Raske...

Igatahes ma võtan oma asjad kaasa ja asun siis pühapäeva hommikul kell 6.00 teele, et 11.40 Tallinna lennujaamas olla. Lend küll läheb alles 13.40, aga ma pean olema 2 tundi enne lendu seal, et kõik Yfu paberid ja dokumendid ja check-in’id ja pagasid ja asjad õigesti saaks ja vaja kuulda veel viimaseid julgustavaid sõnu, et kõik läheb hästi, kuigi Mulle Isiklikult poleks neid sõnu vaja, sest ma tean, et mu pere ootab mind juba vägaväga!
Ma võtan oma neoonroosa kaisulooma (nimi: Panter Padi) kaasa. Ta pole eriti suur, aga ma sain ta endale kingituseks ristimisel, siis ma olin veel pisikene, aga ikkagi on nunnu mingit looma kaasa võtta, eriti kui ta on roosa ja nunnukas. :D

Panter Padi
***
Olen nüüd terve nädala Üritanud Pakkida oma Kohvrit, mis aga ei õnnestu kuidagiviisi... Ma ei suuda mitte kuidagimoodi paigutada oma asju nii, et need mahuksid ära 20 kg sisse. Eile oli mul 1,5 kg üle, aga tundub, et täna (kuigi ma ei ole mitte midagi juurde pannud) on kott palju raskem (olen hoopis asju välja võtnud). Ma ei tea, ma ei jõua enam...
Mu väikesed ja väetid ja niigi otsakorral jõuvarud on peaaegu otsa lõppemas, aga teha on ikka niiiiiiii palju. Kahju hakkab endast, aga haletsema ma ikka ei hakkaks ennast.
Kõige imelikum on see, et mul tundub riideid niiii vähe ja ma ei tea, millest see kaal tuleb. Ja keegi pole mu kohvri kallal ka käinud, nii et mingeid telliskive või kummikuid või narkopakke pole mulle sinna tekkinud, aga ikka on see nii raske ja tahaks komme ja šokolaade kaasa võtta, aga kaalust jääb puudu. Ja mul on niisuur põhimõte, et ma ei taha, et mu kohver üle 20 kg kaaluks. See on puhtalt põhimõtte asi ja ma ei saa seda muuta... Öelgu kes tahes mulle mida iganes soovib... Kohver peab kaaluma kuni 20,00kg !!!! :D Mõte on- panen mitu kihti riideid selga, on kohver õiges kaalus ja käsipagas on kerge või siis normaalses kaalus.... Aga ilmselgelt jääb är, kuigi Belgias on külm... Aga see oleks küll naljakas, kui lennukis hakkab palav, siis võtaks kõigepealt jaki seljast, siis Yfu pusa, siis 2 kampsunit mitu särki ja siis tšillid seal ühe T-särgiga, samal ajal, kui süles on terve riiulitäis asju... Ilmselgelt jääb ära. Mu pere peaks mind vist sel juhul veidrikuks.
Kõige kõige rohkem on mul kahju, et kohver kaalub peaaegu 4,3 kg ja üldse kõige kõige kõige kahjum on mul sellest, et ma ei saa Vana Tallinna Koorelikööri kaasa võtta.

Ma niii tahaksin seda teha, aga ma ei tea, kas mahub. Ilmselt peaksin veel 3-ndat korda kohvri üle pakkima, äkki jääb ruumi. RUUMI?! Ruumi on küllalt, sinna saaks isegi veel panna mu talvemantli ja siis veel midagi... Ma tegelikkuses mõtlesin või tahtsin mõelda ruumi asemel hoopis kaaluruumi. Ma pean tingimata võtma veel kaasa kohukesi ja leiba, juustu... Või siis kui kõiki ei saa, siis kas ainult kohukesi; ainult kohukesi ja leiba; või siis kohukesi ja juustu.

Meeneid ja Eesti passid ja mängukaardid jms.

Oujee, Eesti maiustusi- alates šoksidest ja lõpetades Tõmmu- ja Kama kommidega.
Muideks ma tahtsin algul võtta kodus tehtud kreegimoosi kaasa... See on MaailmaParim Moos!!! Kõige parem, mida ma saanud olen. Poe moosid saaksid tema kõrval 10 palli süsteemis hindeks -8.
Heli imestas, kuidas mu kohver nii väheste asjadega nii raske on... Tal pungitas kohver ja kaas tuli kinni suruda ja tal oli täpselt 20 kg vist isegi ja ta käsipagasi kott oli ikka lohvalt tühjem, aga mul on seal ikka mõningadki asjad...
Tekkis juba vahepeal tahtmine pakendada asjad kilekotti, tõmban koormarihma(de)ga kokku ja lasen käiku kui oma suure lennu pagasina. No vaadake :D


Ma pakkisin kohvrit- või vähemalt üritasin. Muideks ma asutasin oma kraamiga Heli toa, mitte enda toa. :D Igatahes vedasin kohvri keset tuba ja tassisin oma riided ka kohale ja kommid ja muu kraam. Ja Heli põlved on teemas. :D Panter Padi on ka kohal.

***
Käisin täna ID-kaardi fotosid tegemas, mida mul läheb vaja seal elamisloale, õpilaspiletile, transpordipiletile ja muudesse kohtadesse. Ma arvasin lihtsalt, et äkki on Eestis odavam ära teha ja kindla peale välja minek, sest äkki ma söön seal midagi, millega mu organism harjunud pole ja ma lähen paiste või tuleb mingi lööve ja siis saan küll endale ilusa pildi igasugustele piletitele. Kas ID-kaardi pildil võib olla roosas??? Mina igatahes olin oma blondi peaga!!! :D hehe.

Okei, siin on siis need ID-kaardi pildid. Vasakpoolsed need roosa kampsuniga. (Ma totaalselt armastan seda kampsunit ja ma hakkaks nutma, kui ta ära kaoks.) Selle teise pildi ma kleepisin "Estonian Passport'i", mille ma kellelegi ära kingin. Pilt on tehtud kusagil talvepoole, loogiliselt võttes siis, kui mul sinised triibud juustes olid nagu näha. Erinevus on olemas. Kuigi tegelikult piolnud mu juuksed siis nii tumedad, aga töötlus oli väga halb, mulle ei meeldinud need pildid, kuid saatsin need siiski Yfu dokumentide jaoks ära, sest uute tegemiseks polnud enam aega...
***
Teate mis...
Nüüd see nädal on möödunud nii, et olen saanud süüa veel kõike, mis on Eestile nii omased või mida ma pole ammu saanud või neid asju, mida ma arvatavasti ei saagi terve aasta jooksul ka sellisel kujul... Näiteks:
leivasupp/ leivakreem, küpsisetort, vahvlid, Hille eri ahjukartulid, piimasupp pruuni riisiga, kruubipuder ja Sangaste leib suure läbimõõduga juustuvorstiga (mille lõikamisel voolab juustu välja) Njämma. (Kahjuks viimasest pilti pole hetkel lisada)

See ongi see Leivasupp/leivakreem. Ideaalis peaks see valge kreem seal peal olema hapukoor, aga siin minu taldrikus on see maitsestamata jogurt, sest mulle maitseb selle maitse rohkem ja see on tervislikum ja lihtsalt minulik. :D
Muideks, ma ei tea, kuidas leivasuppi päriselt tehakse, aga mu vanaisa tegi nii või vähemalt ma tema retsepti järgi selle tegin.
1. Panin vee keema
2. Purustasin keeva vee sisse leivatükid, mille plögastasin eriti pisikesteks tükkideks
3. Lasin keema ja lisasin moosi sisse ja panin suhkrut
4. Lasin keema ja mikserdasin õhuliseks ning lasin jahtuda.

***
Vahvlid... Mämm, nendest paremaid pole olemas. Vähemalt veel pole saanud.

Kõige njämmam küpsisetort... pole pikka aega saanud ka muidugi, aga see oli lihtsalt niiiiniinii hea. Aitäh Helje(u). Soovitan kõigil oma vahetusaastal ka seda oma perele teha, sest seda üldjuhul kiidetakse. Või vähemalt SÕP'id (Sisse tulevad Vahetusõpilased) kiidavad nagu ka kohukesi.

Me käisime AHHAA Keskuses veel enne äraminekut. Nii palju nalja sai, kahjuks aega nappis, muidu oleks veel ehk olnud... Kõverpeeglid on mind alati tõmmanud, sest see on võimalus, kuidas enda üle naerda saab. :D
Kusjuures kõige jubedam oli trossi peal jalgrattaga sõitmine pmts õhus mitme meetri kõrgusel. Tegelikkuses see ratas ümber ei saa minna, aga jube oli ikkagi. Vot sellistes kohtades ma kardan kõrgust :D
Minu lemmik ja kõigi aegade lemmik osa AHHAA keskuses on olnud peeglisaal. Sa võid seal ringi käia ja käia, aga küll ei saa. Võibolla on see peeglite sõltuvusest, sest seal olles sa näed ühte kohta vaadates, ilma, et pead pead eriti pöörama, ennast kõigist nurkadest... eest, tagant, küljelt ja teiselt küljelt.
***

Käisime Treffil ja kasutasime vaba ootamise aega ratsionaalselt. Ehk siin olen ma koos oma õdedega. Vasakul on noorem õde (Helje) ja paremal vanem (Heli).
***

Ja siis veel mu kullakallist läpakast... Heli: „Kes krt sellist s***a toodab!!!“ (vvp) Ma olen oma arvutit sisse lülitanud vaid ainult 3 korda! 3 Korda!!!, aga millegipärast enam sisse-väljalülitamisnupp ei tööta. Ma proovisin läbi kõike ja veel palju muudki, aga midagi ei aidanud. Ma isegi pole arvutit muuks kui lihtsalt tunnikeseks Internetis tatsamiseks kasutanud... Ma tunnen ennast kehvasti nagu mina oleksin millegagi hakkama saanud ja umbes nagu haamrikesega koksinud või peale istunud. Ma tunnen, et mina olen selles rikkes süüdi, kuigi tegelikkuses ei ole... See on nõme!

Mu "nunnu" arvuti
****
Teate mis... mu pere- õigemini isa (Eric) kirjutas, et ma ennast või õigemini oma kõhtu lennureisidel liiga täis ei pugiks snäckidega, sest meil on plaanitud... tegelikult neil on minu tuleku jaoks plaanitud õhtusöök pere või siis sugulastega koos. Ma loodan, et ma näen kogu oma peret seal. Mu õde (Katrien) hoiatas mind juba, et võibolla mu vend (Willem) ei jõua lennujaama, kuid sel juhul ema (Greet) lööks ta maha, sest ta on nende perepea ja kõige karmim ja teda tuleb kuulata. Ehk siis... varsti ma näen neid juba... wiiiii! :D
****
On reede õhtu, tegelikult juba laupäeva varahommik ja ma olen nüüdseks Peaaegu kõigi Kallite inimestega, kellest ma Hoolin, kohtunud, ja kellega pole, ma mõtlen teile ikkagi. Armas, et te hoidsite mu tuju üleval. *Muide- see oli teisipäeva õhtupoolik- ma pole päriselt ka nii palju tükk aega naernud. Mul oli niii lõbus. Te ei kujuta ette! :D Tänud sulle!
Ja sain ka sellel aastal õunad, pirnud ära proovida. Veidikene toored on ikka veel, aga kus sa sellist luksust enam Belgias saad nagu siin. Tule tule ja võta! :D Kertu, ma luban, et kui ma lennukiga alla kukun, siis ma enam tagasi ei tule.
Musid :D Mäu!