1. Staking! Ehk Belgia streikis taaskord. Ja pisut midagi lumesarnast.
2. Salapärane mõrv Wingene’s.
3. Chrisostomos ehk 100 päeva kooli lõpuni 6de aasta õpilastele
4. Esimene pärislumi Belgia Flandiria osas 3.veebruaril koos megakülmaga
Liiklus oli hästi öeldult kohutav
5. Koolist veidi
6. Zjef’iga kohvikus ja bowlingut mängimas (esimest korda siinolles btw)
7. Leuvenis väljaskäimine koos 2 eesti ja 1 leedu tüdrukuga
.jpg)
Leidsin oma arvutist sellise toreda pildi.. pärineb mai kuust eelmisel aastal. Kui seda oma siinsetele vanematele näitasin, ütles isa selle peale, et ma võiksin isegi niimoodi tema päristütar olla. (tal on punased juuksed) hehe
Mullle tuletab see pilt vaid Kreekat meelde... nüüd ilmselt ka Belgiat
1.
Nagu te ilmselt uudistest olete kuulnud, oli Belgias taaskord streik. Kuid sel korral otsustasin ka mina kaasa streikida ja sedamoodi, et kooli ei otsustanud minna. Isa arvas ka, et mis ikka, parem kodus istuda ja vend pani pöidlad püsti ja loomulikult polnud seal teist juttugi. Ja jäingi koju. Muidugi oleks ma saanud ka rattaga minna- see on ainult 10 km, aga siiski, õues oli -2 kraadi ja polnud väga isu minna rattaga. Eks kevadel hakkan seda ilmselt tegema...
Ja sel korral oli streik tugevam kui kunagi varem- pmts mitte midagi ei liikunud ühistranspordist. Ja kõik on endiselt pensioni ümber käiv.
Muide, ajalehes ilmus statistika, et see streik läks igale belgia elanikule maksma kuskil €14. Kuigi ma ei tea, millisel teel... hehe :)
Koolimineku asemel tšillisin koos õe-vennaga kodus ja otsustasin olenemata külmast siiski rattaga minna sõitma. Jah, külm oli küll, kuid siiski.
otsisin kapipõhjast välja talvemantli, -käpikud ja –mütsi, mida ma arvasin, et siinolles kunagi vaja ei lähe. Tiirutasin Merksemis ringi ja külastasin vene poodi seal, kust leidsin kõike erilist, mida eestis on ka. Muide, mul on vürtsikilkide isu. Ja pisut sprottide ka... hehe :)
Mu sõrmed olid jäätükkideks külmunud ja ma ei tundnud neid isegi enam- niisamuti varbad ja näost ei hakka ma üldse rääkimagi.
Vb te imestate, kuidas on see -2 kraadiga võimalik, kuid on...
Nimelt, nagu te kõik teate, asub Belgia ookeani ääres ja seega on meil ookeaniline kliima. Mis tähendab seda, et suved on beetje jahedamad kui Eestis (kuid niisked nagu meilgi) ja talved on temperatuuride poolest soojemad, kuid siinkohal lisandub asjaolu, et Belgia talved on niisked (eestis on kuivad). Ja niiskus võimendab alati kõike. Seega kallikesed, kes ei usu, et siin -2’ga külm on, siis ärge uskuge, kuid Eestis isegi miinus 5’ga välja minnes ei hakka isegi mitte nina külmetama, kuid siin ei ole teisiti võimalikki, kui nina salli sisse torgata ja nagu lumememm ringi käia.
Merksemi kasteel
See pilt on sellepärast, et mu kassi nimi siin oli Buxus. Kuid nagu te teate, suri ta sügisel. Aga on tore teada, et tema mälestuseks on Merksemis temanimeline café :)
Väike mälestuspilt Buxusest :)
Mu ema just nägi seda pilti ja ütles, et ilus on :)
2.
Hmm, ma arvan, et seda eesti uudised ei kajasta: Nimelt lääne-Flandria osas Belgias käib uurimine 31.jaanuaril alguse saanud müsteeriumi üle. Müsteerium nimega kasteelmoord (eesti keeles mõrv lossis). Loss, mis asub Wingene regioonis lääne flandrias ja kus elas pere sees. Neil oli 4 last... Ühel päeval seal elav naine leidis trepilt vere- ta abikaasa oli seal mõrvatud, kuid seal oli vaid veri.... Naine ise kahtlusaluste nimekirjas pole, kuid on teada, et ta polnud selles abielus õnnelik, neil oli abielukriis ja mees tahtis Austraaliasse kolida.
Siiani pole laipa leitud ega moordenaari. 6 inimest on kahtlusalustena kinni võetud, kuid see on ka kõik... Pole ka leitud relva, millega ta tapeti...
Kuid see kõik on beetje creepy kui mõtlema hakata. Ja see loss näeb välja ka juba tontlik. Vähemalt praegusel aastaajal.
Söökla lauad, toolid
Nina, üks listisolnutest ja ilmselgelt kenasti kaetud habemevahuga
Niihästi riided kui ka juuksed.
Väikene muusikaline, tantsulkaline voorstelling 6nda aasta omade poolt. Kokkumiksitud robot, street ja vabatants,
Pimekohtingu ettevalmistamine. vasakul Nina, siis 2 6nda aasta tüdrukut ja seejäerel Nicholas, see poiss, kes võitis ja see õpetaja
Just enne põnevat lõppu
Üllatuslik kohtumine ja kalli
Mässumeelsed 6ndikud
4.
Kui chrisostomos’e shouw läbi sai ja me saalist välja saime- ootas meid ülatus. Kellele meeldiv, kellele ebameeldiv. Mulle kindlasti see esimene. Nimelt, õues sadas laia tihedat lund. Kõik kellelel see meeldis, jooksid õue ja hakkasid selle 0,5 cm lumekirmega mängima. Ma olin üliõnnelik. Esimene lumi ikkagi siinoleku jooksul!
Meil oli veel 2 tundi ja kui kojuminek kätte jõudis, kattis maad juba 6 cm lund. Kõik selle 2 tunniga alla sadanud.
Muide, siin kaitsevad inimesed ennast lume eest vihmavarjudega. Seda nägin ma küll esimest korda- õues oli miinus 8 kraadi kusagil (eestis võrdub see ilmselt kahekordsete kraadidega või pisut enamgi) ja lumi oli külm, ei sulanud ära, kuid inimesed lasid vihmavarjudega ringi. :)
Liiklus oli hästiöeldult jube. Kõik liikus teokiirusel, sest siin pole ju talverehve- no muidugi pole neid mõtet siin ka soetada, kuid siiski.
kuna mul aega oli, läksin kesklinna pilte tegema lumest... ja kojuminek venis selle tõttu palju pikemaks kui algselt pidi.
Tavapäraselt võtab mul kojuminek aega 20 minutit maksimaalselt. Kuid sel pärastlõunal/õhtul kulus selleks poolteist tundi. Ja ootasin 30 mintsa bussi. Ja mu õiget bussi ei saabunudki. Istusin lihtsalt esimese peale, mis tuli- ma polnud ka ainukene. See on olnud mu siiani pikim ja igavaim bussisõit koju. Mu kõrval istus afrikaallane, kes terve selle aja gsm’iga rääkis. Ta tegi seda engelsis, kuid ma ei saanud mitte kui midagi aru. Paar üksikut sõna vist ainult. Aktsent lämmatas kõik sõnad- ma imestan, kuidas nad ise üksteisest aru saavad... kui see selleks...
see buss peatub Schoten’i centrumis ja koju on sealt jalgsi umbes 10 mintsa.
tahtsin õhtul lumememme ehitada, kuid lumi oli liiga külm ja mul oli ka plaanis minna peole Sint-Job’i (see on regioon kohe Schoteni kõrval- kusagil 6 km kaugusel), kuid kuna poiss, kes mind peale pidi korjama minema, ei saanud minna ja rattaga ma jumala eest lumega minema ei hakka, jäin koju veidi kurvalt. Kahju oli, kuid mis seal ikka, meil oli vähemalt lumiii!
ja sel õhtul oli väga kummaline see, et ma vajusin nii järsku magama, et ma ei mäletanud isegi, et ma voodisse olin läinud. Kui hommikul ärkasin, avastasin ehmatusega, et toas tuli põleb... hehe :)
Ja hommikuks Polnud Lumi Ära sulanud nii nagu viimastel aastatel on olnud.
See kestis kuni selle esmaspäevani, kui lõpuks jälle soe oli ja kraadid pluss 3-st ülespoole järsku tõusid.
Ja üks asi ka, miks siin nii külm tundus oli see, et eestis hakkab külm vaikselt pihta ja läheb külmemaks ja külmemaks, kuid siin oli ühel päeval 6 kraadi sooja ja järgmisel päeval juba -2 kraadi. See oli ulmeline muutus! Ja siis jälle järsult -5 kraadist +3ni.
Hetkel on siin +7..+8 kraadi. Tunnen juba kevadet tulemas!
See avanes mulle hommikul enne seda suurt lumesadu, mis saabus päeval
Pärast Chrisostomose shouw lõppu kui kõik avastasid lume olemasolu.
Ja seal lähevad mu kaks klassikaaslast mu VBK õpetaja järel ja neile ilmselgelt see lumi niiväga ei meeldi
Sellele pildile oleks vaja helieffekte juurde, sest meie tund möödus koos autosignaalide muusikaga, sest keegi ei taha väga kiiresti sõita, kui lumi maha tuleb.
Ilmselgelt ei meeldi neile lumi
Kuid mulle küll, sest see oli mu esimene tõeline lumi Belgiamaal. :)
Ja see oli 2 tndi pärast Chisostomose lõppu. Maha oli sadanud umbes 6 cm.
Ja üks veider asi, millest olin varem kuulnud, kui polnud oma silmakestega näinud. Inimesed kaitsevad ennast lume eest vihmavarjudega. Minu meelest on see raar, aga kui neid aitab, olgu pealegi. :) kuid naljakas on ikkagi. Eestis seda küll ei tehta ju... lörts on teine asi
Ja mu mooie mooie stad... Antwerpen kaunis lumerüüs. See oli niiii iiiiiluuus! Rubensi katedraal taustal (btw)
Hiltoni hotell Groenplaatsil Antwerpenis
Hehe
Schoteni centrum viimaks bussist välja jõudes.
Hommik mu elutoast rõdule terrassrõdule vaadates.
zontje zweetit, ptiitsõ pajut. Ja nii oligi. Imeline ilm oli.
Kuid kui Antwerpenisse läksime kohe järgmisel päeval pärast lumesadu, siis polnud seal eelmise päeva valgest ilust palju alles- kõik oli pruuniks vedelaks libedaks jäkaks plögaks muutunud. Või siis suuremjagu.
Ahjaa, btw, mul on selline asi nagu kapuutsiga torusall. :)
At.Rui
Oleme nüüd terve hulga aega tegelenud savist pärlite ja amulettide valmistamise ja voolimisega ja prototüüpide valmistamisega.
Esmalt pidime savist voolima 3D-pärleid ja nüüd valisime 2 tl välja, millele tegime kartongkarbikese ümber, vooderdasime selle plastisiiniga ja valmistasime silikoonmöksi ja kallasime sinna peale.
Evelien küsis, kas selle massiga saab silikoonrindu ka teha. Õpetaja selle peale: saab küll, aga kas sa hakkad ise ennast kodus opereerima ja neid paigaldama??? Evelien selle peale: ei, ma mõtlesin rinnahoidja sisse panna. Hehe
Ja viimasel tunnil valasime juba valmis vorme kipsi. Kõigepealt hoolikalt valmistasime kipsisegu. Muide, siin sain esimest korda elus ka kipsi valmistamise õige õpetuse. Mul kunstikoolis on aegade jooksul sellega väga palju nalja saanud. Aga need jutud ei kuulu siia...
Käisime viimasel tunnil käisime Lier’is keemiavabrikus silikoonvormide presentatsioonil... mis oli üliigav. Ma mõtlesin ja lootsin, et me saame ise ka midagi kaasa seal teha, aga mitte midagi... Läksime sinna 6arto’ga. Lahkusime 11.40 koolist ja olime saanud juba tunnistused kätte ja pmts oli vaheaeg, aga pidime seal surmiigaval asjal olema. Ja meil oli bussidega jama ja pidime megakaua ootama ja passima.
Meie pärlikesed just enne silikooni...
Vasakul õpetaja, keskel Nikky ja paremal Evelien
Täpselt segu väljamõõtmine
Ja seejärel vormikeste täitmine.
Axelle piilub. :)
6.
Ühel kolmapäeval kutsus Zjef mu kohvikusse lihtsalt pärast tunde. See oli teistmoodi. Esimest korda muideks pärast kooli kohvikus. Kuna mul on kolmapäeviti üks tund vähem, sobis see ideaalselt.
Saime kokku ja hakkasime automaatselt Nederlandsi rääkima. Mu esimesed minutid olid küll nii, et whoowhoo, võta aeglasemaks, ma ei saaa mitte midagi aru, aga ma ei öelnud talle midagi ja mõne hetke pärast olin ära harjunud. Ja nii mee siis rääkisimegi ja istusime Jazz-kohvikus.
Ja reedel kutsus ta mu bowlingut mängima ja hiljem peole St-Job’i. Läksin koju. Ma polnud vanematele midagi rääkinud. Olin küllaltki hiline ja istusin maha ja küsisin luba bowlingut mängima minna. Ema loomulikult lubas, kuid arvas, et see on Antwerpenis ja et ma lähen bussiga. Ma... eem, see pole Antwerpenis vaid Sint-job’is. Isa selle peale: Ega ometigi mitte Zjef’iga. Ma: eeiiii. Ta: Leugenaar! (valevorst). Ja kõik naersime selle peale.
Kuid isa ütles naljaga, et ma luban sul minna vaid siis, kui Zjef su koju saadab kenasti. Lubasin seda talle öelda...
enne kui minema läksin, läksin ema juurde a küsisin, millal ma kodus pean olema. Ta mõtles mõne sekundi ja vastas, et tule lihtsalt koju, sest ma usaldan sind ja Zjef on echt gentleman. Kusjuures on kaaa...
Läksin rattaga- lumi oli rattateedelt ära sulanud, kuid õues oli miiinus 5 kraadi kella 6 ajal. Ja pidin 25 mintsa sõtkuma. Kui ma lõpuks temaga kohtusin, olin ma jääburikaks külmunud, kuid me polnud veel bowlingucentrumis.
Sinna jõudes ootasid meid juba 2 inimest ees. Tutvustasin ennast. Nad kohe automaatselt arvasid, et ma olen Zjef’i tüdruk, sest nad polnud Zjef’i kaua näinud ja järsku ilmub ta koos tüdrukuga välja. Zjef hakkas naerma ja ütles, et olen lihtsalt sõber ja tulen Eestist.
Ma olen seda alati teadnudn, et bowlingus ma olen ikka megakoba... ja nii oli ka. Viimane kord oli muidugi ka Kreekas, kui ma Giorgose, Iliase ja Kleanthise’ga ja ma kaotasin nagu ka sel korral... Juhtub. Mängisime 2 mängu ja saime ikka päris palju nalja...
Pidu toimus St-Job’i jeugdhuis’is. Eestis pole need nii populaarsed vanemate noorte seas, kuid siin on.. muidugi on need ka lahedamad siin. Kohtusin seal ka Zjef’i venna Yokke’ga, kellega leidsime ühiseid sõpru mu koolist ja ta on käinud Evelieni, mu klassikaaslasega koos laagris kunagi, mis on päris lahe ja muudab maailma jällegi väikeseks.... :) Me lihgtsalt nersime terve õhtu aj rääkisime ainult Nederlandsi. Muide, Yokke oli jaloers, et mul on nii tsill ratas. Olin seal oma ema eriti sheffi rattaga: Elevandiluu-valge mattraam, kaneelipruunid rehvid, kaneelipruun lai vedrusadul ja ees on punutud vitstest korv... Talle üliväga meeldis see. Nagu meile kõgile siin :)
Jõudsin koju kuskil 3 paiku ja olin läbi külmunud, sest õues oli -10 kraadi siinse kliima külma... Oma sõrmi ja kintsusid ma igatahes ei tundnud. Varbad olid õnneks soojad. Kartsin, et kohe on haiguselaks ka, aga näe, polnudki...
Zjef
Zjefi vend, kes välimuselt on temast täiesti erinev, aga iseloomult samasugune. Positiivselt lahedalt hes mõttes samasugune. :)
7.
Ühel päeval sain Anult message’i, ta kutsus mu Leuvenisse, sest Valloonias olev Eesti tüdruk Kadri pidi tulema talle külla. No loomulikult tahtsin minna, Ostsin kohukesi kaasa neile sina ja kõik olid megavaimustuses neist. Ma mitte nii väga, ma ei söönud neid ju niiväga ka eestis viimased 3 või 2 aastat. Ma suhtusin neisse kui maiustusse lihtsalt. Ja käisime linnas ringi ja toidušopingul, plaan oli teha õunakooki ja õhtusöögiks pelmeene. Kui me vene poodi läksime, siis oli Kadri nagu 7ndas taevas. Ahjaaa.. Kadri rääkis ühe tõsielulise nalja. Tema nimi tähendab Nederlandsis midagi. Nimelt saab tema nime kirjutada Nederlandsis K3O4 ehk K-drie-O-vier. Hehe, ma naersin selle peale tükk aega ja ta ütles, et ta sõbrad kirjutavad ki ta nime niimoodi. Kui na d bowlingutamas käisid, oli tema nimeks valem... hehe
Apppiii, see oli nii echt imelik rääkida eesti keeles. Ma ei suutnud seda teha kohati ja lihtsalt rääkisin engelsit ja Kotrynaga Nederlandsi. See oli mu jaoks lihtsalt lihtsaim!
Tegime õhtuks pelmeene ja ahjukartuleid. Raar kombinatsioon, aga hea oli :)
Meil oli tahtmine tähistada seda kokkusaamist tantsimaminekuga. Kuid meil polnud õrna aimugi, kus on klubisid või midgia sellist. Anu lemmikcafés oli privéparty ja ühes klubis, mis hea tundus, olid ainult mehed sees. Geiklub se polnud, aga kummaline oli see küll :)
küsisime järgi ja sisenesimegi cafésse, mis oli pretty tühi, kuid umbes 30 mintsa pärsat oli see juba pisut täis.. ma tahtsin täiega tantsida, kuid keegi ei tantsinud. Ma lihtsalt võtsin Anu kaasa ja läksime kahekesi tantsima... varsti hakkasid ka teised ühinema, mis oli nii lahe. Ja mõne aja pärast tantsis juba kogu café.
Ja see café oli täis kenasid poisse. Tegelt ka, Kadri oli vaimustuses, sest valloonias ei riietu poisid nii nagu siin väljaminnes. Siin on kõik kampsunite, kingade ja triiksärkidega enamjaolt. Mis on ülikena. Mõned topivad muidugi terve liitri juuksegeeli omale juustesse, mis on väga rõve, aga see selleks...
Mingi ime kombel said Kotryna ja Anu tunniajalise väljasolemise pikenduse, milleks oli kell 2. Oi kuidas mulle meeldib, et mul pole siin aegu seatud. Kui kell oli peaaegu 2, siis oli aeg minema minna, aga ma ei tahtnud lahkuda. Kuid regels zijn regels... and rules are rules...
Hommikul olid kõik surmväsinud ja hakkasime kooki valmistama. No tegelikkuses ma suuremalt jaolt. Kuid see selleks, see oli nii hea.
koogi nimi oli vist vanaema õunakook: muretaigna põhi ja õunad ja siis beseekiht peal. Njommy
Kuigi beseekihiga oli veits probleeme, sest see ahi oli kummaline ja tavaliselt 180 kraadi ei kärsata veel kooki ära, kuid see ahi võttis 10 mintsaga meil beseekihi tumepruuniks. Päästsin ta veel enne kärssamist ja Anu kaunistas koogi puudersuhkruga ja keegi ei näinud seda kihivärvi :)
Igatahes, väga tsill oli...
Natukene rongiaknatagust vaadet teile
Ja veel pisut koos mu peegelpildiga
Kadri demostreerib PikNik'u juustu söömist. Leidsime Läti PikNiku juustud (vb ka saksamaa omad, pakile poldud kirjutatud tootjamaad, mis on väga kummaline), kuid Leedu omad need pole- leedukatel on kelkirjakud selle paki peal. Deivi juusturebimisvõistlusejärgne tõestus, kui nad kaelkirjakutega rebitavaid juustupulki Leedust kaasa tõid. :)
Selle paki peal oli aga lehmakene... seega ei tea
Ja mu kaasaviidud kohukesed, mis läksid kõigile väga positiivselt peale. Kadri oli muidugi nagu 7ndas taevas.
Kotryna oli ka õnnelik, sest need olid Leedu kohukesed ikkagi :) sürelis [sura:lis] leedu keeles
Enne väljaminekut on neil traditsiooniks teha Anu voodi peal grupisõbrapilte. :)
hehe, Kotryna says smile :)
Anuga
Meie superlekker supermaitsev Vanaema õunakook enne ärakärssamist :)
Kortyna ja Kadri
Ja meie kook enne söömahakkamist. njommnjomm :)
2. Salapärane mõrv Wingene’s.
3. Chrisostomos ehk 100 päeva kooli lõpuni 6de aasta õpilastele
4. Esimene pärislumi Belgia Flandiria osas 3.veebruaril koos megakülmaga
Liiklus oli hästi öeldult kohutav
5. Koolist veidi
6. Zjef’iga kohvikus ja bowlingut mängimas (esimest korda siinolles btw)
7. Leuvenis väljaskäimine koos 2 eesti ja 1 leedu tüdrukuga
.jpg)
Leidsin oma arvutist sellise toreda pildi.. pärineb mai kuust eelmisel aastal. Kui seda oma siinsetele vanematele näitasin, ütles isa selle peale, et ma võiksin isegi niimoodi tema päristütar olla. (tal on punased juuksed) hehe
Mullle tuletab see pilt vaid Kreekat meelde... nüüd ilmselt ka Belgiat
1.
Nagu te ilmselt uudistest olete kuulnud, oli Belgias taaskord streik. Kuid sel korral otsustasin ka mina kaasa streikida ja sedamoodi, et kooli ei otsustanud minna. Isa arvas ka, et mis ikka, parem kodus istuda ja vend pani pöidlad püsti ja loomulikult polnud seal teist juttugi. Ja jäingi koju. Muidugi oleks ma saanud ka rattaga minna- see on ainult 10 km, aga siiski, õues oli -2 kraadi ja polnud väga isu minna rattaga. Eks kevadel hakkan seda ilmselt tegema...
Ja sel korral oli streik tugevam kui kunagi varem- pmts mitte midagi ei liikunud ühistranspordist. Ja kõik on endiselt pensioni ümber käiv.
Muide, ajalehes ilmus statistika, et see streik läks igale belgia elanikule maksma kuskil €14. Kuigi ma ei tea, millisel teel... hehe :)
Koolimineku asemel tšillisin koos õe-vennaga kodus ja otsustasin olenemata külmast siiski rattaga minna sõitma. Jah, külm oli küll, kuid siiski.
otsisin kapipõhjast välja talvemantli, -käpikud ja –mütsi, mida ma arvasin, et siinolles kunagi vaja ei lähe. Tiirutasin Merksemis ringi ja külastasin vene poodi seal, kust leidsin kõike erilist, mida eestis on ka. Muide, mul on vürtsikilkide isu. Ja pisut sprottide ka... hehe :)
Mu sõrmed olid jäätükkideks külmunud ja ma ei tundnud neid isegi enam- niisamuti varbad ja näost ei hakka ma üldse rääkimagi.
Vb te imestate, kuidas on see -2 kraadiga võimalik, kuid on...
Nimelt, nagu te kõik teate, asub Belgia ookeani ääres ja seega on meil ookeaniline kliima. Mis tähendab seda, et suved on beetje jahedamad kui Eestis (kuid niisked nagu meilgi) ja talved on temperatuuride poolest soojemad, kuid siinkohal lisandub asjaolu, et Belgia talved on niisked (eestis on kuivad). Ja niiskus võimendab alati kõike. Seega kallikesed, kes ei usu, et siin -2’ga külm on, siis ärge uskuge, kuid Eestis isegi miinus 5’ga välja minnes ei hakka isegi mitte nina külmetama, kuid siin ei ole teisiti võimalikki, kui nina salli sisse torgata ja nagu lumememm ringi käia.
2.
Hmm, ma arvan, et seda eesti uudised ei kajasta: Nimelt lääne-Flandria osas Belgias käib uurimine 31.jaanuaril alguse saanud müsteeriumi üle. Müsteerium nimega kasteelmoord (eesti keeles mõrv lossis). Loss, mis asub Wingene regioonis lääne flandrias ja kus elas pere sees. Neil oli 4 last... Ühel päeval seal elav naine leidis trepilt vere- ta abikaasa oli seal mõrvatud, kuid seal oli vaid veri.... Naine ise kahtlusaluste nimekirjas pole, kuid on teada, et ta polnud selles abielus õnnelik, neil oli abielukriis ja mees tahtis Austraaliasse kolida.
Siiani pole laipa leitud ega moordenaari. 6 inimest on kahtlusalustena kinni võetud, kuid see on ka kõik... Pole ka leitud relva, millega ta tapeti...
Kuid see kõik on beetje creepy kui mõtlema hakata. Ja see loss näeb välja ka juba tontlik. Vähemalt praegusel aastaajal.
3.
Chrisostomos- see on midagi sarnast nagu meil on tutipäev abiturientidele ja pisut nagu rebaste rets kokkupandult. Kuid leiab aset jaanuari lõus/veebruari alguses... kui kooli lõpuni on jäänud 100 päeva.
sel aastal lubasid 6ndikud (siin on 6ndikud abituriendid) eriti ekstreemse chrisostomose teha...
Nad valisid igast klassist välja ühe inimese, kelle nad panid vastavasse listi ja riputasid selle listi koos piltidega (Facebookist) kooli fuajeesse seinale. Lisaks otsisid nad veel teisigi (jubedaid) pilte fb’st ja panid need Wanted-kujunduse sisse. Ja plakkesid igale poole seintele, akendele kool i trepikodades. Ja seal oli päris marke pilte ka... hehe
Kuid inimesed olid välja valitud nii, et kõik, keda ei sallitud või keda taheti midagi piinlikku tegema panna. Mu klassist oli Magali, kuid ma arvasin juba ette, et talle midagi ei tehta, sets tal on palju sõpru 6ndike seas.
Ja 6ndikud teevad lollusi nagu eestis rebased, aga siin kõike vabatahtlikult.
Nt: teisipäeval oli ühiseks teemaks Punk-emo-stiil. Kõik riietusid vastavalt.
Kolmapäeval oli midagi segamini veidi: filmitegelased ja muud tegelased. Nt: prints, superman, lilla tulnukas, gladiaator, zombie, surfar jne...jnee...
Ja Reedel, 3ndal veebruaril oli tulemas viimane ja ekstreemseim päev nendele listi omadele. Ja lisaks veel šhouw 6ndike poolt.
Hommik oli nagu ikka, kuni ma kooli sisenesin. Minust enne oli just tulnud üks mees kolledži osast, kes küsis klaasputka valvurilt, mis koolis toimub, miks kool lagastatud on. Ma ei mõistunud sel hetkel veel midagi... Kuni ma trepikojast fuajeesse astusin. B-sektori trepp oli blokeeritud nagide, kile, lintide ja wc-paberitega. Läbipääsu polnud.
Astusin siis kooliõue mõnguväljakule. Seal olid lauad-toolid ukse ette seatud, et takistada liiklust uste juures. Katusealune oli ümber tõmmatud kiledega.
Wc-s olid kõik kabiinid suletud- välja arvatud 2 tk, mida ei saa sulgeda, sest ühel pole üldse enam lukku ja üks ei tööta lihtsalt.. kuid seal oli poti peale asetatud suured prügikastid, mida äratõsta ei saanud... seega wc-sse polnud võimalik minna. Peeglid olid pruuni kileteibiga kinni kleebitud ja aknad olid kas papjeemašee või habemeajamisvahuga ära mäkerdatud.
Niisamuti oli ka G-sektoriga: trepile olid ette lükatud locker-kapid ja prügikastid.
Sööklas olid lauad kõik üksteise otsa topitud- toolid nende vahele- normaalsusest polnud miskit säilinud. Kuid suurem osa oli ära koristatud esimeseks pausiks.
6ndikud olid pannud selga riideid kaitsvad kombekad ja valged anonymous-maskid ja pihustasid kõikidele igale poole habemeajamisvahtu.. kuid ma arvan, et see oli mingi eriti odav, sest see haises tõsiselt. Ja tüdrukute juuksed olid vahtu täis.
Üks tüdruk (Nina, temast on ka allpool 2 pilti) kahtles, kas see ikka on habemeajamisvaht, sest see oli tekstuurilt nagu kunstvahukoor ja ta maitses seda, kuid jõudis selgusele, et vahukoor see küll polnud.
Mina üritasin 6ndikke vältida ja ma ei saanud vahuseks.
Shouw tõotas paljut- kõik 6ndikud kandsid maske- see oli creepy, sest muidu inimesed, keda nägupidi tead, vaatasid sulle oma anonüümsete näokestega otsa- paljuütlevaid silmakesi pilgutades. See oli creepy.
meid aeti saali- kogu kool korraga (umbes 250 in). Istusime põrandal.
Kohati hakkas lõpu poole igav, sest asjad kordusid- videod olid agressiivse kriminaalse alatooniga. Relvad, pantvangid, väljapressimine, luuramine... jne. Kõik videod olid muidugi tehtud ka samade inimeste poolt, kuid siiski.
parim video kandis nime „Studenten poker“, kus õpetajad mängisid koolis õhtul hilja pokkerit õpilaste peale. Üks õpetajatest oli mu klassijuhataja. See oli tsill.
Chrisostomos- see on midagi sarnast nagu meil on tutipäev abiturientidele ja pisut nagu rebaste rets kokkupandult. Kuid leiab aset jaanuari lõus/veebruari alguses... kui kooli lõpuni on jäänud 100 päeva.
sel aastal lubasid 6ndikud (siin on 6ndikud abituriendid) eriti ekstreemse chrisostomose teha...
Nad valisid igast klassist välja ühe inimese, kelle nad panid vastavasse listi ja riputasid selle listi koos piltidega (Facebookist) kooli fuajeesse seinale. Lisaks otsisid nad veel teisigi (jubedaid) pilte fb’st ja panid need Wanted-kujunduse sisse. Ja plakkesid igale poole seintele, akendele kool i trepikodades. Ja seal oli päris marke pilte ka... hehe
Kuid inimesed olid välja valitud nii, et kõik, keda ei sallitud või keda taheti midagi piinlikku tegema panna. Mu klassist oli Magali, kuid ma arvasin juba ette, et talle midagi ei tehta, sets tal on palju sõpru 6ndike seas.
Ja 6ndikud teevad lollusi nagu eestis rebased, aga siin kõike vabatahtlikult.
Nt: teisipäeval oli ühiseks teemaks Punk-emo-stiil. Kõik riietusid vastavalt.
Kolmapäeval oli midagi segamini veidi: filmitegelased ja muud tegelased. Nt: prints, superman, lilla tulnukas, gladiaator, zombie, surfar jne...jnee...
Ja Reedel, 3ndal veebruaril oli tulemas viimane ja ekstreemseim päev nendele listi omadele. Ja lisaks veel šhouw 6ndike poolt.
Hommik oli nagu ikka, kuni ma kooli sisenesin. Minust enne oli just tulnud üks mees kolledži osast, kes küsis klaasputka valvurilt, mis koolis toimub, miks kool lagastatud on. Ma ei mõistunud sel hetkel veel midagi... Kuni ma trepikojast fuajeesse astusin. B-sektori trepp oli blokeeritud nagide, kile, lintide ja wc-paberitega. Läbipääsu polnud.
Astusin siis kooliõue mõnguväljakule. Seal olid lauad-toolid ukse ette seatud, et takistada liiklust uste juures. Katusealune oli ümber tõmmatud kiledega.
Wc-s olid kõik kabiinid suletud- välja arvatud 2 tk, mida ei saa sulgeda, sest ühel pole üldse enam lukku ja üks ei tööta lihtsalt.. kuid seal oli poti peale asetatud suured prügikastid, mida äratõsta ei saanud... seega wc-sse polnud võimalik minna. Peeglid olid pruuni kileteibiga kinni kleebitud ja aknad olid kas papjeemašee või habemeajamisvahuga ära mäkerdatud.
Niisamuti oli ka G-sektoriga: trepile olid ette lükatud locker-kapid ja prügikastid.
Sööklas olid lauad kõik üksteise otsa topitud- toolid nende vahele- normaalsusest polnud miskit säilinud. Kuid suurem osa oli ära koristatud esimeseks pausiks.
6ndikud olid pannud selga riideid kaitsvad kombekad ja valged anonymous-maskid ja pihustasid kõikidele igale poole habemeajamisvahtu.. kuid ma arvan, et see oli mingi eriti odav, sest see haises tõsiselt. Ja tüdrukute juuksed olid vahtu täis.
Üks tüdruk (Nina, temast on ka allpool 2 pilti) kahtles, kas see ikka on habemeajamisvaht, sest see oli tekstuurilt nagu kunstvahukoor ja ta maitses seda, kuid jõudis selgusele, et vahukoor see küll polnud.
Mina üritasin 6ndikke vältida ja ma ei saanud vahuseks.
Shouw tõotas paljut- kõik 6ndikud kandsid maske- see oli creepy, sest muidu inimesed, keda nägupidi tead, vaatasid sulle oma anonüümsete näokestega otsa- paljuütlevaid silmakesi pilgutades. See oli creepy.
meid aeti saali- kogu kool korraga (umbes 250 in). Istusime põrandal.
Kohati hakkas lõpu poole igav, sest asjad kordusid- videod olid agressiivse kriminaalse alatooniga. Relvad, pantvangid, väljapressimine, luuramine... jne. Kõik videod olid muidugi tehtud ka samade inimeste poolt, kuid siiski.
parim video kandis nime „Studenten poker“, kus õpetajad mängisid koolis õhtul hilja pokkerit õpilaste peale. Üks õpetajatest oli mu klassijuhataja. See oli tsill.
Ja lisaks oli ka veel pimekohting. Või midagi selletaolist nagu kunagi oli Reisile sinuga. Kuid meil oli 1 tüdruk ja 3 poissi. Tüdrukuks oli 4da aasta Nina, kes mulle tundub võlts ja liigselt tibilik, kuid ta sobis sinna ideaalselt.
Poistest oli 1 mu klassivend (tegelikkuses on meil vaid 3 tundi koos) Nicholas; 4da aasta nunnu poiss ja üks õpetaja- halli peaga ja kusagil 60 ringis.
Küsimused olid lihtsad- nagu nt: kirjelda ideaalset kohtingut; kas sneakersid’ või kõrged kontsad; tantsi oma lemmikmuusika järgi (muusika oli kellegi teise poolt valitud ja tüdruk ei näinud tantsimist).
Nina valis keskmise valiku- 4da aasta poisi. Ma mõtlesin, et ta tundis ta ära hääle järgi, aga oli üliüllatunud kui sein nende vahelt ära võeti. Tahaks seda ise ka kunagi teha :)
Kuid ekstreemsusteni päris ei suutnudki 6ndikud jõuda, sest direktsioon keelas enne asjad ära. Siin koolis saab lõbutseda vaid hetke. Kõik olid pahased ja solvunud direktori ja direktrissi peale.Poistest oli 1 mu klassivend (tegelikkuses on meil vaid 3 tundi koos) Nicholas; 4da aasta nunnu poiss ja üks õpetaja- halli peaga ja kusagil 60 ringis.
Küsimused olid lihtsad- nagu nt: kirjelda ideaalset kohtingut; kas sneakersid’ või kõrged kontsad; tantsi oma lemmikmuusika järgi (muusika oli kellegi teise poolt valitud ja tüdruk ei näinud tantsimist).
Nina valis keskmise valiku- 4da aasta poisi. Ma mõtlesin, et ta tundis ta ära hääle järgi, aga oli üliüllatunud kui sein nende vahelt ära võeti. Tahaks seda ise ka kunagi teha :)
4.
Kui chrisostomos’e shouw läbi sai ja me saalist välja saime- ootas meid ülatus. Kellele meeldiv, kellele ebameeldiv. Mulle kindlasti see esimene. Nimelt, õues sadas laia tihedat lund. Kõik kellelel see meeldis, jooksid õue ja hakkasid selle 0,5 cm lumekirmega mängima. Ma olin üliõnnelik. Esimene lumi ikkagi siinoleku jooksul!
Meil oli veel 2 tundi ja kui kojuminek kätte jõudis, kattis maad juba 6 cm lund. Kõik selle 2 tunniga alla sadanud.
Muide, siin kaitsevad inimesed ennast lume eest vihmavarjudega. Seda nägin ma küll esimest korda- õues oli miinus 8 kraadi kusagil (eestis võrdub see ilmselt kahekordsete kraadidega või pisut enamgi) ja lumi oli külm, ei sulanud ära, kuid inimesed lasid vihmavarjudega ringi. :)
Liiklus oli hästiöeldult jube. Kõik liikus teokiirusel, sest siin pole ju talverehve- no muidugi pole neid mõtet siin ka soetada, kuid siiski.
kuna mul aega oli, läksin kesklinna pilte tegema lumest... ja kojuminek venis selle tõttu palju pikemaks kui algselt pidi.
Tavapäraselt võtab mul kojuminek aega 20 minutit maksimaalselt. Kuid sel pärastlõunal/õhtul kulus selleks poolteist tundi. Ja ootasin 30 mintsa bussi. Ja mu õiget bussi ei saabunudki. Istusin lihtsalt esimese peale, mis tuli- ma polnud ka ainukene. See on olnud mu siiani pikim ja igavaim bussisõit koju. Mu kõrval istus afrikaallane, kes terve selle aja gsm’iga rääkis. Ta tegi seda engelsis, kuid ma ei saanud mitte kui midagi aru. Paar üksikut sõna vist ainult. Aktsent lämmatas kõik sõnad- ma imestan, kuidas nad ise üksteisest aru saavad... kui see selleks...
see buss peatub Schoten’i centrumis ja koju on sealt jalgsi umbes 10 mintsa.
tahtsin õhtul lumememme ehitada, kuid lumi oli liiga külm ja mul oli ka plaanis minna peole Sint-Job’i (see on regioon kohe Schoteni kõrval- kusagil 6 km kaugusel), kuid kuna poiss, kes mind peale pidi korjama minema, ei saanud minna ja rattaga ma jumala eest lumega minema ei hakka, jäin koju veidi kurvalt. Kahju oli, kuid mis seal ikka, meil oli vähemalt lumiii!
ja sel õhtul oli väga kummaline see, et ma vajusin nii järsku magama, et ma ei mäletanud isegi, et ma voodisse olin läinud. Kui hommikul ärkasin, avastasin ehmatusega, et toas tuli põleb... hehe :)
Ja hommikuks Polnud Lumi Ära sulanud nii nagu viimastel aastatel on olnud.
See kestis kuni selle esmaspäevani, kui lõpuks jälle soe oli ja kraadid pluss 3-st ülespoole järsku tõusid.
Ja üks asi ka, miks siin nii külm tundus oli see, et eestis hakkab külm vaikselt pihta ja läheb külmemaks ja külmemaks, kuid siin oli ühel päeval 6 kraadi sooja ja järgmisel päeval juba -2 kraadi. See oli ulmeline muutus! Ja siis jälle järsult -5 kraadist +3ni.
Hetkel on siin +7..+8 kraadi. Tunnen juba kevadet tulemas!
See avanes mulle hommikul enne seda suurt lumesadu, mis saabus päeval
5.
Illustratie:
Saime lõpuks valmis oma parfüümide affiche’d ja printisime need A3 fotopaberile ja riputasime klassiseinale.
Parfüümidest olid kasutusel:
Magali: Dolce&Gabbana „The One“
Axelle: Versace „Bright Christal“
Nikky: Justin Bieber: „Someday“
Llana: Nina Ricci „Nina“
Evelien: Paco Rabanne „Black Xs“
Jeremy: Tommy Hilfiger: Tommy“
Mina: DKNY: „Be Delicious“
Punkte ei tea veel nende eest. Ma kasutasin enda parfüümi jaoks kahte modelli: Deivit ja Jusine’i. Õpetajale meeldis Deivi oma rohkem, kuid Magali’le nt Justine’i oma rohkem. Seega printisin mõlemad välja.
Ja uueks teemaks on „Gluren bij de buren“ ehk Piilu naabrite akendesse. Me peame tegema raamatukese selle kohta, mida võib näha inimeste akendest enne, kui nad kardinad ette tõmbavad. Kuid siin pani õpetaja piirangud- kõike pole vaja kujutada, mida võib aknast näha. Te teate küll, mida ma selle all mõtlen... hehe :)
Illustratie:
Saime lõpuks valmis oma parfüümide affiche’d ja printisime need A3 fotopaberile ja riputasime klassiseinale.
Parfüümidest olid kasutusel:
Magali: Dolce&Gabbana „The One“
Axelle: Versace „Bright Christal“
Nikky: Justin Bieber: „Someday“
Llana: Nina Ricci „Nina“
Evelien: Paco Rabanne „Black Xs“
Jeremy: Tommy Hilfiger: Tommy“
Mina: DKNY: „Be Delicious“
Punkte ei tea veel nende eest. Ma kasutasin enda parfüümi jaoks kahte modelli: Deivit ja Jusine’i. Õpetajale meeldis Deivi oma rohkem, kuid Magali’le nt Justine’i oma rohkem. Seega printisin mõlemad välja.
Ja uueks teemaks on „Gluren bij de buren“ ehk Piilu naabrite akendesse. Me peame tegema raamatukese selle kohta, mida võib näha inimeste akendest enne, kui nad kardinad ette tõmbavad. Kuid siin pani õpetaja piirangud- kõike pole vaja kujutada, mida võib aknast näha. Te teate küll, mida ma selle all mõtlen... hehe :)
At.Rui
Oleme nüüd terve hulga aega tegelenud savist pärlite ja amulettide valmistamise ja voolimisega ja prototüüpide valmistamisega.
Esmalt pidime savist voolima 3D-pärleid ja nüüd valisime 2 tl välja, millele tegime kartongkarbikese ümber, vooderdasime selle plastisiiniga ja valmistasime silikoonmöksi ja kallasime sinna peale.
Evelien küsis, kas selle massiga saab silikoonrindu ka teha. Õpetaja selle peale: saab küll, aga kas sa hakkad ise ennast kodus opereerima ja neid paigaldama??? Evelien selle peale: ei, ma mõtlesin rinnahoidja sisse panna. Hehe
Ja viimasel tunnil valasime juba valmis vorme kipsi. Kõigepealt hoolikalt valmistasime kipsisegu. Muide, siin sain esimest korda elus ka kipsi valmistamise õige õpetuse. Mul kunstikoolis on aegade jooksul sellega väga palju nalja saanud. Aga need jutud ei kuulu siia...
Käisime viimasel tunnil käisime Lier’is keemiavabrikus silikoonvormide presentatsioonil... mis oli üliigav. Ma mõtlesin ja lootsin, et me saame ise ka midagi kaasa seal teha, aga mitte midagi... Läksime sinna 6arto’ga. Lahkusime 11.40 koolist ja olime saanud juba tunnistused kätte ja pmts oli vaheaeg, aga pidime seal surmiigaval asjal olema. Ja meil oli bussidega jama ja pidime megakaua ootama ja passima.
6.
Ühel kolmapäeval kutsus Zjef mu kohvikusse lihtsalt pärast tunde. See oli teistmoodi. Esimest korda muideks pärast kooli kohvikus. Kuna mul on kolmapäeviti üks tund vähem, sobis see ideaalselt.
Saime kokku ja hakkasime automaatselt Nederlandsi rääkima. Mu esimesed minutid olid küll nii, et whoowhoo, võta aeglasemaks, ma ei saaa mitte midagi aru, aga ma ei öelnud talle midagi ja mõne hetke pärast olin ära harjunud. Ja nii mee siis rääkisimegi ja istusime Jazz-kohvikus.
Ja reedel kutsus ta mu bowlingut mängima ja hiljem peole St-Job’i. Läksin koju. Ma polnud vanematele midagi rääkinud. Olin küllaltki hiline ja istusin maha ja küsisin luba bowlingut mängima minna. Ema loomulikult lubas, kuid arvas, et see on Antwerpenis ja et ma lähen bussiga. Ma... eem, see pole Antwerpenis vaid Sint-job’is. Isa selle peale: Ega ometigi mitte Zjef’iga. Ma: eeiiii. Ta: Leugenaar! (valevorst). Ja kõik naersime selle peale.
Kuid isa ütles naljaga, et ma luban sul minna vaid siis, kui Zjef su koju saadab kenasti. Lubasin seda talle öelda...
enne kui minema läksin, läksin ema juurde a küsisin, millal ma kodus pean olema. Ta mõtles mõne sekundi ja vastas, et tule lihtsalt koju, sest ma usaldan sind ja Zjef on echt gentleman. Kusjuures on kaaa...
Läksin rattaga- lumi oli rattateedelt ära sulanud, kuid õues oli miiinus 5 kraadi kella 6 ajal. Ja pidin 25 mintsa sõtkuma. Kui ma lõpuks temaga kohtusin, olin ma jääburikaks külmunud, kuid me polnud veel bowlingucentrumis.
Sinna jõudes ootasid meid juba 2 inimest ees. Tutvustasin ennast. Nad kohe automaatselt arvasid, et ma olen Zjef’i tüdruk, sest nad polnud Zjef’i kaua näinud ja järsku ilmub ta koos tüdrukuga välja. Zjef hakkas naerma ja ütles, et olen lihtsalt sõber ja tulen Eestist.
Ma olen seda alati teadnudn, et bowlingus ma olen ikka megakoba... ja nii oli ka. Viimane kord oli muidugi ka Kreekas, kui ma Giorgose, Iliase ja Kleanthise’ga ja ma kaotasin nagu ka sel korral... Juhtub. Mängisime 2 mängu ja saime ikka päris palju nalja...
Pidu toimus St-Job’i jeugdhuis’is. Eestis pole need nii populaarsed vanemate noorte seas, kuid siin on.. muidugi on need ka lahedamad siin. Kohtusin seal ka Zjef’i venna Yokke’ga, kellega leidsime ühiseid sõpru mu koolist ja ta on käinud Evelieni, mu klassikaaslasega koos laagris kunagi, mis on päris lahe ja muudab maailma jällegi väikeseks.... :) Me lihgtsalt nersime terve õhtu aj rääkisime ainult Nederlandsi. Muide, Yokke oli jaloers, et mul on nii tsill ratas. Olin seal oma ema eriti sheffi rattaga: Elevandiluu-valge mattraam, kaneelipruunid rehvid, kaneelipruun lai vedrusadul ja ees on punutud vitstest korv... Talle üliväga meeldis see. Nagu meile kõgile siin :)
Jõudsin koju kuskil 3 paiku ja olin läbi külmunud, sest õues oli -10 kraadi siinse kliima külma... Oma sõrmi ja kintsusid ma igatahes ei tundnud. Varbad olid õnneks soojad. Kartsin, et kohe on haiguselaks ka, aga näe, polnudki...
7.
Ühel päeval sain Anult message’i, ta kutsus mu Leuvenisse, sest Valloonias olev Eesti tüdruk Kadri pidi tulema talle külla. No loomulikult tahtsin minna, Ostsin kohukesi kaasa neile sina ja kõik olid megavaimustuses neist. Ma mitte nii väga, ma ei söönud neid ju niiväga ka eestis viimased 3 või 2 aastat. Ma suhtusin neisse kui maiustusse lihtsalt. Ja käisime linnas ringi ja toidušopingul, plaan oli teha õunakooki ja õhtusöögiks pelmeene. Kui me vene poodi läksime, siis oli Kadri nagu 7ndas taevas. Ahjaaa.. Kadri rääkis ühe tõsielulise nalja. Tema nimi tähendab Nederlandsis midagi. Nimelt saab tema nime kirjutada Nederlandsis K3O4 ehk K-drie-O-vier. Hehe, ma naersin selle peale tükk aega ja ta ütles, et ta sõbrad kirjutavad ki ta nime niimoodi. Kui na d bowlingutamas käisid, oli tema nimeks valem... hehe
Apppiii, see oli nii echt imelik rääkida eesti keeles. Ma ei suutnud seda teha kohati ja lihtsalt rääkisin engelsit ja Kotrynaga Nederlandsi. See oli mu jaoks lihtsalt lihtsaim!
Tegime õhtuks pelmeene ja ahjukartuleid. Raar kombinatsioon, aga hea oli :)
Meil oli tahtmine tähistada seda kokkusaamist tantsimaminekuga. Kuid meil polnud õrna aimugi, kus on klubisid või midgia sellist. Anu lemmikcafés oli privéparty ja ühes klubis, mis hea tundus, olid ainult mehed sees. Geiklub se polnud, aga kummaline oli see küll :)
küsisime järgi ja sisenesimegi cafésse, mis oli pretty tühi, kuid umbes 30 mintsa pärsat oli see juba pisut täis.. ma tahtsin täiega tantsida, kuid keegi ei tantsinud. Ma lihtsalt võtsin Anu kaasa ja läksime kahekesi tantsima... varsti hakkasid ka teised ühinema, mis oli nii lahe. Ja mõne aja pärast tantsis juba kogu café.
Ja see café oli täis kenasid poisse. Tegelt ka, Kadri oli vaimustuses, sest valloonias ei riietu poisid nii nagu siin väljaminnes. Siin on kõik kampsunite, kingade ja triiksärkidega enamjaolt. Mis on ülikena. Mõned topivad muidugi terve liitri juuksegeeli omale juustesse, mis on väga rõve, aga see selleks...
Mingi ime kombel said Kotryna ja Anu tunniajalise väljasolemise pikenduse, milleks oli kell 2. Oi kuidas mulle meeldib, et mul pole siin aegu seatud. Kui kell oli peaaegu 2, siis oli aeg minema minna, aga ma ei tahtnud lahkuda. Kuid regels zijn regels... and rules are rules...
Hommikul olid kõik surmväsinud ja hakkasime kooki valmistama. No tegelikkuses ma suuremalt jaolt. Kuid see selleks, see oli nii hea.
koogi nimi oli vist vanaema õunakook: muretaigna põhi ja õunad ja siis beseekiht peal. Njommy
Kuigi beseekihiga oli veits probleeme, sest see ahi oli kummaline ja tavaliselt 180 kraadi ei kärsata veel kooki ära, kuid see ahi võttis 10 mintsaga meil beseekihi tumepruuniks. Päästsin ta veel enne kärssamist ja Anu kaunistas koogi puudersuhkruga ja keegi ei näinud seda kihivärvi :)
Igatahes, väga tsill oli...
Selle paki peal oli aga lehmakene... seega ei tea
Kotryna oli ka õnnelik, sest need olid Leedu kohukesed ikkagi :) sürelis [sura:lis] leedu keeles
Sorry, et sellega nii kaua läks... mul on lihtsalt liiga kiire olnud. Üritan edaspidi rohkem siia jõuda. :)
Ja kohe kohe peaks ka uus postitus tulema mu vaheajategemistest.
Seniks aga tadaaaa ja nautige Belgia kevadet! <3
Ja kohe kohe peaks ka uus postitus tulema mu vaheajategemistest.
Seniks aga tadaaaa ja nautige Belgia kevadet! <3
No comments:
Post a Comment