahes sain olla jõuluingel.
Külalised olid oodatud saabuma kell 13:00, teadsin, et mingit erilist täpsust ei tasu oodata, kuid isegi üllatusin pisut. :) Kõik olid kusagil poole 2’ks kohal.
Alustati šampusega ja kõigile Prettige Kerstmis-soovimisega. Šampuse kõrvale saabus eeloode: croquetten (eesti keeles peaks see nimi kõlama kroketid). Koosnevad lambalihast, natukesest võist, natukesest jahust, puljongist ja želatiinist ja peal on paneerimispuru ja need topitakse mõneks minutiks fritüüri ja kui nee välja tulevad, on peal krõbe truun koorik ja kui sa selle avad, voolab lihatükikestega soe vedel sisu välja. Kui see teile mitte eriti isuäratav ei tundu, kui te seda loete, siis kahju. Kirjeldus on kummaline, aga maitsevad hästi.
http://farm1.static.flickr.com/108/364526986_81100d1440.jpg
Ja kuna mu õde on taimetoitlane, olid eelooteks ka kaascroquetten (juustukroketid).
Põhisöögiga alustasime ikka laua taga. Alustuseks supp. Meil oli kaht sorti suppi: kalasupp paprikaga ja tomati-püreesupp lihapallikestega. Põhjus oli taas mu õe taimetoitluses- ta sõi tomatisuppi ilma pallikesteta. Sain esimest korda siinoleku jooksul tõelist kalasuppi. (Jaa, ükskord tegin ise omale süüa- supp kalatükikeste ja ülipaljude köögiviljadega, aga see ei loe).
Pärast suppi juba tundus, et ohoo, mul on kõht täis, kuigi see oli esimene asi, mida ma terve päeva jooksul olin söönud. Istusime lauas edasi, ajasime juttu ja ema-isa valmistasid põhirooga ette.
Kalkun läks tagasi ahju ja muu kraam tehti soojaks.
Õige pea saabusid lauale põhiroa potikesed. Katrien’i jaoks moussaka, kuid isegi Willem sõi seda, mis on üllatav- tavaliselt ta veggie-asju ei puutu. Aga sealne sojast valmistatud liha maitses niii päris.
Lisaks olid Brüsseli (roos-)kapsad kastanitega, punases veinis hautatud pirnid jõhvika-kaneeli-kastmes, appelmous ehk kaneeli-ingveri-õunamoos, kartulipudru-kroketid (http://www.hapjes.org/wp-content/uploads/2011/10/aardappel-croquetten.jpg)
meie jõulukalkun, hautatud türgioad ja kaht sorti kastmeid ja kõrvale traditsiooniliselt punane vein. Süüa küll!
Mu vend ootas üliväga kinkide avamist... kuid seda ei tehta enne magustoidu lõpetamist.Pärast suppi juba tundus, et ohoo, mul on kõht täis, kuigi see oli esimene asi, mida ma terve päeva jooksul olin söönud. Istusime lauas edasi, ajasime juttu ja ema-isa valmistasid põhirooga ette.
Kalkun läks tagasi ahju ja muu kraam tehti soojaks.
Õige pea saabusid lauale põhiroa potikesed. Katrien’i jaoks moussaka, kuid isegi Willem sõi seda, mis on üllatav- tavaliselt ta veggie-asju ei puutu. Aga sealne sojast valmistatud liha maitses niii päris.
Lisaks olid Brüsseli (roos-)kapsad kastanitega, punases veinis hautatud pirnid jõhvika-kaneeli-kastmes, appelmous ehk kaneeli-ingveri-õunamoos, kartulipudru-kroketid (http://www.hapjes.org/wp-content/uploads/2011/10/aardappel-croquetten.jpg)
meie jõulukalkun, hautatud türgioad ja kaht sorti kastmeid ja kõrvale traditsiooniliselt punane vein. Süüa küll!
Kui põhiroog söödud, ajasime mõne tunnikese juttu teleka ees ja siis saabus magustoit!
Klaar oli valmistanud magustoiduks rijstpap’i- pmts riisipuder, aga safrani, kaneeli, vanilli, piima ja munadega. Ja see pole magus, sest seda süüakse koos suhkruga. Raputatakse suhkur oma portsukese peale ja lüüakse lusikas sisse. Siin on näha pilt:
http://recipes.sanoma.be/images/libelle-lekker/q100/w600/h450/2644/rijstpap-met-bruine-suiker.jpg
Ja teiseks desserdiks oli chocomousse- šokolaadivaht. Koosnedes tumedast šokolaadist, võist, vahukoorest, suhkrust, ja vahuks klopitud munavalgetest. Suht rammus.
http://www.filipinofoodstore.com/recipes/wp-content/uploads/2009/05/chocomousse.jpg
Ja kolmandaks desserdiks kohvi kõrvale olid mu õlleküpised, mis kõigile väga hästi peale läksid. Sellest on mul ainult hea meel :)
ja siis saabus kingituste avamine. Esimese kingituse sai meie pesamuna (14 või 15-aastane)- täditütar Hanne, kes sai kingiks jõuluteemalise puzzle.
Meie kingitustetegemine oli sel aastal loosipaki-põhimõttel. Seega pidime igaüks tegema vaid ühe kingituse. Kuid mu armas eesti pere saatis mu igale pereliikmele kingituse, seega said nemad 2 kingitust.
Kingituste avamisega on nii: Esimene inimene läheb kuuse alla ja võtab kingi, tõstab selle üles ja küsib, kellele see on, sest nimesid nad peale ei kirjuta. Ja siis pakitegija ütleb selle kingi saaja nime. Kingisaaja avab paki, näitab kõigile selle sisu ja läheb musitab kingitegijat põsele(tavaliselt 1 kord). Ma kallistasin ema oma kingi eest. Kui musid tehtud, läheb kingisaaja kuuse alla ja võtab paki ja kõik kordub taas. Siin saavad siis kõik teada, kes kellele kingi tegi.
Isa isa ja ema õde Klaar, kes sai Willemilt jõuludeks postkasti uuele majale ja kirja, mis ütleb, et ta saab süüa oma lemmik õelapsega lõunat vabalt valitud toiduga. Kuid ei saa garanteerida, et see isevalmistatud on. (on väikses kirjas alla lisatud). Willem oskab süüa teha, aga see ei meeldi talle niiväga.
Willem oma pakikest avamas
Ema sai kingiks piparkoogi. See ongi kook, veidikene nagu piparkoogid maitsevad, aga see on pehme nagu keeks, aga väherasvasem.
Mina sain emalt kingiks Jeroen Meus’i Dagelijkse Kost- kokaraamatu. Belgia kõige tuntum ja parim telekokk. Lisaks veel ema poolt käsitsikirjutatud retseptid toitudest, mida me oleme ise kodus teinud. See on üliarmas kingitus. Ma olen sellest ülivägavaimustuses!
Ja Klaar’ilt sain karbikese Belgia pralineešokolaadi assortii Brüsseli maja pildiga majakujulises karbikeses.
Kogu pidu oli laiali umbes 9 paiku, sest neil on vaja kaugele sõita.
Otsustasin siis oma vanaemadele helistada Eestisse. Mõlemad olid ülivaimustuses ja tänulikud, et ma neid ära pole unustanud.
Ja siis proovisin ka oma perele tavatelefoni peale heliusatda,kuid see vaid kutsus ja kutsus ja keegi ei võtnud vastu, kuni ma otsustasin lõpuks kusagil 11:30 paiku siinse kella järgi mobiilile helistada... ja oih, ajasin oma vanemad üles. Kõik olid juba jõuluväsimuse tõttu 00:30 ajaks magama läinud. (mul ikkagi tund varasem aeg kui teil seal...)ups!
Ja Klaar’ilt sain karbikese Belgia pralineešokolaadi assortii Brüsseli maja pildiga majakujulises karbikeses.
Kogu pidu oli laiali umbes 9 paiku, sest neil on vaja kaugele sõita.
Otsustasin siis oma vanaemadele helistada Eestisse. Mõlemad olid ülivaimustuses ja tänulikud, et ma neid ära pole unustanud.
Ja siis proovisin ka oma perele tavatelefoni peale heliusatda,kuid see vaid kutsus ja kutsus ja keegi ei võtnud vastu, kuni ma otsustasin lõpuks kusagil 11:30 paiku siinse kella järgi mobiilile helistada... ja oih, ajasin oma vanemad üles. Kõik olid juba jõuluväsimuse tõttu 00:30 ajaks magama läinud. (mul ikkagi tund varasem aeg kui teil seal...)ups!
Esimene kingitus päeva jooksul. See on mu täditütar Hanne
Meie pisikene kuusepuu kingitusetga
Sööök, sööööök, söööök!!!
Ülimaitsev kalasupp!
Enne lauda istumist peo algul...
Must ja valge koer, sest meid kutsutakse nii- Õed must ja valge-. :)
Tädimees Jan
Hommikuse toiduvalmistuse viimased pingutused
Meie söögilaud kodus on tavapäraselt 6-kohaline, kuid kuna inimesi oli 10 tulemas, pidime väikese laua kapist välja otsima. Kui ma õieti aru sain, oli see telkimiseks või väljassöömiseks mõeldud laud, ei tea, ei näinud seda ilma laudlinata
Peo ettevalmistused
Kalkuuun! Ilma täitmata, tema kõhtu topiti vaid 2 õuna ja 1 sidrun. Külalisi oli 10, aga kalkun oli piisavalt suur. See vist kaalus 5kg vms.
Viimseid sulekesi ära võtmas
Igatahes, olid mul siin ülitoredad ja erilised jõulud teistsuguste toitudega ja teistsuguste traditsioonidega ja teistsuguse seltskonnaga.
___24.detsember pole minu pere jaoks siin Belgias mingi eriline päev. Tiksusime niisama kolmekesi kodus- ema, isa ja mina. Mu õde-vend läksid tööle, sest nad ei tahtnud selle jõulutoiduhulluses kodus olla. Ma aitasin toitu teha ja see oli ka kõik, mis sellel päeval siin erilist oli.
Õhtul valmistasin neile jõuludeks Õlleküpsiseid.
Minu Retsept:
Taigen:
250 g võid
2 dl õlut
6dl jahu
õige pisut soola
Peale raputamiseks:
Kaneeli
tumedat suhkrut
ingveripulbrit
Mu õlleküpsised-
veel kookiesid
Enne ahju minekut
Tegin oma taignakese valmis ja panin külma ja lasin 2 tundi külmikus seista.
Sel korral ei teinud neid üksinda. Ema tuli appi seda suhkruvärki peale panema küpsistele. Mina lõikasin vormidega välja ja tema pani katet peale. Nii läks palju kiiremini.
Ja muidugi, üks pannitäis läks peaaegu kõrbema. Täpselt see sama asi, mis piparkookidegagi- kolmas pannitäis läks nii ulmeliselt kiirelt, et ei suutnud reageeridagi. Midagi väga ei olnud, lihtsalt poisid-tüdrukud olid keskmisest veidi tumedamad- õigemini see suhkur seal peal.
ema mind suhkru pealepanekuga aitamas
Südamekesed südamlikult jõuluaega
Ja muidugi, ega ikka ei lähe äpardusteta- suutsin enda parema käsivarre ahjuplaadiga päris nunnult ära kõrvetada. Kuid tegijal ikka juhtub. :)
Küpised tulid ülihead ja neid kiideti iseg rohkem kui piparkooke, sest mu piparkoogid olid suht kõvad, aga need küpsised on ülimõnkalt õhulised ja ülinagu lehttaignaküpsised.
Nad võitlesid endaga, et mitte kõiki korraga ära süüa, sest need on tõsiselt head!
Isegi mu vennale maitsesid- tavaliselt ta väga isetehtud küpsiseid ei himusta. :)
vahetult enne küpsiste rullimahakkamist
Valmistaigen
Pisut liiga vedel taigen, vastasel juhul pole võimalik seda rullida
Jahu, jahu, jahu
õlu-võisegus ujuvad jahutükikesed..sorry
Potikene õlut
sulavõi
tume õlu
Jõuluõhtuks Brüsselikapsaid puhastamas
Brüsseli kapsalehed
_____
7.
23nda õhtul oli Chiro’l toimumas tõrvikute kõnd. Jaa, see on midagi hoopis teistsugust nagu Jõgeval igaaastane tõrvikujooks. Me lihtsalt koguneisme kokku ja saime omale 1 euro eest tõrviku rentida ja siis kõndisime kanali ääres pimedas ja ajasime juttu ja vaatasime tulesülgamist.
Jäime siis keset pargipimedust seisma ja üks üksik auto saabus õigepeatselt. Selle pagašnikust tulid välja supikanistrid ja me saime tulikuuma ja soojendavat paprikasuppi keset niisket sügistalvist ilma.
Vaatasime ka väikese käpiknukusõu ära ja ülejäänu õhtu jätkus baariõhtuga Chrio ruumides.
Käpiknukušõu
tulesülgamine
____________
8.
Mu viimane koolipäev oli 3 päeva pärast viimast eksamit. Kuid kogu huvitavus asja juures seisnes selles, et Belgias oli järjekordne STREIK! Jah, nii see oli. Kuna pensioniiga tahetakse tõsta 62lt aastalt 65-ni, siis ei sõitnud peaaegu mingid transpordivahendid. Kord kahe tunni jooksul käis üks tramm. Bussidest ei tea midagi, sel päeval vältisin sedasorti liiklusvahendeid
Mu viimane koolipäev oli 3 päeva pärast viimast eksamit. Kuid kogu huvitavus asja juures seisnes selles, et Belgias oli järjekordne STREIK! Jah, nii see oli. Kuna pensioniiga tahetakse tõsta 62lt aastalt 65-ni, siis ei sõitnud peaaegu mingid transpordivahendid. Kord kahe tunni jooksul käis üks tramm. Bussidest ei tea midagi, sel päeval vältisin sedasorti liiklusvahendeid
Igatahes, kuna koolis pidi olema jõulupidu (või vähemalt koju saadetud paber teatas nii), siis ei tahtnud ma koolist puududa. Läksin hommikul kell 7 kodust minema ema sõbrannaga. Pidin kõndima koolini Groenplaatsilt. Jaa, see pole nii kaugel, aga võttis kena 30 minutit kõndimist.
Groenplaatsil oli ennast eelmisel õhtul paika seadnud raadio Studio Brussel oma aktsiooniga We Do Give A Sh*t. Kus nad ajasid oma stuudioklaasboksi keset väljakut püsti ja seal olid live-esinejad ja nad kogusid raha 3nda maailma lastele parema elu tagamiseks, mis on üliarmas. Ja nad kogusid nädalaga 7.142.716 eurot. See oli koostöös belgia Punase Ristiga ja peaeesmärk on lõpetada maailmas laste nii suur suremus ebapiisava hügieeni tõttu.
Sellel hommikul külastasin kiirelt seda üritust, kodus ema vaatas seda taustana telekast. Kuid jaa, nädala lõpuks oli mõnest laulust ikka sajakümnega siiber!
Igatahes, viimasest päevast ootasin ma veidi rohkemat kui see oli. Kooli pidime minema kella 9ks nagu tavaliselt. Siis passisime umbes 30 mintsa niisama kooliõues kuni liikuma hakkasime. Ja minu üllatuseks koolist hoopis välja.
Mul polnud õrna aimu ka, kuhu ja miks me lähme. Küsisin järgi, ja sain tedada, et meie jalakesed viisid meid kirikusse või õigemini kabelisse kontserti kuulama.
Esinesid 6-nda ja 5-nda aasta õpilased lauludega. Veits mööda läks vahetevahel ja nende lauluhääled on nii vaiksed, aga see on andestatav, sest neil pole õpetajat ja me ei käi muusikakoolis. Kokkuvõttes oli päris ilus. Ja mu religiooniõpetaja pidas väikese jutluse jõuludest ja seda kristliku varjundiga, aga ta ei olnud üldse tõsine, tegi nalja ja naeris ja ta isegi ei kandnud valget triiksärki ülikonna all vaid erkrohelist mis oli minu meelest just hea.
Nojaa, siis see asi kestis kõigerohkem pool tundi ja siis tagasi kooliõuele kõmpimine. Ja siis umbes 40 mintsa niisama passimist.
Ja siis saime sooja suppi. Lootsin ikkka päris suppi, aga see oli tomatipulbri-pakisupp. Rääkisin Didier’ga. Ta on mu flaamikeele klassivend. Ja hurraa kell oli tiksunud 12.30le. Ja saime oma klassidesse minna.
Aga see polnud niisma mingi tunnistuse kättesaamine vaid... hmm, me pidime oma klassi ära koristama. Ja kapitaalselt: alustama põrandapühkimisest, sahtlite puhastamisest (sest meil on üksikud klapiga lauad ja sinna topitakse prügi ja oma pooleldisöödud võileibu ja muid toidujäänuseid ja loogiliselt, seal haiseb sees...iuka!), laudade pesemine kõigepealt pesuvahendiga ja siis sellest vahenist puhtaks.
Kuid ma ei osalenud selles lõbusas ettevõtmises, sest ma ei tundnud ennast vastutavana selle sodi ees, sest ma pole mitte ühte asja ka lauale kirjutanud, sahtleid ma parem ei taha puutuda ja põrandale ma sodi ei viska... ja pealegi, mul pole isegi selles klassis mitte ühtegi tundi. Seega lasin oma klassikaaslastel koristada. Hehe :)
Ja siis saabus tähtis hetk, tunnistused! Nagu mu pildilt siin all näha saate, oli mu tunnistus ülihea. Ehk, mu eksamid läksid väga hästi!
Kunstinitiatie eksam oli klassi parim ja see oli ülivägaenamjaolt flaamikeeles. Eksamitulemuseks oli 88%/100%.
Inglisekeele eksam oli loogiliselt võttes klassi parim, selles ma isegi ei üllatunud.
Esthetika oli suht halb.. 21/61st. Ütleme siis, et väga halb. Ups.
Kunstiajaloo tulemusi ei tea täpselt, aga need pidavat heaod olema. Teadmatuse põhjuseks oli see, et õpetaja oli haige ja ei saanud tulemusi teada anda, aga see oli hea.
Ja religioonis oli tulemuseks 92%. Ja olin esimese 3 seas. Wii!
Ja kui ma kommentaare ja oma tulemusi vaatasin, siis olin ma ülimegaõnnelik ja lihtsalt ei suutnud oma õnne varjata ja naeratust kustutada ja ma pidin õpetajatele kuulutama kui õnnelik ma olen ja rahul oma tulemustega.
Siis soovisin õpetajatele ja Nikkyle ilusat jõuluaega ja vaheaega ja lahkusin koolist.
Ja pettumuseks oli see, et siin pole klassikaaslastel mitte mingisugust armast vaheajale minemist, ei mingit kallistamist, ei mingit teiste plaanide kohta küsimist, ei mingit kohvile minekut koos, ja isegi mitte mingit ilusat-vaheaega-!-soovimist. Mu klassikaaslased lihtsalt tormasid minema nii kuni õpetajad meid vabaks lasid. Ja siis tundsin ma täpselt seda sama tunnet mis esimesel koolipäeval kui kõik minema kappasid nelja tuule poole.
Lootsin midagi hoolimise sarnast, aga seda sealt küll ei leidnud...
Läksin siis jalgsi tagasi Groenplaatsile ja Méir’ile, et seal trammipeatuse läheduses olla ja trammi püüda. Teadsin, et mingil ajal kusagil enne kella 3e peaks üks tramm tulema. Ja jõudsin ideaalselt sellele. Ja viimasest peatusest kõndisin siis 30 mintsa koju. Ja oligi vaheaeg. Ja jõulud, aga tunnet jõuludest polnud, sest õues oli 9 kraadi sooja. hehe
Sellel hommikul külastasin kiirelt seda üritust, kodus ema vaatas seda taustana telekast. Kuid jaa, nädala lõpuks oli mõnest laulust ikka sajakümnega siiber!
Igatahes, viimasest päevast ootasin ma veidi rohkemat kui see oli. Kooli pidime minema kella 9ks nagu tavaliselt. Siis passisime umbes 30 mintsa niisama kooliõues kuni liikuma hakkasime. Ja minu üllatuseks koolist hoopis välja.
Mul polnud õrna aimu ka, kuhu ja miks me lähme. Küsisin järgi, ja sain tedada, et meie jalakesed viisid meid kirikusse või õigemini kabelisse kontserti kuulama.
Esinesid 6-nda ja 5-nda aasta õpilased lauludega. Veits mööda läks vahetevahel ja nende lauluhääled on nii vaiksed, aga see on andestatav, sest neil pole õpetajat ja me ei käi muusikakoolis. Kokkuvõttes oli päris ilus. Ja mu religiooniõpetaja pidas väikese jutluse jõuludest ja seda kristliku varjundiga, aga ta ei olnud üldse tõsine, tegi nalja ja naeris ja ta isegi ei kandnud valget triiksärki ülikonna all vaid erkrohelist mis oli minu meelest just hea.
Nojaa, siis see asi kestis kõigerohkem pool tundi ja siis tagasi kooliõuele kõmpimine. Ja siis umbes 40 mintsa niisama passimist.
Ja siis saime sooja suppi. Lootsin ikkka päris suppi, aga see oli tomatipulbri-pakisupp. Rääkisin Didier’ga. Ta on mu flaamikeele klassivend. Ja hurraa kell oli tiksunud 12.30le. Ja saime oma klassidesse minna.
Aga see polnud niisma mingi tunnistuse kättesaamine vaid... hmm, me pidime oma klassi ära koristama. Ja kapitaalselt: alustama põrandapühkimisest, sahtlite puhastamisest (sest meil on üksikud klapiga lauad ja sinna topitakse prügi ja oma pooleldisöödud võileibu ja muid toidujäänuseid ja loogiliselt, seal haiseb sees...iuka!), laudade pesemine kõigepealt pesuvahendiga ja siis sellest vahenist puhtaks.
Kuid ma ei osalenud selles lõbusas ettevõtmises, sest ma ei tundnud ennast vastutavana selle sodi ees, sest ma pole mitte ühte asja ka lauale kirjutanud, sahtleid ma parem ei taha puutuda ja põrandale ma sodi ei viska... ja pealegi, mul pole isegi selles klassis mitte ühtegi tundi. Seega lasin oma klassikaaslastel koristada. Hehe :)
Ja siis saabus tähtis hetk, tunnistused! Nagu mu pildilt siin all näha saate, oli mu tunnistus ülihea. Ehk, mu eksamid läksid väga hästi!
Kunstinitiatie eksam oli klassi parim ja see oli ülivägaenamjaolt flaamikeeles. Eksamitulemuseks oli 88%/100%.
Inglisekeele eksam oli loogiliselt võttes klassi parim, selles ma isegi ei üllatunud.
Esthetika oli suht halb.. 21/61st. Ütleme siis, et väga halb. Ups.
Kunstiajaloo tulemusi ei tea täpselt, aga need pidavat heaod olema. Teadmatuse põhjuseks oli see, et õpetaja oli haige ja ei saanud tulemusi teada anda, aga see oli hea.
Ja religioonis oli tulemuseks 92%. Ja olin esimese 3 seas. Wii!
Ja kui ma kommentaare ja oma tulemusi vaatasin, siis olin ma ülimegaõnnelik ja lihtsalt ei suutnud oma õnne varjata ja naeratust kustutada ja ma pidin õpetajatele kuulutama kui õnnelik ma olen ja rahul oma tulemustega.
Siis soovisin õpetajatele ja Nikkyle ilusat jõuluaega ja vaheaega ja lahkusin koolist.
Ja pettumuseks oli see, et siin pole klassikaaslastel mitte mingisugust armast vaheajale minemist, ei mingit kallistamist, ei mingit teiste plaanide kohta küsimist, ei mingit kohvile minekut koos, ja isegi mitte mingit ilusat-vaheaega-!-soovimist. Mu klassikaaslased lihtsalt tormasid minema nii kuni õpetajad meid vabaks lasid. Ja siis tundsin ma täpselt seda sama tunnet mis esimesel koolipäeval kui kõik minema kappasid nelja tuule poole.
Lootsin midagi hoolimise sarnast, aga seda sealt küll ei leidnud...
Läksin siis jalgsi tagasi Groenplaatsile ja Méir’ile, et seal trammipeatuse läheduses olla ja trammi püüda. Teadsin, et mingil ajal kusagil enne kella 3e peaks üks tramm tulema. Ja jõudsin ideaalselt sellele. Ja viimasest peatusest kõndisin siis 30 mintsa koju. Ja oligi vaheaeg. Ja jõulud, aga tunnet jõuludest polnud, sest õues oli 9 kraadi sooja. hehe
Õpetajate kommentaarid minu kohta ja mu esthetika eksami tulemus..oih!
Mu hinded tunnistusel
Viimane koolipäev enne klassidesse minekut
Hommikused lauljad ikka veel laulmas midagi
Laulmis-esinemine kabelis
veel esinemisest pilti
Jõulukaunistused linnas
veel veidi
Studio Brussel'i klaas-stuudiobox
stuudiobox
kena hommikune prügikene Groenplaatsil
Music for life 2011- we do Give a Sh*t!
Artikkel ajalehest streigi kohta.
Kuusepuukene
Meie kuusepuukene
omg, see šokolaadi asi oli hea , kus see šokolaad välja voolas, mmmmm... Vürtsikilu ma kahjuks ei saa ja, aga kõige rohkem tahaks pelmeene-.- Ja karumi kohukesed on pärit lätist ;) Tahaks ka seda poodi, kus sa neid eesti asju ostad ja vene asju, mu unistus oleks see :D Ja kas neid õlleküpsiseid müüs heli või sina laadal jg-s ?:)
ReplyDeleteMhm, ma arvan, et seda šokoasja pole väga raske teha.
ReplyDeleteMa tahaks ka vürtsikilu praegu. :) Ma arvan, et mu pere hakkab ka tulevikus vahetevahel pelmeene ostma. Aga kuule, sa võid uurida oma perelt ja koolis, äkki leidub teil mindit sellist poodi kusagil.?
Mina müüsin, kuid mu äri ei läinud hästi. hehe